Tõrva Gümnaasium Romet Kivi, Cristjan Notton 8.a klass KENDAMA TURNIIR Loovtöö juhendaja Meeri Raide Tõrva 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 KENDAMA AJALUGU...........................................................5 KUIDAS TEGIME.................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................9 2 SISSEJUHATUS Valisime sellise teema kuna meeldib korraldada sündmusi ja mänge ning tundsime väljakutset, sest me pole varem sellise kapatsiteediga üritust organiseerinud. Meie tegime loovtööks kendama turniiri, sest meile mõlemale meeldib kendamaga mängida. Sellega mängivad pal...
Valgamaa Triin Kukk Tartu Kutsehariduskeskus KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ...
Põdrala valla asukoha iseloomustamine Meie rühm valis uurimisobjektiks Põdrala valla Valgamaal. Ülesande sisuks oli kirjeldada valla asukohta erinevatest aspektidest lähtuvalt ning anda vallale üldhinnang. Valla keskuse Riidaja absoluutne asukoht, ehk koordinaadid minuti täpsusega on B 58° 5' ja L 25° 53'. Valla asukoht Eestis ja Valgamaal on ära toodud joonisel 1. Asub Võrtsjärve lõunatipus, valla juurde kuulub ka Võrtsjärves olev Pähksaar. Vald asub Sakala kõrgustiku ida nõlval ning Väikse-Emajõe vesikonnas. Valla idaosa on kaetud okasmetsadega ning esineb ka soostunud alasid. Valla territooriumil on turba- ja kruusavarud, muud majanduslikult olulised loodusvarad puuduvad (Maa-amet). Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel...
Ülesanne 3 Tabelid Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi . Tabel P_müügid luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida mü...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marie Kõvask STRATEEGILISED DOKUMENDID Analüüs Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 STRATEEGILISED DOKUMENDID Kuna otseselt pole mul ühengi arengukava ega strateegilise dokumendiga kokkupuudet olnud, otsustasin uurida ja valida välja enda arvates need strateegilised dokumendid, mis võiksid mind mingil määral mõjutada ning seletada lahti miks või kuidas need mind mõjutavad. 1) Valga maakonna arengukava- ,,Arengustrateegia Valgamaa 2013"- antud dokumendiga on kokkupuude olnud tänu sellele, et elan Valgamaal. Kõik, mis puudutab antud maakonna arengut ja tegevusi, mõjutab ka mind kaudselt. 2) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument reguleerib õpinguid kõrghariduseasutustes- ülikoolid, ...
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Nevil Blumberg Retsentsioon muusikast Juhendaja õpetaja Imbi Umbleja Tõrva 2011 Sissejuhatus Kontsert toimus 20. oktoober. Kontsert pidi toimuma kammersaalis, kuid sinna sisenedes teatati meile uut informatsiooni. Nimelt oli antud hetkel käimas seal küttesüsteemide renoveerimine. Seega liikusime kõrvale noortekeskuse hoonesse. Muusikaline ettekanne toimus kolmandal korrusel. Saalis oli pisut rohkem kui 30 kuulajat. Oleks võinud olla palju rohkem, sest väga põnev oli. Mõni minut pärast kella seitset õhtul sisenes meie õhtu peategelane Nevil Blumberg aplausiga ruumi. Sõnagi lausumata istus Nevil toolile võttis kitarri ning hakkas mängima. See oli siis tema poolne tervitus meile. Kontserti käik Pärast sissejuhatavat lugu, räägiti m...
Tõrva Gümnaasium
Kevin Randmaa
7a klass
Islandi geisrid
Referaat
Juhendaja K.Kalamees
Tõrva 2012
Materjal lk :134
Sissejuhatus
Islandi geisrid on geisrite kodu. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri
pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat
geisrit Suur Geiser ja Strokkur.
Islandi geisrid
Klassikaline geisrite maa on Island, sest Suure Geisri näol kuulub talle maailma
kuulsaim purseallikas, pealegi ka sõna <
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 ...
Viitamine 1. Raamat 1.1 Mõtteviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013). 1.2 Lõiguviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala. Makedoonlaste keeleline kuuluvus pole siiani päris selge, kuid ilmselt kõnelesid nad kreeka keelega sarnast keelt. (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013) 1.3 Kirje: Vahtre, L. ja Laar, M. 2013. Makedoonia suurriigi tõus ja langus. Üldajalugu gümnaasiumile: 56-62. 2. Ajakiri 2.1 Mõtteviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu (Rolf Haugaard Nielsen 2015). 2.2 Lõiguviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu. Selline plast on eriti kasulik kohtades, kus on raske teha parandustöid, näiteks kosmoses või inimkehasse opereeritud tehisluudes. (Rolf Haugaard Nielsen 2015) 2.3 Kirje: Nielsen, R. H. 2015. Plast ...
Tõrva Gümnaasium Vesipiip Toomas Rüütel Juhendaja: Marge Kaiv 2013 Vesipiibu ajalugu Vesipiip on pärit 16.sajandist, mis leiutati Indias Abu'l-Fat Gln. Vesipiibu populaarsus Vesipiip on tänapäeval eriti populaarne Lähis-Idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Vesipiibu kahjulikkus Vesipiibu puhul ei ole kas kasutad nikotiiniga tubakat või nn. Nikotiinivaba, lubatakse küll, et need nn. Nikotiinivabad ongi nikotiinivabad, kuid nii see ei ole. Sigaretisuitsetaja suitsetab seni, kuni tasaab küllaldaselt nikotiini, et rahuldada organismi harjumuspärast sõltuvusvajadust, kuid mitteniipalju, et tekiks pearinglust. Sellega on seletatav piibutamise ajaline pikkus, mis kestab 20 - 80minutit, et rahulda...
SUUSKADE MÄÄRIMINE LIBISEMISE MÄÄRIMINE Ostes uued suusad, töötle kõigepealt suusataldade libisemispinnad põhjaparafiiniga, milleks sobivad ideaalselt ka sinine SG6 või violett SG4. Vanad, juba kasutusel olnud suuskadel tuleks kõigepealt tallad suusahoolduses kivilihvida ja alles seejärel põhjade töötlemise kallale asuda. Pea meeles, et korralik põhjade töötlemine on eelduseks heale libisemisele. SG2 valge SG4 violett SG6 sinine SG8 roheline SGG grafiit (+10°...-1°C) (-1°...-7°C) (-7°...-12°C) (-10°...-30°C) Libisemise määrimist võib teha kas külmalt ( ainult siis kui on tegemist distantsiga alla 10 km) või soojalt. Soojalt määrimine lisab määrete kulumiskindlust ja seetõttu soovitame seda alati ja eriti kui on tegemist pikemate distantsidega (üle 10 km). Libisemise määrimine külmalt: 1. Puhasta hoolikalt suusapõhjad. 2. Vali temperatuurile vastav libisemispara...
Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm täh...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Fidzi saared Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 2 Sisukord Fidzi Vabariigi andmeid.............................................. 3 Fidzi saarestik......................................................... 4 Ajalugu................................................................. 5 Kasutatud allikad.......................................................6 3 Fidzi Vabariigi andmeid Fidzi Vabariik inglise Republic of the Fiji Islands fidzi Matanitu ko Viti Fidzi lipp Fidzi vapp Riigihümn ...
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, all...
Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. T...
Tere! Sinu loovtöö on siiski natuke lühike ja peaksid veel mõtlema, mida juurde panna. Minu soovitused sulle olid: a) Vormistus saadan sulle loovtöö juhendi, mille järgi korrektselt vormistada Sisukord peab olema koos lehekülje numbritega, kiri õiges suuruses jne b) Sissejuhatus on liiga lühike. Sissejuhatus on põhiteksti esimene ja väga tähtis osa, mille ülesanne on: a) teemavaliku põhjendamine; b) Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovid tõestada, käsitleda, millistele probleemidele otsitakse lahendusi, millistele küsimustele otsitakse vastuseid, mis on selles valdkonnas tehtud; c) Töö ülesehituse selgitamine (Näiteks: Töö koosneb näiteks 4 peatükist, esimene peatükk kirjeldab tervislikku toitumist, teine peatükk kirjeldab ... jne); d) kasutatavate andmete ja meetodite tutvustus. Sissejuhatuses ei lahendata probleemi, ei vastata küsimustele, ei tehta järeldusi. Osaliselt on sul punktid täidetud, kuid k...
Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsat...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
Tõrva Gümnaasium Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on...
MINU 12 SAMMU ÕPETAJAKS KUJUNEMISEL Piia Kreitsman MINU SÜND 30.05.1984 MINU TÕRVA LASTEAED „MÕMMIK“ AEROOBIKA TRENN PATKÜLA PÕHIKOOL NAABRINAINE JA NENDE 5 LAST NÄITERING VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAOMAJANDUSE ERALA ROOTSIS LAPSEHOIDJA LAPSEHOIDJA AASTANE KOOLITUS EDASI ÕPPIMA ASUMINE MINU TOETAV ABIKAASA MINU ESIMENE TÖÖKOHT SIKUPILLI LASTEAED HETKEL TÖÖTAN LEPISTIKU LASTEAIAS EDASI ÕPPIMA TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
LEOTUSVAHEND Hans Erik Vissor AHS14 LEOTUSAINED • Leotusaineid on väga palju erineivad, erinevate kontsentraatidega. Tavaliselt on need vahendid valmistatud veebaasil. Tuntumad tootjad on Carbrite ja Van Der. Samuti on ka toodete hinnad väga erinevad, alates 10-st eurost kuni 100 euroni. On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. EELISED • VAN DER STUFF – pigileotus • Odav omahind · võtava lahti ka kõige tugevama mustuse, pigi, asfaldi jne · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, kui ka muid töökoja pindasid • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Odav omahind, kuna toode on tugevalt kontsentreeritud ning segatakse veega · Leelised ja pindaktiivsed ained võtavad lahti ka kõige tugevama mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad ka tõrva ja rasva · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, • ...
Õlide kasutamine puidu ja muude ehitusmaterjalide viimistlemisel Kadri Lajal Maaehitus - I Milleks? Vähendavad puidu lõhenemist Kaitsevad niiskuse eest Kaitsevad mustuse eest Kaitsevad hallituse eest Uuendavad ilmet Õlivärvide kasutamine välistingimustes Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Õlivärv ei tohi kuivada liiga kiiresti(võib tekkida nahataol...
Ruudi Viis Männi Keskkool Õppejuhataja 18.veebruar 2009 SELETUS Mina, Kirsi Helk, 11.c klassi õpilane, võtsin seintelt plakatid maha. Peale sõbrapäeva õhtust üritust võtsin seintelt plakatid ära, sest arvasin, et neid pole enam rohkem vaja ja viskasin need minema. Palun tekitatud segaduse pärast vabandust ja luban, et järgmine korda pean enne kooli huvialajuhiga nõu. Kirsi Helk Puu 8 80073 Tõrva Tel. 5722340
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võiva...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.......................
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt t...
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Maadeavastajate nimelised kohad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2006 Sissejuhatus Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. ...
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Iirimaa rahvastik Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sissejuhatus Tegin referaadi Iirimaa kohta. Selles referaadis kirjutan Iirimaa rahvastiku kohta. Kirjutan rahvaarvust ja muutumisest, rahvastiku tihedusest, iivest, vanuselisest jaotusest, soolisest koosseisust, rahvastiku püramiidist, suurematest linnadest, keeltest ja lühidalt usunditest. Iiri keeles öeldakse Iirimaa kohta Eire ja inglise keeles Ireland. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides. Aastal ...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 8b klass Baikali järv Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2012 Sisukord Baikali järv..........................................................................................3 Üldandmed.........................................................................................3 Kliima................................................................................................4 Elustik....................................................................................................................5 Reostus.................................................................................................................5 Kasutatud materjalide loetelu..................................................................5 Baikali järv Vaatasin saadet ,,Kaks kanget Venemaal", kus Teet Marg...
Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele Vesipiip · Vesipiip on eelkõige araabia maades levinud meelelahutus · Vesipiipu kasutatakse tubaka suitsetamiseks Tööpõhimõte · Piibu üleval osas asub tubakapits, kuhu asetatakse niiske tubakasegu · Selle peale tuleb asetada foolium koos hõõguva söega, sest tubakas ise ei põle · Suits läheb mööda toru alla, läbi vee, mis on filtriks Vesipiibutubakas · Põhineb lahjal tubakal, mis on maitsestatud naturaalsete essentsidega · Ei oma mingit lõhna ja maitsesugulust tavalise tubakaga Kahjulik? · Kindlasti pole vesipiip täiesti kahjutu · Maailma enim levinud tubakas sisaldab 0% tõrva ning 0,5% nikotiini Võrdlus Tavaline sigaret Vesipiip
Tõrva Gümnaasium Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2 Kattade ehk leemurite elupaik on ainult Lõuna-Madagaskari metsades ja võsastikes. Nad toituvad puuviljadest, lehtedest, puukoorest ja rohust ning elavad kuni 40-pealiste karjadena. Madagaskaril elab ka kaks kolmandikku maailma kameeleonidest. Olles vihale aetud või ärritatud, muudavad need sisalikud oma värvust. Mõned on nii väi...
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja s...
Tõrva Gümnaasium 6b klass STELLA SISAS ILVES Referaat Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Milline ja kes on ilves? ..................................................................................4 3. Elupaik ...................................................................................................... .......4 4. Pereelu ...................................................................................................... ......4 5. Eluiga ...................................................................................................... .........4 6. Toidulaud .......................................................................................................5 7. Vaenlase .......................
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Transport ja turism Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2014 Sissejuhatus Jätkureferaadi 3. osas, pidi leidma infot oma valitud riigi transpordi ja turismi kohta. Transpordi all pidi leidma veel igasugu asju, näiteks seda, kui pikad on seal teed, missugused on transpordi liigid, millised sadamad ja lennujaamad seal on. Ka turisminduse all oli erinevaid punkte, mida pidi täitma. Näiteks kui palju turiste külastab Malt...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit). Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba) 2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige k...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Rahvastik Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saares...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tava...
Turvas Anabell Sarv 5.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehak...
Tubakas Ainiita Karu Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Erinevad tubakad *Sigaret *Sigar ja sigarillo *Pabeross * Vesipiibutubakas *Mokatubakas Mida tubakas sisaldab? sõltuvust tekitavaid aineid vähki tekitavaid aineid valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid pärilikke muutusi põhjustavaid aineid loote vääraarenguid põhjustavaid aineid radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine Sinu keha? Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikoti...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord..............................................................................................
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leo...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Röövritsikas Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sissejuhatus Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad. Eluviis Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savann...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR RAHVASTIK Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ....................3 Üldandmed................................................................................... ....................4 Etniline koosseis........................................................................................ ........4 Demograafilised andmed..................................................................................4 Rahvastikupüramiid...................................................................... ....................5 Vanuseline koosseis........................................................................................ ..5 Rahvastikuga seotud andmed..................
TTÜ EMERA MEREMAJANDUSE KESKUS Karina Kanarbik EESTI JA EUROOPA KAART Küsimustele vastamine Juhendaja: Liis Juust Kuressaare 2018 Mis meri jääb Hiiumaa ja Saaremaa vahele? Nende vahele jääb Väinameri. Mis maakonnas asub Tõrva? Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik. Mis on Lõuna-Euroopas asuva saabast meenutava poolsaare nimetus? Nimetus on Apen...
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid •...
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn ...
Tartu hansa kaupmehe ühe kuu ostud ja müügid Kaupmees ise enam kaubaga merede taha ei sõitnud, seda tegi ta keskaja algul. Kaupmees jäi nüüd koju ja juhtis oma kaubavahetust kontorist. Ühe kuu jooksul jõudis ta teha palju erinevaid ja kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Ee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
