Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahut...
EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Anti Peksa Kood: 666BMW 2014 Sissejuhatus Riskianalüüsi töökohaks valisin keevitaja. Analüüsin Mektory majas asuvava metallitöökoja keevituspinki ning selle juures töötamist. Lisaks hindan üldist ruumi sisseseadet ning ohutusvarustuse olemasolu. Tööruumis viisin läbi valgustuse mõõtmise. Töö kirjeldus: Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Mektorys teostatakse kahte tüüpi keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. ...
Kodune töö Tööohutusnõuded lihtsaega lõikamises ja esmaabi kapi sisu Haabsalu kutseharidus keskus Carola Liiv MR14 02.10.2014 1.SISSEJUHATUS.....................................................................................LK 2 2.ESMAABIKAPI SISU............................................................................LK 3 2.1. Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksus................................................................LK 3 2.2. Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25..........................LK 4 3. ÜLDNÕUDED LINTSAELE..................................................................L...
Puidutöötlemine CNC pinkidel Küsimused 1. Millised oskused peaksid olema CNC tööpingi operaatoril? 2. Kus ja millal ehitati esimene arvuti? 3. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1950 1960 aastatel? 4. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1960 1970 aastatel? 5. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1970 1980 aastatel? 6. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1980 1990 aastatel? 7. Millised arengud toimusid NC pinkide juures alates 1990 aastast? 8. Millised eelised on CNC pinkidel? 9. Milles väljendub CNC tööpingi eelis paindlikkus? 10.Milles väljendub CNC tööpingi eelis tootlikkus? 11. Milles väljendub CNC tööpingi eelis kvaliteet? 12. Millised protsessid läbib toode ettevalmistusest kuni lõpliku valmimiseni? 13. Millistest osadest koosneb CAD/CAM/CNC struktuur? 14.Mis on postprotsessor? 15. Millised on põhilised pr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. ...
VENE KEEL Andma- Rauasaag- Andke- Ristpea- , Anna mulle- Respiraator- Anna talle- , Rooste- Anna tagasi- Roostet- Anna edasi- Roostetama- Anna mulle haamer- Saag- Anna mulle kirka- Saib- Akutrell- Saega- Haamer- Saagima- (, ) Haamriga- Sisse lööma- Elektrisaag- Sirkel- Juurde pumpama- Silmusvõti- Juhe- Suured tangid- Juhtmestik- Taguma- Joonlaud- Tav. kruvikeeraja- Jää- Taon- , Kang- Taskunuga- Kajalood- Tikksaag- Katki saagima- Terashari- Kande valgustid- Traat- Ketaslõikur- Trell- Keerama- ( , ) Trelliga- Ketassaag- Too- Kiiver- () Tooge- Kinni keerama- Tooma- Kirka- Toruvõti-() Kok...
esmanejuhendamine lihvpingil Puidulihvpingil töötamisel: Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi Tööpink tuleb seisata: - töökohalt ajutiselt lahkudes; - rikete ilmnemisel tööpingi juures; - elektrienergia katkemisel; - tööpingi puhastamisel. Liikuva laua ja surveseadisega lihvpinkidel peab lihvpingi ülemine töövaba osa olema kaitsega kaetud. Pingil peab olema lihvpingi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis. Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvorgani kasutamine on keelatud. Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud. Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele. Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud. 10 Tugisuundlatt ja töölaud p...
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõ...
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud p...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismi- ja hotelliettevõtlus Kristin Vahesaar TH1 KODUTÖÖ NR 1 Varade ja allikate rühmitamine Juhendaja: Majandusarvestuse lektor, Varje Kodasma Pärnu 2015 Siin kodutöös määratlen varade ja allikate koosseisu antud andmete põhjal. Leian ka tasakaalu varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tabel 1. Varad ja allikad. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor ...
Рабочие инструменты 1. Haamer- Молотк. 2. Sepahaamer-Кувалда. 3. Puuhaamer- Киянка. 4. Kummihaamer- Резиновый молоток. 5. Kang – Лом. 6. Labidas-Лопата. 7. Nael- Гвоздь. 8. Kirves- Топор. 9. Kruvikeeraja- отвертка. 10.Kruvi- Винт. 11.Puukruvi- Шуруп. 12.Mutter- Гайка. 13.Seib- Шайба. 14.Mutrivõti- Гаечный ключ. 15.Silmusvõti- Накидной ключ. 16.Tellitavvõti- Разводной ключ. 17.Padurunvõti- Торцевой ключ. 18.Toruvõti- Газовый ключ. 19.6kantvõti- Шестигранный ключ. 20.Tähik- Звездочка. 21.Lapiktangid- Плоскогубцы. 22.Näpitsad- Пасатижи. 23.Taskunuga- складной. 24.Pussnuga- финка. 25.Lõiketangid- Кусачки. 26.Käärid-Ножницы. 27.Plekikäärid- Ножницы по металлу. 28.Ketaslõikur- Болгарка. 29.Käsisaag- Ручная пила. 30.Elektrisaag- Электропила. 31.Mootorsaag- Бензопила. 32.Rauasaag- Ножовка. 33.Tikksaag- Лобзик. 34.Viil- Напильник. 35.Raspel- Рашпиль. 36.Peitel- Стамеска. ...
Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem...
Tööpingid ja töövahendid Höövelpink Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks ehk hööveldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Höövelpingid jaotatakse kahte rühma: puiduhöövelpingid ja metallihöövlid. Puiduhöövelpink Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind- või pinnad. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pe...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD..........................................
1.Automatiseeritud tööpinkide kasutuselevõtt? 2.Arvjuhtimisega pinkide kasutuselevõtt võimaldab ka tootmist paremini automatiseerida. Toote, detaili valmistamiseks kulunud aeg lüheneb, täpsus suureneb. Paraneb toodangu kvaliteet ja ettevõtte konkurentsivõime. Samuti on võimalik kiiresti ja paindlikult tootmist ümber korraldada. Arvjuhtimisega seadmete kasutuselevõtt on arendanud kõvasti edasi tsehhide ja ka tehaste automatiseerituse taset. Masstootmises on juba pikemat aega kasutatud automatiseeritud spetsiaalpinke (eriotstarbelisi). 3.Mida kujutab endast arvjuhtimisega tööpink? 4.Kaasaegsed arvjuhtimisega tööpingid kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised alamsüsteemid tagavad koostoimimisel efektiivse terviku, mis väljendub nõuetekohase detaili valmimises. 5.3. Metalli töötlemispingi töölise oskused vanasti? Teadmised materjalidele,Lõikeriistadele, Seadmetele,Tehnoloogia tundmise...
Mitmekettalised lahkamissaagpingid ehk pikilõikesaagpingid PikilõIKEsaagpingid Mõned pikilõikesaagpingid: MRS-300A, CPT GRS-300, CPT GRS-320, CPT GRS-320S (on mõeldud väiksema paksusega saematerjalile), Pinheiro AMA2-410, Pinheiro AMA2-314A, Prem 261, Shanghai Fuma MJ145, Shanghai Fuma MJ153 jpt. Mitmekettalisi lahkamissaagpingid on ette nähtud saematerjalide pikijuurdelõikamiseks peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4...
Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKA...
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel............................................................................................3 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel..........................................................................................5 Ohutusnõuded elektri käsitööriistade kasutamisel......................................................................6 Ohutusnõuded treimisel.............................................................................................................. 7 Ohutusnõuded giljotiinkääridega töötlemisel........................................................................... 10 Ohutusjuhend puurpingil töötajale............................................................................................14 Sisemine kamber (joonis 1)...........................
SISUKORD TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL Enne tööd.........................................................................................................................3 Paksushöövelmasin.........................................................................................................4 Mitmekülgsed höövelmasinad.........................................................................................4 Töö ajal............................................................................................................................4 Pärast tööd.......................................................................................................................5 TÖÖOHUTUS FREESPINGIL Töö ajal............................................................................................................................6 Pärast tööd........................................................................
Tööõpetuse Referaat Puidu Masin Töötlemine Sisukord 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? 2.Ohutus tehnika nõuded masinatega töötlemisel. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 6.Allikad 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? Tehnoloogiline protsesson tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine. Tehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogiliste protsesside vahel. Tehnoloogilise protsessi läbiviimisel tuleb täita rida abistavaid töövõtteid (tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess. 2.Ohutus nõuded. Puurpiki kasutades peab alati veenduma enne mas...
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2....
Tööjõud riigi tasandil:Tööjõu kasutamise efektiivsus on muutunud aktuaalseks teaduse ja tehnika progressi üha kiireneva tempo juures, kus tuleb kokku puutuda personali vajaduse erinevat laadi isegi vastuoluliste teguritega:Erialase diferentseerituse kasv;uute erialade teke ning osa erialade tehnoloogiline vananemine;Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele üldise tööpuuduse taustal.;Riikide kõrgest elatustasemest tingitud kõrged palgad. Tööjõud - riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mi...
ÜLESANDEID ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS 1. Abonent on unustanud vajaliku telefoninumbri kaks viimast numbrit (need on teineteisest erinevad) ja valib need juhuslikult. Kui tõenäone on, et ta valib õiged numbrid? P(A) = 0,011. 2. Kaupluses töötab 7 nais- ja 3 meesmüüjat. Ühes vahetuses töötab 3 müüjat. Kui tõenäone on, et ühes juhuslikult valitud vahetuses on 3 meesmüüjat? P(A) = 0,008. 3. Kauplusse saabus 500 komplekti õmblustooteid kolmest vabrikust: 100 komplekti vabrikust K , 150 vabrikust L ja 250 vabrikust M. Vabriku K toodangust kuulub keskmiselt 75 % I sorti. Vabrikute L ja M jaoks on see näitaja vastavalt 90 % ja 80 %. Leida tõenäosus, et huupi võetud komplekt on esimest sorti. (0,82) 4. Loterii iga 10000 pileti kohta loositakse 150 rahalist ja 50 esemelist võitu. Kui tõenäone on ühe piletiga võitmine? (0,02) 5. Kui tõenäone on kähe täringu viskel saada 7 või 8 silma? (0,3056) 6. Ettevõtte toodan...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus.....................................
Regulatsioon Rakk on piltlikult võrreldav tööstusettevõttega · Vabrik Rakk · Toorained Lähteained · Valmistoodang Lõpp-produktid · Vaheproduktid metabolismi vaheühendid · Tööpink Ensüüm · Tootmisliin Metabolismirada Vabriku töö peab olema reguleeritud: erinevate tööpinkide läbilaskevõime koordineerimine erinevate tootmisliinide läbilaskevõime koordineerimine tooraine jaotus erinevate tootmisliinide vahel turu nõudlus erinevate valmistoodete järele Vabrikus on insenerid ja ülemused Rakkudes toimib rida erinevaid regulatsioonimehhanisme Reguleeritakse ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide toimumise kiiruseid: substraatide ja produktide hulga kaudu kontroll substraadi tasemel ensüümide aktiivsuse kaudu allosteeriline regulatsioon kovalentne modifitseerimine...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige pui...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu j...
Priit Laos Tehnoloogia määramine Kodune töö nr.1 Õppeaines: Lõiketöötlemine ja lõikeriistad I Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI-41 Juhendaja: Tavo Kangru Tallin 2014 Sisukord 1. Ülesande sisu: Kirjeldan joonisel MME 214_K_V3 (joonis1) näidatud detaili valmistustehnoloogiat............................................................................................................................3 Ümarlattide järkamiseks kasutatav saag : MEBAswing 260 DG..................................
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal.............................................4 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus......................................8 Kokkuvõte.................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on töölise juhendamine ehitusplatsil, referaadis räägitakse lähemalt töölise juhendamise reegle...
Tõenäosusteooria. 1. Õpetaja kutsub kuuest nõrgast õpilasest kolm konsultatsiooni. Õpilane, kes pidi kutse edastama, unustas nimed ja saatis neist huupi kolm konsultatsiooni. Kui tõenäone on, et juhtusid kutsutud? 2. Õpilane oskab 25-st eksamiküsimusest vastata kahekümnele. Kui suur on tõenäosus, et pileti 3 küsimust on kõik nende kahekümne seast? 3. Kui suur on tõenäosus, et täringu viskamisel tuleb a. 5 silma, b. paaritu arv silmi, c. kolmega jaguv silmade arv. 4. Urnis on 3 punast ja 9 sinist ühesugust kuuli. Kui suur on tõenäosus, et kuuli juhuslikul võtmisel urnist saadakse d. sinine kuul, e. punane kuul, f. roheline kuul, g. kas punane või sinine kuul. 5. Lapse käes on neli kaarti, millest igaühele on kirjutatud üks number 1, 2, 3, 4. Laps laob need juhuslikus järjrkorras üksteise kõrvale. Kui suur on tõenäosus, et nii teki...
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. ...
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust n...
V kursus EKSPONENT- JA LOGARITMFUNKTSIOONID NING -VÕRRANDID EKSPONENTFUNKTSIOON Eksponentfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis esitub valemina kujul y=ax kus a on positiivne ühest erinev reaalarv ning muutuja x on reaalarv. Uuri eksponentfunktsioonide omadusi graafiku põhjal avades faili lingil: http://www.allarveelmaa.com/ematerjalid/eksponent.pdf Saime teada, et eksponentfunktsiooni korral 1) positiivsusvahemik ühtib määramispiirkonnaga; 2) puuduvad nullkohad; 3) graafik läbib punkti (0;1); 4) funktsioon on kasvav, kui a ¿ 1 ja kahanev, kui 0
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpi...
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
-1- - 1.Leia funktsiooni määramispiirkond. 3 x 3 x y y b) y 17 15 x 2 x log( 1 x ) 2 a) 4x 8 c) 2x 2 3 9 x y d) y = log( x2 + x -20 ) - 6x e) log 2 ( x 4) f) ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasid...
Kordamisülesanded 11 klass 1. Kombinatoorika ja tõenäosus a) Ühes klassis õpitakse 14 õppeainet. Mitmel erineval viisil saan nendest koostada ühe päeva tunniplaani, kui selles peab olema 7 erinevat õppeainet? Vastus: 17297280 b) Martinil on taskus viis viiekroonist ja neli kümnekroonist rahatähte. Kui suur on tõenäosus, et kahe kupüüri juhuslikul võtmisel on mõlemad viiekroonised? Vastus: 20/72 c) Tõenäosus leida pliiats kirjutuslaua esimesest sahtlist on 0,5, teisest sahtlist 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus , et pliiats on olemas a) täpselt ühes sahtlis b) vähemalt ühes sahtlis c) mitte üheski saht...
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid ...
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi ...
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaa...
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE.............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
