LUUNJA KESKKOOL ELE TUVI XII klass IMPRESSIONISM Claude Monet Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 1 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................. 2 2. SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926)............................................................................................. 4 6.1 Elulugu............................................................................................................................... 4 6.2 Le Havre'i aastad................................................................................................................ 4 6.3 Camille Doncieux................................................................
Järva-Jaani Gumnaasium Mittestatsionaarne õpe Mari-Liis Reinholdy Claude Monet Referaat Koeru 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................1 Claude Monet.......................................2 Elulugu..................................................3 Havre`i aastad.......................................4 Camille Doncieux..................................4 Viimased eluaastad...............................5 Looming................................................6 ,,Impressioon .Tõusev päike"................7 Teose analüüs.......................................8 Kokkuvõte.............................................9 Kasutatud kirjandus..............................9 Sissejuhatus Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnike. Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnike moodsa ku...
CLAUDE MONET Daniil Petrov 14. november 1840 – 5. detsember 1926 oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi monet'lt pärineb umbes 2500 maali tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusel tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal "IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE„ "Naine rohelises kleidis„ "Naine päevavarjuga" "Eine roheluse’’ "Saint Lazare Jaam’’ https://www.youtube.com/watch?v=eSSgIh0ts94 https://kunstiabi.weebly.com/claude-monet.html
Taiese analüüs Maaliks valisin "Tõusev päike" , mis on Claude Monet'I maal. Selle järgi on nime saanud -impressionism. Maal on valminud aastatel 1872-1873. Maal asub Pariisi muuseumis Musee Marmottan Monet. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile (mõõtmed: 48*63cm). Laiemalt on tegu tahvelmaaliga. "Tõusev päike" on maastikumaal. Maali tagataustal on kujutatud sadamat, mis paistab uduselt. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Kaugelt on näha, kuidas päike tõuseb. Eestaustal on kujutatud paati, mis triivib sadamasse või on just lahkunud sadamast. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on hästi ära tabanud värvi kasutusega hommikuse päikese tõusu ajal. Kuid kunstnik on olnud suhteliselt hoolima...
KOOL Oscar-Claude Monet Referaat NIMI KLASS KOHT JA AEG 2 3 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Elulugu........................................................................................................................................5 Impressionism ja Argentuil.....................................................................................................5 Camille Doncieux................................................................................................................... 6 Viimased eluaastad........................................................................................
IMPRESSIONISM Aeg: 18601870 a. Prantsusmaa Nimetus: Claude Monet´i teose "Impressioon. Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõ...
Tatjana Kareva 11A klass Tallinna Pae Gümnaasium 2009/2010 aasta 14. november 1840 5. detsember 1926 prantsuse maalikunstnik impressionismi rajaja ja peaesindaja impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi sündis Pariisis vanemad: vürtspoodnik Adolphe ja Louise Justine Monet ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus Oscar Claude'iks kuueaastasena kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega 18611...
19. sajandi maalikunsti vool Impressionism Stiven Danilov 12a Mis on impressionism? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali " Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike ( 1872) Kuidas tunda ära impressionismi? Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ...
Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koo...
1.Claude Monet` töö "Impressioon,tõusev päike". 2.Temaatika: püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast alust ja loodusest. Nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. 3. Loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Maalisid esemeid, ümbritsevat õhku ja valgust. Kasutasid puhtaid värve. 4. Maali esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaaegu. Maal on hele, koloriit väga nüansirikas. Varjundid kanti lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega, iga tõmme eri tooni. Valgus oli pildi peategelane. 5.Jooned:nõtked,vahel taimeväätidega läbi põimitud. Toonid: sinine, lilla ja roheline. Sümbolid: paabulind, lehvik; iirise, tulbi, liilia ja orhidee stiliseeringud. 6. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat sisteemitut eklektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Loobuti tellisseinade krohvimisest. Näited: Pauluse kirik, L...
Impressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 "Impressioon" mulje! Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis. 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev Päike" "Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kir...
MAALI ANALÜÜS 11. klassile Claude Monet, "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike"). Maal on dateeritud 1872. aastaga, kuid tõenäoliselt valmis 1873. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile. Maali mõõtmed on 48×63 cm. See on impressionism, mis saigi oma maalikuntsiliigi nimetuse Moneti taiese tõttu. Tõusev päike on maastikumaal. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. On näha sadamat ja ühte väikest paadikest, mis asja kas lahkus sadamast või suundub sinna. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on superhästi ära tabanud värvikasutusega hommikuse päikesetõusu vaate ja ka meeleolu. Siiski kuna on tegu impressionismiga, siis on kõik nn. piirjooned segased ning asju tuleb kohati aimata, aga see ongi maali võlu. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Valisin...
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
IMPRESSIONISM Mille järgi hakati uut suunda impressionismi, nimetama? Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist Courbet maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud Claude Monet´ töö ,,Impressioon. Tõusev päike." (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka te...
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid M...
IMPRESSIONISM Tutvustus ◦Sai alguse 1860. aastatel ◦Nimi Claude Monet' maali „Impressioon. Tõusev päike“ („Impression, soleil levant“) järgi. ◦1874 aasta kevadel korraldasid impressionistid esimese oma näituse. ◦Sõna "impressionism" laskis käibele kunstikriitik Louis Leroy ◦1880-ndaist aastaist hakkas impressionism mõjutama teiste maade kunstnikke. Tunnused ◦Kasutasid ettesegatud värve. ◦Püüdsid nimelt jäädvustada hetkelisi muljeid ◦Töötasid vabas õhus ◦Maalisid ka inimeste argielust – kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik). ◦Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad (kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim). ◦Ühte objekti võidi maalida päevas mitu korda. Tunnused ◦Ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. ◦Pehmete paste...
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
IMPERSSIONISM Diana Korka MTT2 MIS ON IMPRESSIONISM? * Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet ' maali “ Impression , Tõusev päike” järgi. * Impressionism tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. * Mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. TUNNUSJOONED * Peamine oli maalida ümbritsevat nii, nagu seda oli näha, mitte nagu seda teatakse olevat. * Tunnused: Töö kiire valminime Tähtis kujutamine muutuva valguse kaudu Väiksed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionism...
Impressionism (prantsusmaal ja eestis) Prantsuse keeles impressioon tähendab hetkelist muljet. Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. Aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab ,,muljet", voolu nimetuseks sai see tänu Claude Monet´ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maalile ,,Impressioon. Tõusev Päike" . Tol ajal ei leidnud kunstnikud tunnustust, üksnes mittemõistmist ja pilkamist. Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. Aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas. osa noori Prantsuse kunstnikest polnud rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutam...
BAROKK. Nimetus BAROKK tähendab poilümmargust korrapäratu päre , sammuti ka eriskummaline. Kujunes Itaalias , baroco – portugaali keelest. Iseloomustus: Stiil rõhutas , et elu on liikumine ja dünaamika. Iseloomulik on dekaratiivne toredus. Kaunistuste puhjamine ja ebasümeetria. Näided: ARHITEKTUUR : B. Rastrelli. Talvepolle Peterburis. B. Rastrelli. Smolnõi Kloostri kirik Peterburis. LOVIS XIV STIIL Tekkis Prantsusmaal 17 saj. Püüti jäljendada antiikkunsti ei tohi , et oleks barokk. Kõik peaks olema ideaalne. Maalidel tegelased oli võtnud Püblist. Näided: Claude Lovrain – cheresadam udes. Claude Lovrain – cheresadam päikese loojudes. ROKOKOO Kujunes 18 saj. Prantsusmaal. Selle stiili on veel kaks nimetust : 1. Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR El...
Claude Monet (1840 1926) Elukäik · Claude Monet sündis 14. november 1840. aastal Pariisis vürtspoodnike perre. · Ta ristiti Notre-Dame-de- Lorette'i kirikus Oscar- Claude'iks. · 6 aastaselt lahkus perega Põhja-Prantsusmaale Le Havre'isse. · Kunstianne avaldus väga noorelt, alguses karikaturistina. · 1858 võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, kust tuli mõte hakata elukutseliseks kunstnikuks. · Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i · Aastatel 18611862 oli sõjaväeteenistuses Alzeerias. · 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse Le Havre'i aastad · Peale Charles Gleyere ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. · Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja v...
Napoleon oma Choise Kivilõhkujad tööruumis veresaun Gustave Pantheon – Jacques-Louis Eguene Matus Gourbet Pariisis David Delacroix Ornans’is Gustave Gourbet Burlakid Volgal Ilja Repin Tähe võidukaar Iisaku katedraal Vabadus viib – Pariisis - Peterburi rahva barrikaadile Eguene Delacroix Ivan Julm pojaga Horatiuse Kõpu mõi...
alguses küll C.Gleyre'i ateljees. Ta on töödanud paljudes karikaturistina erinevates paikades nagu näiteks: Hollandis, Claude . Varsti hakkas Pariisis, Gyvernis jne.. Monet on võtnud Oscar ta aga huvi eeskuju ka sellistest kunstnikest nagu Couret tundma ja Manet. Ta on maalinud paljusid Monet maalikunsti aastaasegu ja vaba loodust. Monet kogu oma vastu ning loometee vältel taotles erakordse 1840- 1858. aastal järjekindlusega tema põhilist eesmärki võeti üks tema anda edasi seda, mida ta 1890. aastatel 1926 maalidest nimetas "hetkelisuseks". Kuid selline vastu lähenemine on veidi lihtsustatud. Sellega kohalikule varjatakse tõsiasja et Monet oli väga hoolas näitusele, ja andunud kunstnik, kes maalis oma tö...
1. Koosta sirge võrrand, kui sirge läbib punkte C(-3 ; 1) ja D(2 ; -5). X - XC Y - YC Sirge võrrand kahe punkti järgi: = . X D - X C YD - YC X - ( -3) Y -1 X + 3 Y -1 Asetame arvud võrrandisse: = = . 2 - ( -3) - 5 -1 5 -6 5y 5 = 6x 18 5y + 6x 5 + 18 = 0 6x + 5y + 13 = 0 2. Leia punktiga A(5 ; -2) ja sihivektoriga s = (3 ; -2) määratud sirge võrrand. X - X A Y - YA Sirge kanooniline võrrand: = . s1 s2 X - 5 Y - (-2) Asetame arvud võrrandisse: = . 3 -2 3y + 6 = 2x + 10 2x + 3y 4 = 0 3. Leia kahe punktiga C(-1 ; 3) ja D(7 ...
2.Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressioon tähendab muljet. Impressionismi võib vaadelda murrangulise nähtusena Lääne-Maailma kunstiarengus.Impressionism on uue ajastu alguseks kunstiajaloos.See oli eeskujuks järgnevatele kunstnike põlvkondadele julgustama kasutada heledamaid värve.nende jaoks ei ole tähtis see,mis on pildil kujutatud vaid kuidas pilt on maalitud.Impressionistid tõid oma piltidele esimesena kaasaegse suurlinna.Selle rahvarohkeid tänavaid,kõike liikuvat,tantsuplatse,suitsevaid vedureid.Esemeid ei tule maalida sellisena nagu teame neid olevat vaid sellistena nagu näeme. Impressionstide eelkäijaks ja esimeseks juhiks oli EDUARD MONET.Tema üheks pöördeliseks teoseks on ,,Eine roheluses" AUGUST RENOIR`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine. Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest õhkub e...
1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. 1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski ,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch kirjanduses (tumedad...
Claude Monet Sissejuhatus Impressionism oli 19. sajandil alguse saanud maalikunsti vool. Selle nimetus pärineb sõnast ,,impressioon", mis tähendab muljet. Impressionistid püüdsid maalida muljeid mida nad said ümbritsevast loodusest. Nad ei maalinud eriti esemeid, vaid loodust. Enamusele neist meeldis maalida õues päikese käes. Impressionismi rajajaks ja peaesindajaks peetakse Claude Monet. Ta oli prantsuse maalikunstnik, kes hakkas juba väga noorelt kunsti vastu huvi tundma. Monet maalis enamasti maastikke ja talle meeldis seda teha vabas õhus. Impressionism sai nime tema maali ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi. 1. Elulugu 1.1 Lapsepõlv Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude'iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma perega Le Havre'isse, Normandia m...
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
Elutants. Edvard Munch Karje. Edvard Munch Haavatud Ingel. Hugo Simberg Rändav Poeet. Gustav Moreau Juudit. Gustav Klimt Hotel Tassel Brüsselis. Victor Hurta Claude Monet. Tõusev päike Pühapäeva pärastlõuna Grande-jatte'i saarel. Georges Saurat Päevalilled. Vincent van Gogh Autoportree. Vincent van Gogh Tähisöö. Vincent van Gogh Kollane kristus. Paul Gauguin Autoportree. Paul Gauguin Suplevad naised. Paul Cezanne Suudlus. Gustav Klimt
Jacopo Tintoretto 1518-1594 Tintoretto elulugu · Jacopo Robusti · 29. septembril 1518. aastal ja suri 31. mail 1594 · Itaalia maalikunstnik · Ebapopulaarne Tintoretto teosed · 1539. aastaks oli ta piisavalt küps · Meeldis poose joonistada · Vähesel määral portreemaale · Tema tööd asuvad kirikutes Miracle of the Slave Tänan tähelepanu eest! The Origin of the Milky Way Paradise St. Jerome - Hieronymous Bosch Viimane õhtusöök Tõusev Kristus
J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D.FRIEDRICH T.GERICAULT F.RUDE Rändaja udumere kohal Kloostri varemed Tammikus Meduse'i parv Sõttamineku laul E.DELACROIX C.MONET Dante ja Vergalius põrgus Vabadus viib rahva barrikaadidele Impressioon. Tõusev päike Rueni katedra E.MANET A.RENOIR ...
Impressionismi mõju eesti kunstlie Impressionism on 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Nimetus on tulnud prantsuse keelest, kõik sai alguse Claude Monet tööst "Impression, soleil levant" ehk "Impressioon. Tõusev päike". Mulje impression, on selle stiili olulisim märksõna. Kunstnkud andsid edasi oma muljeid kasutades heledaid värve, nähtavaid pinstslitõmbeid, avatud kompositsiooni, rõhuasetust valgusele ja selle muutumisele. Maaliti enamasti välioludes igapäevaseid teemasid otsides neile aga huvitvamaid vaatenurki. 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus.
Impressionism (1870-1920) Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslik...
Mikroelemendid Mikroelemendid Mittemetallid · Fluor: hamba pindmiste kudede terviklikkuise tagamine · Jood: kilpnäärme hormioonide koostises.Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib d i l kil ää b j kib struuma. · Boor: oluline taimede normaalseks arenguks Mikroelemendid Metallid · Raud :hapniku sidumine ja transport. · Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes, meestel Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes meestel kindlustab normaalse sugufunktsiooni tekke, soodustab veresuhkru kasutamist. soodustab veresuhkru kasutamist. · Koobalt: vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. Mikroelemendid bioaktiivsete ühendite koostises ühendite koostises · Vitamiinid nt.B12 mille keskseks nt B...
Maardu Gümnaasium Impressionism Referaat Koostaja : Maardu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi ...
Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete ...
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
Kevad Mine, mine lumekene, kao kiiresti, tule, tule, kevadekene, tule rutusti! Nii kevade põgeneb talve eest, nii tali läheb kevade eest. Üle laane lootus huikab, üle oru ootus huikab. Siis kõik väljad valendavad ja kose kohin tõstab häält. Soos puude all on hämarus ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel ...
Analüüs Andmed: Autor: Claude Monet Teose pealkiri: "Impressioon. Tõusev päike" Valmimise aasta: 1872 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 48 cm x 63 cm Asukoht praegu: Musee Marmottan Monet, Paris Maali kirjeldus, analüüs. Tegemist on maastikumaaliga. Teosel on kujutatud päikesetõusul Le Havre'i sadama poole sõudvat või siis sealt lahkuvat paati. Kuna tegu on impressionistliku teosega, on piirjooned hägused, kohati pole igast detailist täpselt aru saada ning ka sadama korral tuleb pilgul lasta veidi rohkem süveneda. Kasutatud on vabu pintsitõmbeid. Põhilise toonina on autor kasutanud sinist, mida on seganud teiste värvide, näiteks rohelisega. Värvid justkui sulanduvad ja täiustavad teineteist. Taiese tsentrist veidi ülespoole jääv päike püüab pilku oma eredusega, kuigi fotomeetriga mõõtes on selgunud, et see o...
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läb...
Ekstreemumkoht on argumendi väärtus, mille korral on funkts. Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus. Funk määrpk- sõltumatu muutuja väärtuste hulk...
Articles a/an umb määrane The määrane · a kaash. · Täish. e es [thii] · Päevad an täishäälik · Kaash. e es [thee] · Söö giajad(lunch, · Mingi kinda, teistest seast breakfast) esile tõusev · mingi üks suvaline üks · go to the theatre · Estonia, Franch, e ct. paljudest · ...to the cine ma · Aastaaegade e es · Listen to the radio · twice a ... · Ilmakaare e es · Last, next, eve...
Lineaarfunktsioon Üldkuju y=ax+b Funktsiooniks nimetatakse kahe muutuja omavahelist seost, mis on kindlaks määratud mingi matemaatilise eeskirjaga mida nimetatakse funktsiooni valemiks või funktsiooni eeskirjaks. Tõusev Langev sirge axlineaarliige * Kui a on väiksem, kui 0 sirge bvabaliige/algkordinaad on tegu langeva sirgega. alineaarliikme kordaja/sirge tõus y ja xmuutujad Vabaliige näitab punkti kus funktsioonigraafik (sirge) lõikab y telge. Lineaarliikme...
FUNKTSIOONID x- funktsiooni argument y- funktsiooni väärtus 1. V õ r d e l i n e s e o s y=ax * sirge * läbib 0 * a > 0 -> 1. Ja 3. Veerandis * a < 0 -> 2. Ja 4. Veerandis 2. P ö ö r d v õ r d e l i n e s e o s y= *x0 * x kasvades, y kahaneb ja vastupidi * hüperbool * harudel puuduvad ühised punktid kordinaat telgedega * a > 0 -> 1. Ja 3. Veerandis * a < 0 -> 2. Ja 4. Veerandis 3. L i n e a a r f u n k t s i o o n y=ax+b * sirge * lõikab y-telge punktis (0; b) * a > 0 -> tõusev sirge, 1. Ja 3. veerandis * a < 0 -> langev sirge, 2. Ja 4. Veerandis 4. R u u t f u n k t s i o o n y= a x 2 + b x + c * parabool * a > 0 -> avaneb üles * a < 0 -> avaneb alla * nullkohad Lahendab vastava ruutvõrrandi ...
Impressionism Johanna Nõupuu Ana Laura Kaasik 12SST Juhendaja:Karin Lükk-Raudsepp Impressionism " Impression, soleil levant " (Mulje, tõusev päike). Impressionism - mulje Lõpetati standardite järgimine Isiklikud muljed,emotsioonid Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume ...
Välk Kuidas tekib välk? Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus ...
Juhan Liivi luule Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. ...
Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püü...
Impressionism 1874. aastal eksponeeritud Claude Monet'i töö ,,Impressioon. Tõusev päike" ajendas kriitikud pilkavalt nimetama selliseid teoseid 'impressionismiks`.(1) Impressionistid tõid maalikunsti kaasaegse suurlinna kujutamise, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid. Seega vähenes piltide ruumilisus. (5) Hüljati traditsiooniline kompositsioon ning impressionistidele sai eeskujuks fotograafia. Tõetruuduse nimel ei lisatud midagi, pilt pidi ...
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
