Veterinaaria ja selle perspektiiv Veterinaaria näol on tegemist väga vana alaga. Esimesed tõendid, et loomi raviti pärinevad 1900 aastat enne Kristust, kui Vana-Egiptusesse pidi ehitama haigla inimestele ja teise haigla loomadele. Tollasteks kliinikukülastajateks ei olnud tõenäoliselt küll väiksemad lemmikloomad ning arvatavasti ei olnud tihedad koerad-kassidki. Pigem käidi loomaarsti juures suuremate ja kasulikemate loomadega, nagu härjad, eeslid ja hobused. Veterinaaria tänapäevases mõistes, veterinaaria kui lemmikloomade arstimine, ei ole küll nii vana, kuid kindlasti ei ole tegemist uue tööga. Hetkel on veterinaarias võrdlemisi rahulik aeg. Uusi haigusi eriti ei ole, selle asemel keskendutakse tuntud tõbede paremini ravimisele. Järjest tähtsamaks muutuvad väikeloomaarstid ning kliinikud, kus mures loomaomanikud ööpäevaringset abi võiks saada. Igapäevaselt tuleb rohkem tegemist vaktsineerimistega,...
Geenitehnoloog Richard Eschbaum Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, biotehnoloogia haru, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloog töötab arvuti taga või laboris. Geenitehonloogia eesmärk Geenitehnoloogia eesmärk on geneetilise informatsiooni kasutamine haiguste diagnoosimises ja ravis, põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises. Rakendatakse niisuguseid meetodeid nagu transgeensete organismide loomine (genoomiosa kunstlik ülekandmine ühelt liigilt teisele), kloonimine, uute organismide loomine tüvirakkude baasil. Transgeensete organismide loomisel muudetakse bakterite, taimede ja loomade pärilikkust (neisse on viidud teiste organismide geene). Need organismid toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida saab kasutada tervise taastamisel ja hoidmisel. Transgeensete loomade elund...
Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris Logistikasektor on pidevalt arenev. Seega tekib vajadus, et inimesed käiksid selle ajaga kaasas ning saaksid vastavaid koolitusi ning teadmisi. Paljud autojuhid on kõrgemas eas ning uuendustega kaasatulemine ei pruugi olla nende jaoks sobilik. Turul juhivad suurettevõtted ning väiksemate firmade võimalused kahanevad selle arvelt. Autojuhtide tööelu ja tegemised sõltuvad paljuski turust ning sellest palju tööd on. Kuna puutun ise kokku autojuhtidega perekonnas, on mul aimu, milline on ühe kaugsõidu autojuhi ning Eesti siseseid sõite tegeva autojuhi elu. Nende kahe autojuhi elud ning töökoormused on vägagi erinevad. Ma arvan, et antud teema on logistikasektoris väga oluline, sest kui puuduvad autojuhid, puudub ka võimalus kaupa korrektselt ning soovipäraselt transportida. Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev siis on vaja ka tööjõudu, kes suudaks sellega kaasa minna. Vanemas...
Saksamaa Riigis on 81 757 600 inimest 2010. aasta seisuga.Tegemist on suurriigiga. Aastast 1950-1970 on rahvaarv kasvanud, kui aastast 1975-1985 on rahvaarv langenud. 1990. aastast on rahavaarv hakanud taaskord tõusma kuni 2005 ja 2010. aastast langema kuni 2030 aastani. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna mine...
1. TÖÖTAJATE ISIKLIK HÜÜGIEEN 5 -riietus eraldi puhtad riided ja jalanõud -ehted ei tohi olla 4 -juuksed kinni pantud ja pea katte all 4 -käte korrashoid enne tööle asumist käed pesta ja desinfitseerida 5 2. KÖÖGI PUHTUS -tööpinnad pestud, desinfitseeritud iga päev 5 -riiulid pestud, desinfitseeritud 1 kord nädalas 5 -seinad pestud ,kuivatatud 2 korda aastas 5 -põrandad pühitud, pestud iga päev 5 -pliidid tugeva pesuainega pestud ,kuivatatud 1 kord nädalas 5 -ahjud pestud tugeva pesuainega,kuivatatud vajadusel üks kor...
Argentiina Argentiina asub Lõuna-Ameerikas ning riigi pindala on 2 766 890 km² ja rahvaarv 43 417 000 (2015 aasta seisuga). Seega on rahvastiku keskmine tihedus on 16 inimest km2 kohta. Võrreldes Eestiga on see väiksem näiteks, meie riigis on see 29in/km2. Argentiina kõige tihedamalt asustatud ala on just pealinnna Buenos Aires ja riigi keskosast liikudes põhja poole. Buenos Aires asub La Plata lahe kalda ääres. Tihedat rahvastiku tihedust soodustab lahe kaldal paiknemine, paremad töövõimalused linnas, soe kliima, tasane maapind jne. Kõige hõredama tihedusega ala on Argentiina lõunaosa. Üks põhjus hõreda rahvastiku tiheduse taga on külm kliima. Üldiselt on Atlandi Ookeani äärne rannik on tihedamalt asustatud, kui riigi lääneosa. Põhjus on see, et riigi lääneosa on mägine. Veel on riigi keskmise tihedusega sarnane ala Kirde-Argentiina, just Brasiilia piirist alatest Buenos Airesesse. Nende vahel ela...
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburg...
Ajaga muutuv peremudel Aastate jooksul on maailmas palju muutunud, millega kaasnevad ka muutused pereloomelises käitumises. 20. sajandi keskel oli tavaline abielluda noores eas ja saada kohe lapsi, kuid tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted. 20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielut...
Vabakslastu Kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Ajaloolane Eduard Meyer on rõhutanud vabakslaskmist ning seega orjade võimalusi sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõiste...
Valimisprogramm ONE Eesti on meie kodumaa, meie kohus on seda auga teenida ja kaitsta. Nüüd, kus maailm on suurte muutuste teel, tuleb leida üles meie riigi tõelised väärtused, mis on teinud Eestis just sellise Eesti nagu on ta seda praegu. Eesti elu ja olu on praegu tõusuteel. Oleme suutnud oma jõud ühendada, mis on olnud aeganõudev ja elumahlu vähendav, aga oleme siiski viinud meie oma väikse, kuid mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me suudame toime tulla tõelistes raskustes, kus vabaduse hääl oli vaid helk sosin kauguses, meie suutsime end risudest üles ehitada. ONE leiab, et Eesti arengu...
Nägemispuudeliste töövõimalustest Eestis Monica Lõvi Tööealiste puuetega inimeste jaoks on ühiskonnaelus osalemise oluliseks tunnuseks tööga hõivatus. Vabal tööturul väiksema konkurentsivõimega inimestele võrdsete võimaluste loomine on arenenud riikides jätkuvalt päevakorral. Eestiski on nüüdseks juba enam kui 10 aastat suund puuetega inimeste kaasamisele tööellu. Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud üsna aeglane. Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab suurim tööhõivealane diskrimineerimine osaks nimelt nägemispuudega inimestele. Eestis hakkas nägemispuudeliste tööga hõivatus langema 1990. ...
Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutsche...
Kontrolltöö ,,Maailma rahvastik" 10klassile Põhimõisted: demograafia - on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid demograafiline üleminek - on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga inimarengu indeks (HDI) suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. traditsiooniline rahvastiku tüüp - tavaline põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike iive nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive. demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus, sü...
SAKSAMAA Rahvastik Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik, kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägi...
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö to...
Ä10 Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused Eesti majanduse kasvukiirus on oluliselt aeglustunud, sest ka Eestit on tabanud nii nimetatud ülemaailmne majanduskriis. Räägitakse küll tulemustest, mis näitavad, et Eesti on majanduskriisist väljumas, kuid siiski on see suhteline. Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alusta...
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 ...
Teetööline Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid. Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes. Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuval...
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse ts...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikate...
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
Uurimustöö Tuleviku plaanid Tallinn 2010 2 Sisukord Uurimustöö.................................................................................................................... 1 Tuleviku plaanid...........................................................................................................1 Sisukord.........................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................. 4 Peamised suuunad valdkonnas.................................................................................... 4 Oodatavad tuleviku suunad valdkonnas....................................................................... 5 Alamvaldkonnad ja nende perspektiivikus.................................................................... 5 Õppimisvõimalused..........
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 25st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. loetelu põhiteemadest/küsimustest. Küsimused on enam-vähem nende loengus käsitlemise järjekorras. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevenso...
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas pii...
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Looma...
· Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid aregutaseme näitajaid Saksamaa SKT ostujõu alusel USD 1 el kohta 31 900 Elektrienergia tarbimine 7 258 Interneti kasutajaid 1000 el kohta 864 Telefone 1000 el kohta 661 Veel näitajaid: Euroopa Liidu suurim tööstuslik hõive on Saksamaal(40%), Masinaehitus on kontsentreerunud Saksamaale (50% toodangust) Euroopa Liidu liikmesriikidest on suurim autotootja Saksamaa. Mahtudelt esikohal keemiatööstustest on Euroopas Saksamaa (30%), · Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? World map indicating Human Development Index (2008 Update) 0.950 and over 0.9000.949 0.8500.899 0.7000.749 0.6500.699 0.6000.649 0.4500.499 0.4000.449 0.3500.399 0.8000.849 0.7500.79...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.....................................................................................................
1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia Soome Referaat Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3.Majandus....................................................................................................................................6 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses…………………………………………………...
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad...
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad v...
Kordamisküsimused 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-mana...
Kordamisküsimused 1) Ettevõtja 1254 – 1324 Marco Polo – Reisidele asudes sõlmis kaupmeestega lepinguid. 1437.a Prantuse päritolu, sõnsat ENTREPRENEUR – Isik, kes on aktiivne ja saavutab midagi, vahendaja. Keskajal – Paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatorid, ehitusprojektide juht. 1725 R. Cantillon – Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. 1797 Beaudeau – Ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. 1934 J.Schumpeter - ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. 1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms pidaja. 1985 R.Hisrich – Ettevütja on isik, kes kulutaboma aja ja jõu oma ettevõtmisele, ...
1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Hisrichi määratlusi.) Ettevõtja Isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. Ettevõte Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suur...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (o...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - is...
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - is...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v...
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused võivad olla nii valikvastustega testi vormis kui lühiküsimused, mis eeldavad lühivastust, milleks võib olla üks või paar sõna või numbrit. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaat...
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust LOENG1 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures le...
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis. Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
