Hõõrdkeevitus on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista per...
Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista või katseseadet kalibree...
1. Küsimused a) Zachmani tugiraamistik Zachmani tugiraamistik – 1990 John A. Zachman. Kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ja arhitektuuri. Mudel infosüsteemile endale. Saab rakendada igale ärivaldkonnale sõltumata suurusest, „Puhtale valdkonnale“ ja (IT) infrastruktuurile. Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Kuidas? Kus? Kes? Millal? Miks? Read vastavad süsteemitöö põhilistele osapooltele-huvigruppidele: juhtkond, tippjuhid, planeerijad, ärimõistete omanikud, arhitekt-disainerid, ehitaja-tehnoloogid, tehnikud, ülalhoidjad. „Puhas valdkond“ - 2 ülemist rida. IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida ...
Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4.Eelised ja puudused..................................................................................................................5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad.................
Kordamisküsimused ,,Lõiketöötlemine ja lõikeriistad" ME31/41 1. Freesimise suunad: Pärifreesimine (allafreesimine) Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja toorik seda võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse varieerumine. ...
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemin...
1.Mis on MTR? Majandustegevus register 2.Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Tegutseb valdkonnas kus on nõutav eripädevuse olemasolu ja registeering MTR-s 3.Kes tegelevad kvaliteedi kontrollimisega ehitusprotsessis? - Tellija või tema esindaja ( Omanikujärelvalve ) - Ehitaja ehk töövõtja ( Ettevõte poolne kvaliteedikontroll ) - Seadusest tulenevate järelvalvetoimingute teostajad ( Kontrollile allutatud eritööd, erilaboris jms ) 4.Mis on otsene kvaliteedikontroll? Otsene kvaliteedikontroll on tegevus, millega saab ehitusprotsessi tulemit otseselt kontrollida, seda kontrolli käigus kahjustamata . 5.Mis on kaudne kvaliteedikontroll? - tootmisprotsessi standardiseeritust - Kasutavate materjalide nõuetele vastavust - Töötajate väljaõpe - Töötajate kvalifikatsiooni sobivust - Tootmisprotsessi vastavust standardiseeritud protsessile 6.Mis on standard? On antud tegevusvaldkonnas tegutsemise täpne raamistik, aga standard võib ol...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull ........................
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnit...
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, t...
Viljandi Kutseõppekeskus AMK16 naisgrupp TUNNITÖÖ 5. JA 9. SEPTEMBER 2016 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Aruanne Juhendaja: Andrus Küttä Vana-Võidu 2016 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ALUSTAMINE........................................................................................................... 4 Töökoha ettevalmistamine................................................................................. 4 Chrysler 300 esistange eemaldamine.................................................................4 Chrysler 300 esistange osandamine...................................................................8 Esi- ja tagastange kokkupanek............................................................................. 10 KOKK...
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõikete...
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
Teksti seade, võimalik muuta kirja suurust, stiili, värvi jne. Samuti määrata allajoonimise stiili ja joone värvust. Kõik teksti paigutuse kohta käiv, reavahed, lõikude vahed, esireataane, terve lõigu taane. Nummerduse kujundamine, vajalik näiteks 1.1 alamloetelu saamiseks, samuti numbri või täpi värvimiseks või ka loetelu seadistamiseks. Lõigu raamimine ja lõigu tausta värvimine, seaded võib kehtima panna ka kogu dokumendile, siit ei saa luua tabelit. Teksti jaotamine kahte või enamasse tulpa, tulpade vahele on võimalik p...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets UNIVERSAALSAED JA TÄPSUSSAED Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 Sissejuhatus Antud töö eesmärgiks on tuua välja kahte erinevat tüüpi saed ning nende saagide ohutusnõuded ja kasutusalad. Töös on kavas kasutada ainult internetist saadud materjale. Universaalsaed Universaalsaag GSA 1200 E kaal 3.7Kg Võimsus 1200 W Käigusagedus 0-2800 min-1 Käigupikkus 19 mm Saagimissügavus Puidus kuni 250 mm Kasutusala sellel sael on puidu lõikamine, kuid on olemas ka selliseid, mis lõikavad teatud sorti kive. Nagu näiteks krohvitud seina jms. TÄPSUSSAED Altendorf WA6 Kelgu pikkused 1600, 2000, 2600 mm Ketta läbimõõt 250...315 mm Manuaalne kõrguse reguleerimine. Manuaalne kaldenurga reguleerimine. Peaketas 4 kW Ettelõikeketas 0,37 kW...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Paide 2013 JOOTMINE Jootja 10 käsku 1. Kõik detailid olgu puhtad mustusest ja rasvast 2. Aseta töö kindlale alusele 3. Kata alati jootekolvi ots kaitsva tinakihiga 4. Puhasta oma jootekolvi ots 5. Ka pärast puhastamist tinuta jootekolb 6. Soojenda üles joodetavad pinnad 7. Ära liialda ega ka koonerda joodisega 8. Peale joote teostamist aseta kolb ohutusse kohta 9. Trükkplaadi joodet ära kuumuta üle 2-3 sekundi 10ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud 10. Ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud Turvalisus Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid enda ära põletamist nig kui koristama hakkad on jootekolb juba jahtunud. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada.Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmi...
Iseseisev töö nr. 6 Ohutusjuhendi koostamin AKUTRELLIGA TÖÖTAMISE OHUTUSJUHEND Käesolev juhend annab üldised juhised õnnetusjuhtumite vältimiseks akutrelliga töötamisel. Konkreetsed juhised leiab tööriista tootja poolt koostatud kasutusjuhendist. 1. ÜLDNÕUDED 1.1 Akutrellidega lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 1.2 Akutrelli kasutaja peab täitma käesoleva juhendi ja akutrelliga kaasasoleva kasutusjuhendi nõudeid. 1.3 Töötamise koht peab olema hästi valgustatud, valgus ei tohi pimestada töötaja silmi. 1.4 Töövahendid, seadmed mõõteriistad, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepär...
12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Masinaehituse instituut ► MET0030 ► Teema 8 ► Kontrolltöö nr 2 Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 08:57 Testi navigatsioon Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 09:...
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel............................................................................................3 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel..........................................................................................5 Ohutusnõuded elektri käsitööriistade kasutamisel......................................................................6 Ohutusnõuded treimisel.............................................................................................................. 7 Ohutusnõuded giljotiinkääridega töötlemisel........................................................................... 10 Ohutusjuhend puurpingil töötajale............................................................................................14 Sisemine kamber (joonis 1)...........................
Iseseisev kodutöö aines Ehitamise alused KB- 12 Koduse töö ülesandeks on järgnevale tööriistade nimekirjale iga nimetuse juurde internetist õige pilt otsida ja nimetuse alla kopeerida ning lisada selle tööriista iseloomulikud kasutuskohad näitena. Kui te leiate mõne tööriista pildi ja te ei tea milleks või kuidas seda kasutatakse, soovitan selle toote nime youtube-sse kopeerida (soovitavalt inglise keeles). Nii näete kuidas neid kasutatakse. Valmis töö saatke minu e-mailile ([email protected]) , võtke esmaspäeval (4.03) mälupulgaga kaasa või tõstke see dropboxi ehitusaluste kausta. Töö on arvestuslik. Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuun...
Tööpingid Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 8.A 2015 Sisukord • Höövelpink • Paksuspink • Ketassaepink • Puidufreespink • Nurklihvija • Metallitreipink Höövelpink • Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel ehk hööveldamisel. • Tavaliselt kasutatakse Höövelpinki puidu hööveldamisel. • Ohtutks töötamiseks kanna kaitseriietust- põll, kaitsekindad ja kaitseprillid või- mask. • Põhimõtteliselt koosneb ta kahest paralleelsest lauast, liigutatavast tarast mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest mida juhib elektrimootor.Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. • Pind mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevoolu(infeed) laua peale, äär vastu tara, mis hoiab deitaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Reegleid höövelpingi kasutamiseks ...
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid...
Lõiketõõtluse KT. 1 1. Tööriista materjalid a. Ideaalne tööriistamaterjal omab suurt kõvadust ka suurtel temperatuuridel ja ei ole rabe. 2. HSS –Kiirlõiketerased M2* a. Koostis muutumatu alates 1910 aastast, kuni 1940 a peamiselt kasutatav. b. Küllalt head lõiketöötlusomadused, kõvadus, vastupidavus kulumiskindlus. c. Rohkelt kasutatav puuride ja keermepuuride valmistamisel. d. Lisandid i. Süsinik 0.65-0.80%, ii. Kroom 3.75-4.0%, iii. Wolfram 17.25-18.75%, iv. Mangaan 0.1-0.4%, v. Räni 0.2-0.4%. e. Omadused i. Kõvadus 810-850 HV ii. Tihedus 8 -9 g/cm3 iii. Survetugevus 3000-4000N/mm2 iv. Kuumataluvus 550 ⁰C v. Elastsusmoodul 260-300 kN/mm2 f. HSSV-Vanaadium Kiirlõiketeras M9V i. Suur kulumiskindlus, kõva...
Elektrihöövel Höövli kasutaminer Höövliga töötamisega harjumiseks soovitame kõigepealt testida seda mõnel proovitükil ning alles siis asuda töödeldava detaili kallale. Kui masina seadistused ei ole õiged, siis võib höövel materjali maha hööveldada kiiremini soovitud. Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik te...
CNC töötluskeskused Omadused CNC-töötlemiskeskus köögi- ja kontorimööbli ning täispuitmööbli valmistamiseks. Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve - Puuriplokk 18 puuriga (12 vertikaalset/6 horisontaalset) - Patenteeritud puuride kiirkinnitussüsteem - Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge - Tarkvarapakett - Komplekt lõikeinstrumente "Starter Kit" - Energiasäästu pakett Tehniline informatsioon Töödeldava detaili pikkus 3130 mm Töödeldava detaili laius 1250 mm Töödeldava detaili paksus 100 mm Pendeltöötluse laius 1000 mm Seadme kaal ca 37...
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
Ehituspuidu terminid Kantpuit Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud. Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud) Hööveltamata sulund Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm Pla...
Labor 9 Vibratsiooni uurimine ARVUTUSED JA VASTUSED Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga seega leian vibratsiooni sageduse valemist , kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni amplituud (mm). Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista T= 5,5 h =3,5 m/s2 ( ) √ ( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtuse...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protse...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ...
TÖÖRIISTAD JA ARVUTID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? 4. MILLISE NÄRILISE JÄRGI ON SAANUD NIME VAHEND, MILLEGA LIIGUTATAKSE NOOLT MÖÖDA ARVUTIEKSAANI? 5. KUIDAS NIMETATAKSE RIIKLIKU PROGRAMMI, MILLE EESMÄRGIKS OLI EESTI HARIDUSSÜSTEEMI KVALITEEDI PARANDAMINE INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMISE ABIL? KAS TIIGRIHÜPE, HIIRE POLKA VÕI TEOSAMMUD? 6. KUIDAS NIMETATAKSE VÄIKESEID PILTE ARVUTI TÖÖLAUAL? 7. MIS TÖÖRIISTA KASUTATAKSE NAELTE SEINA LÖÖMISEKS? 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST VIIL, VARU VÕI VARVAS? TÖÖRIISATAD JA ARVUTID ...
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, k...
Bacon: ,,Novum Organum" 1) Loogika kui tunnetustööriist ei ole õige vahend looduse tunnetamiseks, see ei anna looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõ...
Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 13:13 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 13:45 Aega kulus 32 minutit 50 sekundit Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist tüüpi lihvpingiga on võimalik saavutada kõige suuremaid tootmismahtusid? Miks? Kõike suuremaid tootmismahtusid on võimalik saavutada vertikaalse lihvmasinaga . Hea tootmismahu tagab automaatne pealeja mahalaadimise süsteem. Lisaks sellele on masinal ka kahe spindli süsteem, kus üks spindel eemaldab suure osa materjalist ning teine on viimistlemiseks. Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui välja...
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pi...
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõud...
1.Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende töötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järje...
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
Alustatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:34 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:43 Aega kulus 8 minutit 27 sekundit Punktid 70,00/105,00 Hinne 66,67 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse kui Vali üks: a. tooriku materjal on liiga habras, et teda töödelda ilma toorikut kahjustamata (kõrgkarastatud sulamid, klaas, keraamika, pulbermetallurgilised detailid) b. detaili nõutud kuju on väga keeruline c. tooriku materjali löögisitkus on suurem kui 20J (temperatuuril -20 °C) d. nõutud tootlikus on suur (masstootmine) Küsimus 2 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Vali üks: a. kui temperatuuri tõus j...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Praktika aruanne OÜ Tarmetec Agnes Sääsk Juhendaja: Teevi Taimalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi OÜ Tarmeteci ettevõttes 31.10.2013-20.12.2013. Läksin sinna kuna firma on suur ja minu arvates saab sealt hea praktika kogemuse. Firma on suhteliselt suur milles töötab 2013 aasta seisuga 237 inimest. Praktikale minnes pidime lugema 3 tundi ohutusjuhendeid. Meile anti töötaja juhendamise ja väljaõppe registreerimise kaart kus pidime allkirjadega tõestama, et kõik tööohutusega seotud juhendid on loetud. Sissejuhatav ohutusjuhend töötaja tööle asumisel, töökorralduse reeglid, emaabijuhend, üldine tuleohutus juhend, müra kahjulik mõju ja selle vältimine, töökoha ja töömaa korrashoiu eeskiri, kaupade ladustamise eeskiri, kontoritöötajale, käsikäru- töölavatõstukile, laoho...
Alustatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Aega kulus 37 sekundit Punktid 77,00/105,00 Hinne 73,33 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Vale Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – abil iikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine ÕIGE b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõi...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
Ajaloo ajastud Esiaeg-inimese kujunemine ( ca 700000 a ). Püstine asend ja algelised tööriistad. Ajajooksul tekkis antikuleeritud kõne . Inimese aju areng on tihedas seoses tööriistade kujundamisega . Muinasaeg on kaasaegse inimese tekkest. Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma. Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile , kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud...
Meisli teritamine Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel . Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepära...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2. Projekti saavutatavad eesmärgid......................................................................................3 3. Oodatavad tulemused.......................................................................................................3 4. Projekti huvigrupid.........................................................................................................
Mihhail Pavlov 02.11.2015 Ülevaade Google SketchUp on kasutajasõbralik ning ruumiliste piltide loomiseks mõeldud lihtne ja mugav 3D programm. Kasutajal on võimalik kodulehelt http://sketchup.google.com/download/ alla laadida tasuta või PRO versioon. Helikopter - http://forums.sketchucation.com Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väidsin eelmises peatükis, et tegemist on sketside tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad. Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe vee...
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
