Pärnumaa Kutsehariduskeskus RISTSÕNA Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10.Mis peab olema tööruumis ehitajal kindlasti tagatud? 11.Asi, mida metsamees peab metsas olles alati kandma? 12.Füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 13.Isik kes kontrollib tööohutust? 14.Töörõivas, mida on soovitav jahedal ja talvisel ajal kanda? 15.Mida me tavaliselt kustutame? T Ö Ö T I N G I M U S I Ö Ö T Ö Ö T Ö Ö ...
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspet...
Atoy Automotive OÜ (ettevõtte nimetus) RISKIANALÜÜSI TULEMUSED I. ÜLDANDMED Riskianalüüsi läbiviimise aeg ja koht : 1. Juuli 31. August 2010 (praktika aeg). Atoy Automotive OÜ Ettevõtte peamine tegevusala: Atoy edastab remonditöökodadele tööriistu ning sõidukite tööstustele komponente ja hooldusvahendeid Töötajate keskmine arv: 10 töötajat Töökeskkonna mõõdistamine teostatud: valgustus 23.02.11 (aeg) (teostaja) mikrokliima 23.02.11 (aeg) (teostaja) müra 22.02.11 (aeg) (teostaja) vibratsioon 22.01.11 (aeg) (teostaja) II. RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud kõikide...
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloog...
Töötajate tervisekontrolli kord Jaan Olt Tööandja ülesanded töötaja tervisekontrolli suunamisel Tööandja selgitab välja: töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul; andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega. Tööandja koostab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja vastavalt toodud vormile. Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid : töötajate nimekirja töökeskkonna riskiana...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine....................................................6 Tabel 1......................................................................................................................... 6 Tabel 2........................
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILI...
Tööinspektori kohustused: Kontrollib ettevõtete töötingimuste vastavust kehtivale seadusandlusele Uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi Teostad järelvalvet tööõnnetuste uurimise üle Osaleb uute ehitiste ülevaatusel enne kasutusloa andmist Peatab tervisele ohtliku too tegemise ja keelab eluohtliku töövahendi kasutamise. TTO korraldus ettevõttes: Töökeskonnaspetsialist Töökeskkonnavolinik-kui ettevõttes on üle 10ne töötaja Töökeskkonnanõukogu- üle 50ne töötajataga ettevõttes. Asbestiga töötamine: Päevane piirnorm on 0,1 kiud 8 tunni jooksul Tööandja on kohustatud teavitama tööinspektsiooni, vähemalt 7 päeva enne asbestiga töötamist Tööandja peab tagama et asbestitöödel oleks ohuala ja vöörastel isikutel viimine keelatud ohumärgid. Plii mürgistus: Mõjutab iga organit Kõige haava...
HARJUTUS: TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Töö nr: Nimi: Töökeskkonna Riskianalüüs Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda riskianalüüsi metoodikaga BS8800 ja teostada TTÜ õpperuumi (ergonoomika labori -ruum 309) riskianalüüs. TÖÖ ÜLESANDED Analüüsida eelmiste tööde käigus saadud andmed töökeskkonnas esinevate riskide kohta. Kirjeldada ohutegurid ja ohuiseloom. Määrata riskitasemed lähtudes BS8800 maatriksist, pakkudes olukorra lahendused. METOODIKA Tabel 1. Riskitaseme hindamise metoodika (Riski hindamise maatriks) Tagajärg Väike toime Kahjulik toime Väga kahjulik toime Riski esinemine Ebatõenäoline I II III Tühine talutav ohustav Vähetõenäoline II III IV ...
(firma nimi) õmblusosakonna töökeskkonna riskianalüüs Objekti nimetus: .................... töökeskkond Objekti aadress:Lääne- Virumaa, Sõmeru, Lao 2 Koostamise kuupäev:26.11.2010 Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepiservad liiga teravad ja Koridorid, trepil III kukkumisoht puuduvad käsitoed Töökohas, liikumistsoonis II 2) põrandakattel on tükke ära ja III servad on üles 3) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, selle nurgad ja servad, Liikumistsoonis; II sissetulevate kaupade paigutus keset tuba ja konteinerid Tul...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised j...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT......................................
OÜ Parim Puit TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Objekt: Freespink Koostas: Välja antud: 30.12.2017 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel. Tööpäeva pikkus E P 07.00 - 23.00. Vahetuse pikkus 7-10 tundi. Lõunapausi, pikkusega 30 minutit, peetakse üksteist välja vahetades. Lisaks puhkepausid vastavalt vajadusele. Koolitatud ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS.........................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Energeetika ja automaatika erialaosakond Lennart Tamm Riskianalüüs Referaat Tööohutus Juhendaja: H. Kruusimaa Tallinn 2015 Riskianalüüsi mõiste *Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: *Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Töökeskkonna ohutegurite Liigitus(5): 1) Füüsikalised 2) Keemilised 3) Bioloogilised 4) Füsioloogilised 5) Psühholoogilised Riskianalüüsi vajalikkus *Riskianalüüs peab olema teostatud enne töötajate tervisekontrolli saatmist, sest see dokument on aluseks: töötervishoiuarsti eksperthinnangul,kaitsevahendite ja ohumärkide valikul,töökeskkonna mõõdistamisel...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet RISKIANALÜÜSI TULEMUSED JA TEGEVUSKAVA Riskianalüüs 2 Tallinn 2009 Riskianalüüs 3 Töökoha üldine kirjeldus Riskianalüüs on läbi viidud avatud kontoris asuva töökoha kohta (konsultant). Töökoht asub kaasaegses klaasseintega büroomajas seitsmendal korrusel. Ruumis töötab kaks ettevõtet, mis on eraldatud vaheseinaga. Kontori pindala on 199 m2 . Töötajaid kahe ettevõtte peale kokku on 11 inimest. Töötajate käsutuses on kööginurk ja kaks tualettruumi. Ruumis on õhuniisutusega ventilatsioon, jahutus ruumikohase reguleerimisega, gaasiküte. Riskianalüüs 4 OÜ Abrakadabra ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1.Üldine asutuse iseloomustus................................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX TÖÖSTRESS Essee Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäi...
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Kokkuvõte Üldsätted : · Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööandja ja töötajad on kohustatud ohut...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa t...
Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Kodutöö nr. 1 Töökoha riskihindamine Üliõpilane: xx xx Matriklinumber: xxxxxx Õpperühm: MAHB-41 Juhendaja: Ada Traumann Tallinn 2012 Hinnatava töökoha kirjeldus Töökoht : autoluksepp (ise valitud variant) Töö toimub väljas. Toimub esipidurite remont sõiduautol Moskvich, mis on tõstetud üles tungrauaga. Esimene ohumärk on see, et auto ei ole mujalt toestatud tungraua pealt võib auto väga kergesti alla kukkuda, eriti kui tuleb kasutada jõudu poltide või mutrite lahtikeeramiseks, seega tööline on üsna suure...
Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Kodutöö nr. 1 Töökoha riskihindamine Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Tallinn 2014 Ettevõtte ja töökoha ülevaade Töökoht: Autolukksepp Töökoht asub siseruumis, täpsemalt garaažis. Teisi töötajaid, peale fotograafi, läheduses pole. Tööline teostab auto demontaaži elektrilise käsiketaslõikuriga. Tal puuduvad aga isikukaitsevahendid- kaitseprillid ning kindad. Nii on suur oht, et säde lendab silma või kõrvetatakse ära käed. Lisaks rikub silmi sädemete vaatamine ilma kaitseprillideta. Pildilt on näha, et ta kasutab halvasti süttivast materjalist riideid, kuid käsivarsi need ei kaitse, seega on oht ikkagi sädemetega kõrvetada saada. Puuduvad ka müra summutavad kõrvaklapid. Ei sa ära unustada ka piltnikku, kes antud momendil samas ruumis viibib, sest lõikamisel...
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Töökeskkonna kirjeldus ja riskianalüüs Pärnu 2015 Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Töökeskkonna kirjeldus 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 4. Riskianalüüs 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Töökeskonna riskianalüüsi eesmärgiks on tuvastada potentsiaalsed ohud (füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psüholoogilised), hinnata ohte ja leida neile parimad, võimalikud lahendused, et töötada oleks hea ja ohutu. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise mille käigus: - selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; - mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; - hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudetega töötajatele; - hinnatakse töökohta...
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T. Käärik kirjutasid alla "Määrused töökaitse komissaride kohta". Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes Tööinspektsiooni teavitamine...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond SRo16 Merit-Karmel Annamaa ANALÜÜS TÖÖOHUTUST PUUDUTAVATE DOKUMENTIDE LOOMISE, ALLKIRJASTAMISE JA SÄILITAMISE KOHTA Iseseisev töö Juhendaja Karin Traks Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 1.Tööõnnetuse dokument...........................................................................................................3 2.Kutsehaigestumise dokument..................................................................................................5 3.Tervisekontrolli dokument......................................................................................................6 Kasutatud...
Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Töökoha riskianalüüs Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 Hinnatava töökoha kirjeldus Töökoht: keevitaja (valitud õppejõu fotode hulgast (Moodle-s) Töö toimub siseruumis, metallide keevitamise töökojas. Seal on töötaja, kes keevitab metallkonstruktsioone ettevalmistatud toorikudest. Töö tegemiseks ta kasutab keevitus seadet, töölauda, materjaliks on metalltorud, mida ta paigaldab kronsteinidega. On arusaadav, et töötaja teeb ainult sellist tööd terve tööpäeva, sest isegi töölaud on mõeldud kindla konstruktsiooni jaoks. Juba tuvastatud ohuteguritest saab märgata: töökohtade vahel vahesein, et mitte pimestada teist töötajat (kes on seina taga); töökoha liikuv ventilatsioon, et vähem mürgitada töötajat (kes hetkel keevitab); p...
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. ........
Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõ...
Ohutegur Mõju: Mõju: Mõju: Lahendus madal keskmin väga suur e Müra X Sulgeda aknad, ukse Õhksoojuspump või paig Temperatuur X mõni muu sooja/ külma Füüsikaline seade Õhu liikumise kiirus X Sulgeda aknad, ukse (tuuletõmbus) Tolmud X Avada aknad, uksed (printeri tolm) Pesta korralikult puuv ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema ...
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Töökoha Riskianalüüs Õppeaines ,,Riski- ja ohutusõpetus materjalide töötlemisel" Koostaja: Alice Andressoo Matriklinumber: 142406 Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.........................................................................................
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.199...
Tööohutusalane seadusandlus EV-s SISSEJUHATUS Meie igapäevastes töödes on väga palju ernevaid ohutegureid. Selles referaadis käsitleme kahte füüsikalist ohutegurit müra ja töötamist kõrgustest. Müraga puutume kokku me igaüks, kes vähem, kes rohkem. Siiski on mõningaid töökohti, kus polegi võimalik ilma müras viibimata töötada. Vaatleme tööandja kohustusi, müraga töötavate inimeste ees ja üldisi ennetuspõhimõtteid. Üheks füüsikaliseks ohuteguriks on ka kõrgustes töötamine. Enamik inimesi, kes kardavad kõrgust, tavaliselt sellisele kohale töötama ei asu. Need, kes seda tööd teha soovivad ja tahavad, peavad järgima kindlasti ohutuse põhimõtteid ja kasutama selleks turvalisi töövahendeid. FÜÜSIKALINE OHUTEGUR - MÜRA Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupun...
OHUD ÕMBLUSTÖÖSTUSES TÖÖKOHT Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Õmbleja töökoht asub enamasti õmblusmasina taga ja seal töötavale isikule on ettenähtud kindlad nõuded, et vältida kutsehaiguseid ja muid ohte. Õmbleja tool peab olema reguleeritav (seljatoe reguleermine, kui ka kõrguse), TÖÖTINGIMUSED Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekah...
Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle nurgad Liikumistsoonis; kui on II ja servad teravad nurgad Tuleoht Tööpingid ja lisaseadmed, Tööruumides I olmeelektroonika, valgustid E...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud....................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurü...
Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Kodutöö nr. 1 Töökoha riskihindamine Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: MAHB-41 Juhendaja: Ada Traumann Tallinn 2012 Hinnatava töökoha kirjeldus Töökoht : autoluksepp (ise valitud variant) Töö toimub siseruumis, garaazis. Tööline teostab parajasti levinud venepäritolu sõiduauto Moskvich kere demontaazi elektrilise käsiketaslõikuriga. Pildilt ei ole näha, kas tööline kasutab enda kaitseks töökindaid ja kaitseprille, kuid antud töö ohtu arvestades oleks see enesestmõistetav. Luksepp ei ole aga auto juures ...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimetele ning 3- tööta...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, t...
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,...
Kemikaalid Puhastusvahendid, pesemisvahendid, umbrohutõrjevahendid, liimid, lakid, lahustid jne. Kemikaali käitlemine Valmistamine, töötlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogee...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
