Traadiga telefoniside Alar Lutsar 2 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Elisha Gray Alexander Graham Bell 3 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Belli telefon 4 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Telefoniside algusaeg 5 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Telefoniside algusaeg 6 FIX telefoniside Telefoni ajalugu Esimesi telefone 7 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Kuular Numbritastatuur kell hargilüliti seinapistikusse Mikrofon 8 FIX telefoniside Tän...
Tartu Kutsehariduskeskus KÄSISAED Iseseisevtöö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: Sisukord 1. Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 3 2. Saekäepide…………………………………………………………………. 4 3. Sae tööpõhimõte………………………………………………………… 6 SISSEJUHATUS Käsisaed on mõeldud puidu ja puitmaterjalide tükeldamiseks ning höövelduseks ette valmistamiseks. Parimad käsisaed on otsast kitsenevad ning nende seljal on küljelt vaadates S-kujuline kõverus, mis vähendab massi ja parandab tasakaalu. Saeleht on tavaliselt selja poole ahendatud- lehe paksus lõikeservast eemaldudes väheneb; see võimaldab sael saetees kergemini liikuda. SAEKÄEPIDE Käepideme asend on suhteliselt madalal, et maksimaalne jõud rakenduks saagi lükates hambarea keskel. K...
Elamute küttesüsteemide ehitus ja tööpõhimõte Ander Troost 10e Küttesüsteemide liigitus · Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja kaugkütteks. · Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja keskkütteks. · Ahikütte põhimõte: puude või briketti kütmisel salvestub saadud soojus massiivsesse kivist korpusesse, kandudes edasi ümbritsevasse ruumi. · Õhkkütte puhul soojendatakse õhk mingi muu soojusallika toimel (kamin, soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump · Keskkütte puhul ei paikne soojusallikas samas ruumis, vaid soojus kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põranda...
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajuta...
Energia kursuse I töö kordamisküsimused 1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. ...
TRADITSIOONILISE LASERI TÖÖPÕHIMÕTE Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Traditsioonilise laseri puhul kasutatakse laserkiire tootmiseks üldjuhul nelja gaasi (CO2, N2, O2 ning He või Ar olenevalt konkreetsest laserist). Kõik gaasid asuvad eraldi pudelites laserseadme kõrval. Läbi seadmevälise trassi suunatakse gaasid spetsiaalsesse gaasimikserisse, kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi las...
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...
Elektrijaamade võrdlus Tuumaelektrijaam ja hüdroelektrijaam 1. Tööpõhimõte 2. Plussid 3. Miinused TÖÖPÕHIMÕTE Tuumaelektrijaam Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustamisest.Radioaktiivsete elementide, näiteks, uraani, tuumad võivad vahel lõhustuda. Sel juhul vabaneb soojusenergiat ja väikesi osakesi, mida kutsutakse neutroniteks. Kui neutronid põrkavad teiste radioaktiivsete tuumadega, võivad nad neid tuumi lõhustada, alustades niimoodi ahelreaktsiooni. Hüdroelektrijaam Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega v...
Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmi...
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms ...
Laboratoorne töö Nr 5 Kliimaseade Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT52a Üliõpilased: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: Marko Jets Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius ja...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Tuuli Raal I kursus LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja või...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto remondiosakond Otto Kontro Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Püsimagnet ergutusega ehk alalisvoolu mootori tööpõhimõte Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S. Kui need üksteise lähedusse panna siis nad tõmbuvad kokku, kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Tänu magnetvälja kindlatele jõujoontele ja Lorentz´i jõu omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kommutaator on elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud, mis moodustavad kommuteerimissõlme. Klemmliistud on paigaldatud roo...
Sisukord Praeahi................................................................................................................... 1 Tööpõhimõte........................................................................................................... 1 Ohutu kasutamine.................................................................................................. 1 Igapäevane hooldus............................................................................................... 1 Praeahi Praeahi on mõeldud erinevate roogade ja küpsetiste valmistamiseks. Tänapäeval on suurköökide praeahjud ennekõike kombineeritud koos pliitidega. Tavalises praeahjus saab küpsetada vaid ühel tasandil korraga. Ahju töötemperatuuri skaala on +50 kuni +300°C. Ahi vajab eelsoojendamist. Tööpõhimõte Ahju kambris on kütteelemendid nii üla- kui alaosas. Praeahjus küpseb roog üla- ja alakütteelementidest kiirguva soojuse mõjul. Kütteelementide töötemperatuu...
Kool Automaatrelvad referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord 1.AUTOMAATRELVAD 1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?..................................................................................................
1. Selleks, et oleks võimalik tagada õige info jõudmine õigesse kohta, on emaplaadil liikluse korraldamiseks võetud kasutusele erinevad süsteemi ressursid, millised(4)? 4p V: Nendeks on: Mäluaadressid, Sisend-väljund aadressid (I/O addresses), Katkestused (IRQ-Interrupt ReQuest), Otsemällupöördumise õigus (DMA - Direct Memory Access) 2. Mida ütleb ,,Moore seadus" ja kas tänapäeval see ka kehtib? 2p V: Moore'i seadus ütleb, et umbes iga kahe aasta järel on transistorite arv protsessoris kahekordistunud. Hetkeliselt see isegi veel kehtib. 3. Mis on AGP pesa ja mis kaart sellesse ühendatakse? 3p V: Kiirendatud graafikaport. Sinna pesasse ühendatakse videokaart mis oleks otse ühenduses protsessoriga. 4. Mis pesadega on tegemist, nimeta ülevalt alla? 3p V: 1.PCI-E(8x) 2.PCI pesa(16x) 3.PCI-E(8x) 4.PCI pesa(16x) 5.AGP 5. Põhjasilla ülesanded arvutis? 3p V: Põhjasilla peamiseks ülesandeks on ühendada ...
1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asusta...
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö (skeem) Juhendaja: Jaan Peetso Koostas: Rene Mägi Tartu KHK 2009 Sisukord Iseennistuv surunupplüliti S1................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S2................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S3................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplülit...
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
Laser Kortsude silumine Mis on laser? Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation) valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu · on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Tööpõhimõte · seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines · Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus · Laserkiire omadused: monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l Tööpõhimõte · gaaslahendus täitegaasis, milleks...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik I PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA. ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2009 PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA EHK ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Täpsemalt püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõttest: Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada...
Eesti Lennuakadeemia Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala Marie Turmann ERINEVATE SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Nele Andresen Ülenurme 2015 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED...............................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 1 RADARITE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED...........................................................................................5 2 TEISTE SEIRESÜSTEEMIDE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED..........................................................9 3 SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLEMINE................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Tarkvara arenduse õppetool TA 11 KÕ Mari Maasikas PRINTERI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Õppejõud: Priit Freienthal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter. Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter. 1. MAATRIKSPRINTER Maatriksprinterit (nõelprinterit) on sobivaim kasutada kohtades, kus on vaja printida isekopeeruvale paberile või kui on vaja suuremahulist väljatrükki....
Fotograafia Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava päikse kujutisega, kulus siiski veel palju aega, enne kui jõuti fotograafia avastamiseni. FOTOAPARAADI TÖÖP...
1. Alalisvool-vooluallikas, mis tagab muutumatu pinge, voolutugevus ei muutu. Elektronid sunnitakse ühes suunas ühesuguse kiirusega liikuma U=const, I=const Vahelduvvool-pinge muutub perioodiliselt. Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Ja...
DSG-KÄIGUKAST Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp TÖÖPÕHIMÕTE • Ehituselt on tegu manuaalkastiga, mida lülitatakse automaatselt, see tähendab, et käigukast sisaldab sarnaseid hammasülekandeid nagu manuaalkastki. • Ühe käigu pealt teisele üleminek toimub aga kahe sidurit abil. Sõites näiteks esimese käiguga on ühel võllil sisse lülitatud esimene käik ja sellele vastav sidur. • Samal ajal on teisel võllil juba sisse lülitatud teisele käigule vastav ülekanne ja ootab ainult sidurite ümberlülitamist. TÖÖPÕHIMÕTE • Kui jõuab kätte aeg sisse lülitada teine käik, siis toimub see sidurite ümberlülitamisega. • Elektroonika abil saavutatakse ümberlülitamisel sujuvus, see tähendab, et veomomenti vedaval siduril vähendatakse ja osa momendist kantakse üle teisele sidurile – kuni kogu veomoment on teis...
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised sil...
Pilet 7 1. ideaalse gaasi olekuvvõrrand deaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul pV=nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2.Elektrigeneraatori tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb sel...
2. KT kordamisküsimused õ Elektromagnetism pt 3. ja 4. lk 81-139 1. Elektromagnetlained (kasutusalad, loodusnähtused) 2. Sagedus 3. Lainepikkus 4. Valguskiirus 5. Periood 6. Elektromagnetlainete skaala (vaja teada umbkaudset järjekorda, nähtusi ja kasutusalasid) a. Madalsageduslained b. Raadiolained c. Optiline kiirgus d. Röntgenkiirgus e. Gammakiirgus 7. Valguse kiirgumine, levimine, neeldumine 8. Valguse murdumine e Fermat’ printsiip 9. Kuidas on omavahel seotud valguse värvus ja lainepikkus? 10.Mis värvi valgused on valges valguses esindatud? 11.Miks me näeme Maal Päikest kollasena, taevast sinisena? 12.Millised on kolm värvi, mida kasutatakse ekraanide ehitamisel? 13.Valguskvant e footon 14.Fotoefekt 15.Valguse dualism 16.Interferents 17.Difraktsioon 18.Valguse polarisatsioon 19.Koherentne lainetus 20.Selgendav kate ...
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
1) Defineeri elektriline pinge. Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset pool...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev TURBOKOMPRESSOR Iseseisev töö Õppetaja Paul Kütimaa Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal. ...
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallide...
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. 2. Kuidas saab kirjeldada laineliste mikroosakeste liikumist? Lähtuda tuleb Schröderinger´i teooriast.Differentsiaal võrrand,mille kaudu saab arvutada osakeste leiulaine sõltuvuse kordinaatidest ja ajast,kui on teada osakese mass ja talle möjuvad jõud 3. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? On osakest iseloomustavate suuruste paarid,millest kumbagi suurust ei saa korraga mööta suvalise täpsusega. Ühe minimaalne mööteviga on pöördvördeline teise suuruse mööteveaga. 4. Täpsuspiirang aja- ja energiavahemike jaoks. Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku t, ei ole selle taseme energia E määratav täpsemalt, kui ,, paikneb kusagile energialöigu ...
KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS ,,TUUMAFÜÜSIKA" Katre Pohlak XII klass Tuuma koostisosad on prootonid ja neutronid. Laenguarv, prootonite arv > 19 Massiarv > 39,10 Neutronite arv > 39 19 = 20 Z luumalaeng, prootonite arv A mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tu...
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo len...
Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õpp...
Magnetseparaatorid Referaat Koostaja: .... Klass: 11.R Sisukord Sissejuhatus Teema võtsin refereerimisele sellepärast, et magnetseparaatorid huvitavad mind rohkem, kui magnetpatjadel rongid. Samuti on minu arvates magnetseparaatorite tähtsus suurem, sest magnetseparaatorid on mõeldud selleks, et eemaldada toorainest metallosakesed. Olemas on mitmeid erisuguseid magnetseparaatoreid, mis on mõeldud erinevatele rakendustele. Magnetseparaatorite eesmärgiks on kaitsta ja täiustada tootmisliine ning tagada tootepuhtus. Referaadis on läbivateks teemadeks magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia; magnetseparaatorite tööpõhimõte; magnetseparaatorite mudelid ja magnetseparaatorid toiduainetööstuses. Teema kohta on enamus materjalist tõlgitud inglise keelest eesti keelde, kuna eesti keelset materjali magnetseparaatoritest on üsna vähe. 1. Magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia Magnet...
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdropneumo vedrustus. Õppeaines: Kere ja alusvanker Transporditeaduskond Õpperühm: AT31a Üliõpilane: M.Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud si...
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: ...
John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik John Logie Baird Sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. Tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. Teised leiutised: elektriline äratuskell, paberist sisetallad, klaasist raseerimisaparaat, pneumatilised sokid lampjalgsetele. Tegeles seebi, austraalia mee ja kookoskiu äriga. Teenitud summa elektroonika alaste katsete teostamise peale. Suri 58aastasena, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisiooni toimimise tööpõhimõte Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaa...
Vooluga juhet ümbritseb magnetväli. Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Kui laeng seisab, siis näeme ainult el.välja, kui laeng liigub, näeme nii el.välja kui ka magnetvälja. Magnetvälja tekitab el.välja muutumine ja vastupidi. Igal püsimagnetil on kaks poolust, aga alati paarisarv. Poolus on see koht kus magnetväli on tugev. Poolusi määratakse maakera järgi(N,S). B-vektor-magnetiline induksioon. 1820. taani füüsik Oersted avastas, et el.vooluga juhe mõjutab kompassi nõela ehk magnetit. Samasugused voolud tõmbuvad, erinevad tõukuvad. Kui ka paralleelse, lõpmata pika ja peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise v...
Soojusmasin, sisepõlemismootor, auruturbiin ja külmik Soojusmasin Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks. esimeseks soojusmasinaks aurumasin kasutati kaevandustest vee väljapumpamiseks ja õhutamiseks (17. saj) hiljem kasutati ka jõumasinana transpordis, auruvedurites ja aurulaevades Tööpõhimõte Koosneb alati kolmest põhiosast: soojendi, töötav keha ja jahuti Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osaQ2 jahutile. Jahu- tiks on ümbritsev keskkond. Tsükkli lõpuks on gaas jälle tavaolekus ja siseenergia muut 0 Termodünaamika esimese seaduse kohaselt on mehaaniline töö gaasi paisumisel A = Q1 Q2 Soojusmasina kasutegur on mehaanilise töö ja soojendi...
Ketaspidur Tööpõhimõte ● Piduriklotsid surutakse vastu ketast ● Ketas lõpetab pöörlemise Ajalugu ● Areng algas 1890. aastal Inglismaal ● Esimene patent 1902. aastal ● F. W. Lanchester Piduriketas ● Puuritud kettad ● Soontega kettad Kahjustused kettale ● Hõõrdumine ● Mõrenemine ● Roostetamine Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Disc_brake Tänan kuulamast!
Aatomikooslused. Laserid. (Käämbre) 1. Kirjelda erinevaid sidemete tüüpe aatomite vahel. Too näiteid. Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
