1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid o Juhtkonna huve esindav äriinimene o Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele o Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele o Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest o Firma strateegia ja äri planeerija: o Kuulub strateegia väljatöötajate hulka o Talentide leidja ja juhtija: Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad, keda on võimalik tulevikus edutada o On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima o Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija o Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte o Suudab mõõta ja hinnata kulutust...
töölepinguseadus hakkas kehtima 1 juuli 2009 töölepingu kohustuslikud tingimused 1. poolte andmed tööandja -töötaja firma nimi nimi reg nr isikukood aadress aadress tööandja nimi 2. töölepingu vormistamise ja tööle asumise aeg 3. tööülessannete kirjeldus (kui ei ole ameti juhendit) 4. ametinimetus 5. töötasu 6. tööaeg 7. töölepingu tähtaeg 7.1tähtajatu 7.2 tähtajaline maksimaalselt 5 aastaks peab olema kirjutatud põhjus või alus 8. töötegemise koht võidakse ära märkida töölähetus 9. puhkus 10. töölepingu lõpetamise iseärasused 11. reeglid töökorraldusele või viide töösisekorraeeskirjadele tööandja hoiab töölepingut 10 a pärast selle lõpetamist töölepingu kestvus 1 tähtajatu leping(määramata ajaks) 2 tähtajaline mida võib teha max 5 aastaks peale töölepingu lõppemist võib tööandja töötajal keelata konkurendi juurde tööle minemast 1....
Eesti keele väljendusõpetus HLE6060 Materjalid Kirjandus: Õpik: "Eesti keele väljendusõpetus" R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste ak...
1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene Tutvustab firmat tööotsijatele Tunneb turgu ja äri olemust Saab aru, kuidas raha tekib ja kulub 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise Omab eesmärgitunnetust ja kindlat väärtuste süsteemi Suudab luua arusaamise muudatuste möödapääsmatusest 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest Tunnetab meeskonnatöö tähtsust On võimeline looma häid koostöösuhteid 4. Firma strateegia ja äri planeerija: Kuulub strateegia väljatöötajate hulka Teab firma plaane On etteulatuv nägemus järgneva 3 kuni 5 aasta koht...
1. Mis on organisatsioon? Iseloomustage seda. Nimetage organisatsiooni tunnused? Kahe või enama inimese kogum, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tunnused: organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale liikmele, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud, organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud. Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide. Tõhusust, uuenemist ja toetaskonna rahulolu. Näiteks hea tööjaotuse puhul on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses. Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2: Kõik orgnisat...
2 praktikum § 2. Keskmise töötasu arvutamise alused (1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. (3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu väh...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea ...
Organisatsioonikäitumine (sügis 2017) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1 Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? 50% ehk pooled teadmistest saadi tööülesandeid täites ja eksimusest õppides, 30% teadmistest saadi juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes, 20% teadmistest andis erialane haridus ja täiendkoolitus. 2 Kes on juht? Juhiks võib pidada igat inimest, kel on vähemalt üks alluv. 3 Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4 Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 5 Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Mintzberg liigitab juhi rollid niiviisi: Suhtlusrollid – selleks on esindaja, eestvedaja, s...
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT spetsialist käis tõepoolest tööl siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud O...
Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute tööülessanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Kohviku juhatajaks on väga noor naine, kellel on kõrge enesehinnang, varasem töökogemus puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Hommikul kui tüdrukud tulevad tööle ei tea nad mis majas toimub, mida tegema peab, ega sedagi milleks tööle tuldi. Kohviku juhataja ei tee peale kõigi töötajate tööle saabumist väikest koosolekut, et jaotada ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES `PERSONALI JUHTIMINE' 1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi ja...
Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad...
Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust 1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind. · Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid. · Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad · Maakas...
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Margit Mathiesen SPORDIORGANISATSIOONI PERSONALIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: Alar Rikberg Tartu 2010 Sisukord 1. Spordiorganisatsiooni põhistruktuur ja juhtimine........................................................................3 2. Sissejuhatus personalijuhtimisse..................................................................................................5 3. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad...................................................................6 4. Effektiivselt töötava personali leidmine......................................................................................7 5. Töö analüüs...........................................................................................................................
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsiooni mõiste - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni edukuse eeldused- Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendust...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marleen Zurihhina, Regine Trei, Taavi Rattasep, Iris Valgepea, Getlin Janvest PRAKTILISED ÜLESANDED Õppeaines Personalijuhtimine Juhendaja: Katrin Kreegimäe Tartu 2018 SISUKORD 1. PERSONALIJUHI TÖÖ ÜLESANDED ............................................................................. 3 2. TÖÖANALÜÜS .................................................................................................................. 6 3. VABA AMETIKOHA TÄITMISE PROTSESS ................................................................. 9 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS ........................................................................... 14 5. KOOLITUSE PLANEERIMINE ................................
Alustuseks küsimused, millele toeks esimeses loengus jagatud raamatud 1. Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? 2....
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH1 JUHTIMISTEOREETIK HENRI FAYOL Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND..........................................6 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast.....................6 1.2 Üldjuhtimise ja projektijuhtimise erinevused ning sarnasused...............................8 2. HENRI FAYOL...........................................................................................................10 2.1. Elulugu, viis juhtimise printsiipi ja 7 juhi omadust..................................................10 2.2. Henri Fayoli 14 juhtimise põhimõtet.......................
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja ra...
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus........................................
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsust...
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmär...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatu...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koo...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...