TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Erle Maido Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA....................................................................................................4 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine...........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ric...
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1. Kes saab kasu kaubavahetuses mõlemad partnerid, Sellele kus kaubavahetusest kui nad ekspordib rahvusvahelisest osalenud pool ...
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vert...
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Riik - Riikliku Riigi rahvas- A. Suurenes tööliste Kasu Kasu vahetusest Kasu saavad riigid, 1. Kes saab kasu rikkuse aluseks on Smith jõudis mõju. kaubavahetusest ...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes välja konservatism- ideoloogia, mis pooldas olemasoleva säilitamist ning järelep...
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistid...
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpu...
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, res...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasutud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks m...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
