Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle...
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega,...
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine ...
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladi...
Õppeaine: Loodusõpetus Tunni teema: Maamudel. Klass: 4.klass Aeg: 9:00-9:45 Õppevahendid: Õpik, töövihik, tahvel, smart tahvel, gloobus. Tunni eesmärgid: Selgitada õpilastele miks on maa kera kujuline? Mis on eha ja koit? Kui kaugel me näeme? Muistendid maailma tekkimisest. Aineõpetuslikud (akadeemilised T,O,V) pädevused: Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid. Õpilane kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Arendavad (võimed): Õpilane teab, mida tähendab, et Maa on kerakujuline. Kasvatuslikud: Õpilane kuulab kaaslast. Tunnikäik: Tunni osad, struktuuri Tegevuste Õpetaja poolt kavandatud ja Hindamine Põhjendused, mida mingi elemendid kestvus organiseeritud õppetegevuste kirjeldus tegevusega saavutada (minutites) (meetodid,juhendid, küsimused, ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm märkmik xxxx92 rühm a b c d e X X X f 8 0 4 7 5 5 7 4 g 8 1 4 7 5 5 7 4 h 8 2 4 7 5 5 7 4 i 8 3 4 7 5 5 7 4 j 8 4 4 7 5 5 7 4 X 8 5 4 7 5 5 7 4 X 8 6 4 7 5 5 7 4 X 8 7 4 7 5 5 7 4 X 8 8 4 7 5 5 7 4 X 8 9 4 7 5 5 7 4 Kokku 80 45 40 70 50 50 70 40 23.09.2009 X X Kokku 0 8 48 0 8 49 0 8 50 0 8 51 0 8 52 0 8 53 0 8 54 0 8 55 0 8 56 0 8 57 0 80 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm ndid V a l e r i a X B 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 r 2 0 6 4 7 7 4 6 i 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 e 2 0 6 4 7 7 4 6 n 2 0 6 4 7 7 4 6 k 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 Kokku 20 0 60 40 70 70 40 60 23.09.2012 X X Kesk 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8...
TUTT-TIHANE Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................2 Tutt-tihane.........................................................................3 Pilte Tutt-tihasest..............................................................4 Kasutatud materjalid........................................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades. Lehtmetsi, linnaparke ja asulaid ta ei armasta. Läänesaarte männikutesse pole tal veel üldse asja olnud. Külma tulekul kogunevad tihased segasalkadesse. Lisaks võivad salka eksida ka siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ja teised laululinnud. Tutt-...
9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anum...
Roomast saab suurriik Rooma laieneb • Läänes vallutatakse • Hispaania • Lõunas: • Põhja- Aafrika (Kartaago) • Idas rünnatakse • Kreekat ja Makedooniat • Kreekas kehtis_______(kelle?)_____ ülemvõim. • ______(Kes?)_______ kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad ___________(mida?)__________. • Aastal ___(mis aasta?)___ toimus Põhja- Kreekas lahing ___(Kelle?)________ vahel. • Kreekas puhkes ___(Mis?)___ . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks ___(Mida tegid?)___ . • Kreekas kehtis Makedoonia ülemvõim. • Roomlased kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad tahavad kreeklased vabastada Makedoonia ülemvõimu alt . • Aastal 168 eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. • Kreekas puhkes ülestõus . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks hävitasid Ko...
Ereli Laar 11.a klass Harjutus 1. Silvja teadis et tegemist on Jaani väikse armsa kurvasilmse kassipojaga. 2.Töö tehtud mindi koheselt magama. 3. Piret uuris Kas homme kooli tuled? 4. Naabrinaise külla saabudes otsustati teha midagi huvitavat 5. Kas sa kuulsid seda kõrvaltoast kostunud kolinat? küsis Tiia ehmunult. 6. Ütle mulle kui sa lõpetad siis ma saan asjad kokku pakkida. 7. Avage otsekohe töövihik ütles nördinud õpetaja ja täitke korralikult ära harjutuse lüngad. 8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja...
Füüsika Töövihik VIII klassile I osa 27.Kordamiseks ja Ülevaatamiseks lk62- 64 1.kuidas saadi pikkusühik 1m V:võeti 1 kümnemiljondik osa Pariisi läbivast meridiaanist. 2.kuidas saadi massiühik 1kg V:võeti 1 dm3 puhast vett temp 4*C 3. avalda valemis P=m:V mass V:m=PxV 3.1 avalda P=m:V ruumala V:V=m:P 4.antud on kuubid... V: Kuld-19.3kg, Hõbe-10.5kg,Raud-7.8 kg, ALU.-2.7kg,Parafiin- 0.9kg 5... (ülevalt alla) V:kuld,hõbe,raud,alumiinium,parafiin 6.õpetaja andis Mikule 10 keha... Keha nr 1. ... ... 2.7 3,4 ja 5 8.9 7 ja 10 on 2.7 2. ... ... 25 6. 2.5 8. 7.8 9. 0.9 Samast ainest võivad olla kehad numbriga 1,7,10 ja 3,4,5, 7. õhu tihedus kg/m3 1.3 1.2 1.1 1 0.9 0.8 0.7 0.6 0.5 ...
LISAND,ÜTE, KIIL Gabrovlase tuntud ihnuskoi kammil murdus pii. Tead naisuke pidin oma kammi minema viskama. Kuule vanamees ühe murdunud pii pärast kamm minema visata! Aga see oli viimane. *** Vana juut viieaastase poisi vanaisa jalutab pojapojaga rannas. Korraga viib suur laine poisi merre. Oh Jumal too ta tagasi! Ta on mu ainus lapselaps. Teine suur laine toobki poisi tagasi. Aga mu Kõige Vägevam tal oli ju müts ka peas! *** Kuule Juku kuhu on kadunud meie kanaarilind kogu pere lemmik? Pole õrna aimugi isa. Viis minutit tagasi puhastasin teda tolmuimejaga nagu ikka pehmeid asju. Siis oli ta täiesti olemas. (T. Õunapuu ,,Kirjavahemärkide töövihik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele") Mina muuseas ei taha halba hinnet saada. Sina võib ju arvata loodad ka ilma õppimata selle töö ära teha. Ehkki tõsi küll ei meeldi sullegi negatiivsed hinded. Täna kirjutame arutleva lõigu Rousse...
Peetri Kool Tutvustus Hiina Hiina Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast. On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada, millest muusikas juttu on. Omalaadne nähtus Hiina kultuuris on Pekingi ooper, mis kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendus...
" Gooti stiil " 9a klass 2008 aasta Sisukord: · Sissejuhatus · Oma arvamus kunstiliigist · Kasutatud kirjandus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil on gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimaid gooti stiilis kunstiteoseid. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja LääneEuroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi. Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse g...
Reini jõgi -1320 km pikkune jõgi Euroopas- GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ? Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid, viinamarjaistandusi, ? põlde. ...
IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat j...
Poola põllumajandus Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Riigi pindala on 313 000 km² ning elanike arv on 38,1 miljonit 2006 aasta seisuga. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%. Poola lõunaosa on kõrgustikuline, ülejäänud osa Poolast enamasti tasandikuline, kuid põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhj...
Lähisajalugu, Töövihik 9.klassile 15.Maailm pärast Teist Maailmasõda. Kahepooluselise maailma jagunemine 1. Vasta küsimustele tabeli ja teksti alusel Mis riikide sõdureid hukkus Teises maailmasõjas kõige rohkem? Millest see tulenes? Saksamaa, NSVL, Jaapan. Sest nad olid kolm peamist riiki, kes sõdisid ning nad koondasis enda alla teiste riikide sõdureid. Mis riikides hukkus kõige rohkem tsiviilelanikke? Miks? Saksamaa, Poola, NSVL, Jaapan, Jugosloovia. Sest sõjategevus oli suurim, nende aladel Miks oli hukkunute arv kõige suurem NSVL? Sest NSVL olid kõige suuremad valed. Millised rahvad kandsid Teises maailmasõjas protsentuaalselt kõige suuremaid kaotusi? Poolakad, jugoslaavlased ja NSVL rahvas ning sakslased Miks vähenes Eesti elanikkond? Sest eestlased põgenesid punaarmee eest teistesse riikidesse paremat elu otsima. 2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Sa...
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, ...
Lühiintervjuu analüüs Vaadake üht värsket lühiintervjuud (nt uudistesaate osa) või katkendit pikemast intervjuust (nt vestlussaatest). Analüüsige nähtut küsimuste abil. ( Ülesande koostamise aluseks on R. Bobõlski ja M. Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Mis on intervjuu eesmärk? Intervjuu eesmärk on tutvustada televaatajatele noort elupäästjat. Roger Kuura on uppumisohus lapse veest välja toonud ja sellega pälvinud meedia huvi ja tunnustuse. Tegemist on poolstruktueeritud intervjuuga, kus alateema on teada ning küsija otsustab, mida ja kuidas küsida. Millest vesteldakse, kas teema ja küsimused on mõlemale poolele mugavad? Intervjuu annab loost ülevaate peategelase vaatevinklist, kuidas ta otsustava tegevuseni jõudis ja millised mõtted, tunded teda seejuures valdasid. Saatejuht esitab küsimusi antud sündmuse kohta, nooruk...
PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret ...
Antsla Gümnaasium OpenOffice.org Calc Koostaja: Karel Varik Klass: 10B Juhendaja: Urmas Soonvald 2010 Sisukord Tabeltöötluseprogrammi kasutamine..............................................1 Töövihik..........................................................................................2 Valemid ja funktsioonid..................................................................3 Diagramm.......................................................................................4 Ettevalimistused väljatrükiks..........................................................5 Kasutatudkirjandus.........................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................7 Sissejuhatus.......................................................................
INGLISE KEELE TÖÖPLAAN 6. KLASSILE Aeg: I, II veerand 2003/2004 õ.-a Õpetaja: Age Tamm Õppe- Teemad. Alateemad. Mõisted, faktid nädal 1. nädal Unit 1. What did you do last summer? Past Simple questions, statements 2. nädal Summer activities Did you...? Yes, I did / No, I didn't Alan's summer play ball / the violin My summer go swimming / ...ing Polite English. Saying hello and introducing 3. nädal Unit 2. A trip to England Past Simple 4. nädal Outdoor activities by bus / car / train / plane, on foot English Country School Ordinals (the first, the second, ...) The Tower of London Posessive pronouns ...
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure ...
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
NIGEERIA Federal Republic of Nigeria Oríl-èdè Olómìnira ÀpapNaìjírìà 2009 Joonis 1. Nigeeria kaart Allikas: http://www.nema.gov.ng/images nigeria.gif / Nigeeria lühend on NG. Riigi pindala on 923,768 km2. Rahvaarv on 154,729,000 inimest. Riigi pealinn on Abuja, mis asub riigi keskel. Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. Ametlikeks riigikeelteks on Inglise, Hausa, Igbo ja Yoruba keeled. Riigi rahaühikuks on Nigeeria naira. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Nigeeria osariigid on Abia osariik, Adamawa osariik, Akwa Ibomi osariik, Anambra osariik, Bauchi osariik, Bayelsa osariik, Benue osariik, Borno osariik, Cross Riveri osariik, Delta osariik, Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik, Jigawa osariik, Kaduna osariik, Kano osariik, Katsina osariik, Kebbi osariik, Kogi osariik, Kwara osarii...
Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH...
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult suureks Rahvastiku arv hakkas kiirelt kasvama 18. sajandil tänu meditsiini arengule ning elutingimuste paranemisele. Esimene miljard inimesi täitus maakeral 1804. aastal, teise miljardi täitumiseks kulus pärast seda 123. aastat, kolmanda miljardi täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Peale seda on rahvaarv iga aasta plahvatuslikult kasvanud. Maailma rahvaarvu suurenemine toob kaasa palju probleeme, mis seab ohtu terve inimkonna elu ja arengu. Rahvaarvu kasv on põhjustanud suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme - toidu puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ...
Spikerdamise nipid ja trikid- kuidas pääseda vahelejäämiseta!!!! Vaja läheb: Kustukumm; Pliiats Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma kustukummi. Nimelt kirjuta spikker kustukummi peale. Tunnis võta kustukumm ja lihtsalt vaata spikkrit. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Vaja läheb: Jalanõu; Marker Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma jalanõud. Nimelt kirjuta spikker jalanõu talla alla markeriga. Kontrolltöö ajal aseta jalg rahulikult üle põlve nii et näed spikkrit. Õpetaja lähenedes aseta lihtsalt jalg tagasi normaalsesse olekusse. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Mida on vaja: Pinal; nutitelefon Riski tase: Keskmine Kõige tavalisem meetod on teha telefoni spikker ja seejärel telefon tunnis pinalisse pista. Telefoni seadetest soovitame võtta ekraaniaja maha või siis koodi maha, et ekraani sisse-välja lülitamise peal...
Ülesanne 3 Tabelid Lisada lahendustega praktikumi töövihik Ta ga praktikumi töövihik Tabelid_2_Andmeloendid.xlsm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile: kolm valda tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada nõutud väljad skeemil toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades fun...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk õpperühm ### Kokku 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40...
II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid k...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest, kuid kas need on ikka hea ja sobiv alternatiiv klassikalistele paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis ...
Poolitamine Tööleht 1 Poolitamine Kindlasti on sul juhtunud, et harjutust, juttu või etteütlust kirjutades märkad, et alati ei mahu sõnad ritta ära. Rea lõpus on veidi ruumi, et sõna alustada, kuid tervikuna see sinna ei mahu. Sel juhul on otstarbekas sõna poolitada. Sõnade poolitamisel on reeglid. Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s...
Harjutus Jalgpall. Ülesande püstitus Kasutajaliides VBA projekt. Moodulid Objektid ja klassid. Klassimudelid Omadused ja meetodid Graafikaobjektid. Klass Shape Lahtriplokk. Klass Range Valikud. If-lause Kordused. Do ... Loop-lause Muutujad ja Omistamine Makrode käivitamine ja täitmine Parameetrid For-lause Funktsioonid Sissejuhatus VBAsse J Makrod ja Sub-protseduurid Laused VBA-projekt. Moodulid Objektid ja klassid Omadused ja meetodid Klasside Shape ja Range objektid Juhtimislaused: If-lause ja Do ... Loop Muutujad bjektid Do ... Loop-lause Harjutus Jalka. Ülesande püstitus Koostada programm, mis imiteerib jalgpallimängu mõningaid elemente Juku teeb etteantud arvu lööke. Programm loeb kokku mööda ja sisse löödud löökide arvu ja tabamusprotsendi. loe n Kasutajaliides. Teha l...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Ilona Juhanson Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm likool uut estusvahendid 123964 YASB11 Ilona Juhanson 123964 YASB11 22.09.2012 I L o n a X X X X X J 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 u 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 h 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 a 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 s 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 o 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 X 2 3 9 6 4 4 6 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Krisrjan Veskus 092588 Üliõpilane Õppemärkmik Kersti Antoi EAEI13 Õppejõud Õpperühm K r i s t j a n x x V 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 e 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 k 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 u 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 Kokku 90 20 50 8...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstutuut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Matrikli nr Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm 9/28/2013 X X X X X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 Kokku 30 10 80 0 30 30 0 80 10...
Tallinna Tehinkaülikoo Informaatikainstituut Töö Exceli Töökeskkond ja jo Üliõppilane Sergei Nõulik Õppejõud Ahti Lohk nna Tehinkaülikool ormaatikainstituut Töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik 111019 Õpperühm AAVB10 Sergei Nõulik 111019 S e r g N 1 1 0 1 õ 1 1 0 1 u 1 1 0 1 l 1 1 0 1 i 1 1 0 1 k 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 Kokku 10 10 0 10 111019 AAVB10 2.10.2011 e i x x ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik 165145 Õppejõud Õpperühm 165145 25.09.2013 x x Kesk 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 4.20 x 6 5 1 4 5 5 4 1 5 6 3.82 x 6 5 1 ...
Tallinna Tehnikaülikoo Informaatikainstituu Töö Exceli töökeskkond ja joonestusva Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut i töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm 11.10.2011 M a r t i n x x 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 x 6 5 2 4 0 0 4 2 Kokku 60 50...
Rakvere Gümnaasium Renessanss Janno Sepajõe 10.A 2014 Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike....
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Robert Peetsalu Õpperühm YAGB11 Olen logo YAGB11 22.09.2012 M i k k x x x x x x Kesk. N 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 a 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 r 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 u 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 s 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 k 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 x 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 x 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3...
Tallinna tehnik Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna tehnikaülikool Informaatikainstituut Exceli töökeskond ja joonestusvahendid Ahti Lohk ol Õppemärkmik *****1 Õpperühm EATI** Kalle Kasemets 110751 EATI12 23.09.2011 M a r t t i x x x P 1 0 7 5 1 1 5 7 0 u 1 0 7 5 1 1 5 7 0 t 1 0 7 5 1 1 5 7 0 n 1 0 7 5 1 1 5 7 0 i 1 0 7 5 1 1 5 7 0 k 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 ...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
