TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ..........................
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Tööhõivepoliitika on poliitika, mis saab reguleerida riigi tööhõivet, Tegeleb inimestele töökohtade leidmise soodustamisega. Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haigu...
Rahvastiku struktuur ja tööhõive Desiree Danielle Lillemets Raido Illak Tööhõive Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõive määr Tööhõive struktuur Rahvastiku stuktuur Vanuseline jaotus Inimeste osalemine tööturul Geograafiline paiknemine Töötuse määr Töötuse määr ehk töötus on töötute osakaal aktiivsete inimeste seas. Kolmas oluline majandusnäitaja Tööpuuduse põhjused Tsükliline tööpuudus Struktuurne tööpuudus Majanduse kasv=tööpuuduse vähenemine Kasutatud materjal http://eõpik.ee/uhiskonnaopetus/3-7-1- rahvastiku-struktuur-ja-toohoive/ http://majutus.weebly.com/toumloumlhotildeive. html https://www.taskutark.ee/m/rahvastiku- struktuur/ Aitäh kuulamast! ...
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Eliis Rikko Majanduse arengut võivad mõjutada Loodusvarad Looduslikud tingimused · Eestis on need mõjutanud 3 tootmisala Põllumajandus (toiduainetööstus,)-piimakarjandus Metsandus, metsatööstus Energeetika Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik ...
Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitöös...
Meeste/naiste võrdõiguslik kohtlemine tööturul Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi. Tänapaevases ühiskonnas on üha rohkem naisterahvaid, kes omandavad kõrgharidust, et saada paremale töökohale, kui mehed. Saab öelda...
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sisseju...
Euroopa 2020 ja “Eesti 2020” konkurentsivõime kava Arutlus Euroopa 2020 on strateegia, mis muudab meie majanduskasvu paremuse poole 10 aasta jooksul, luues selleks paremad tingimused. Selleks, et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist, on kogu Euroopa Liidu jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Mina võrdlen neist kolme eesmärki ”Eesti 2020” konkurentsivõime kavaga. Esimene Euroopa 2020. aasta eesmärk on, et 20-64-aastastest elanikest töötab 75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid ta...
Tööpuudus Anni Ruul Tallinna Reaalkool 2011 Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- ke hüviste omandamiseks laagris; töökohustus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle endises N Liidus Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- Mõni inimene ei oska lu, mida inimene võib Ilma tööta olla töö tegemisest saada Eneseteostus Autor: A. Arrak Töötasu vormid Palk = tasu Töötasu kujunemine töötamise eest...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
Majanduse eksam MIKROÖKONOOMIKA RESSURSSIDE TÄIENDAMINE: Mida teha ressursside paremaks kasutamisega? Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida te...
ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILIN...
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat...
Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eestis Referaat Koostaja:Loore Vahane Juhendaja: Lea Hanni Klass: 11.b 2009 Tööhõive Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peam...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE .....................................................
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: o...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
Tööpuudus Tööjõud; Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* ...
Tööturu ülevaade Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Koostaja: Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tööealine elanikkond..................................................................................................................3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus...........................................................................................4 Tööpuudus...................................................................................................................................5 Kasu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.....................................................................3 2.1Töötus.................................................................................................................................3 2.2 Tööturupoliitika...........................................................................................
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutu...
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrju...
Demograafiline siire on üleminek, millest oleneb rahvaarv, rahvastiku soo-ja vanusjaotus ning nende muutumine. Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvater...
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti teg...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon..........................................................
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö to...
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6....
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. ...
Vaesus Eestis Lühikokkuvõte interneti allikate põhjal Suhteline ja absoluutne vaesus · Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks · Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist http://uuseesti.ee/26510 2011. aastal kehtivad toimetulekupiirid: 2011. aastal on toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. http://www.eesti.ee/est/toetused_ja_sotsiaalabi/toetused_ja_huvitised/toimetuleku to...
Kes või mis on majandussubjektid ja mis on nende eesmärk? Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks võimalikult väikese hinna eest võimalikult häid tooteid ja teenuseid (hüviseid). Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste grupp. Ettevõtted püüavad saada võimalikult suurt kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit. Riigi ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Mille järgi otsustad, et Eesti majandusel läheb hästi? töötavaid inimesi on rohkem kui töötuid Tööhõive määr on viimastel aastatel tõusnud. prognoositakse 2.5% majandus tõusu
Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida- Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http...
Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? Noorte tööpuudus on tänaseks momendiks aktuaalne teema Eesti tööturul. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on just meil tööpuudus noorte seas üks kõrgemaid. Viimastel aastatel on olukord muutunud pingelisemaks ja selgeid muutusi paremuse poole pole veel siiani tunda. Arvestada tuleb sellega, et noorte võimalused on ilma selletagi rohkem piiratud võrreldes nende konkurentsivõimalusi teiste elanikkonna rühmade vahel. Justnimelt täna, on rohkem kui kunagi varem, vaja hinnata noorte tööpuuduse ulatust, selle dünaamikat ning leida võimalusi, kuidas tõhusalt toetada noori, kellel on raskusi tööhõivega. Massiline tööpuudus noorte seas – suur ambitsioonikus, noored sptesialistid, reaktiivsus ja noorte ekstremism on probleemiks tööturul, kuna paljud ettevõtted lihtsalt kardavad võtta tööle neid, kellel pole töökogemusi ja on innovatsioonilisemad vaat...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ...
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muut...
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDU...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõigl...
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad ...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit). Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba) 2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige k...
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid ...
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis v...
Portugal Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon. Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainet...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kau...
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
