Sideme tüüp Aineosakesed kristall Tugevus Omadused võre tüüp Aatomid, aatomvõre Tugev kovalentne Kõrge sulamis-ja keemis side temp, ei lahustu vees,ei juhi elektrit,kõva ,rabe Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke side, vahel on nõrk ,oleku määrab vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu ...
Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1....
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga ...
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140 R 10 R9 Od1= 110 Od2= 130 Joonis 1. Stantsitud detail 4.2 Lahendus Valin lisavaru tabelist 21 [1] H/d2 =...
Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, k...
Agregaatolek gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedeliku...
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiir...
Suure-Jaani Gümnaasium Reaktiivmootori töö põhimõte Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Reaktiivmootorid Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüt...
Kordamine kontrolltööks.Jõud 1.Mis on jõud? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vasastikmõju tugevust. *ühik 1N *tähis F *põhjustab liikumist *on vektoriaalne suurus 2.Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? Tähendab, et jõul on suund ja saab väljendada vektoriga. 3.Resultalnt jõu leidmine. Resultant jõud on teiste jõudude summa. 4.Newtoni I seadus I seadus: määrab paigalseisu ja ühtlase ringjoonelise liikumise.1.keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ringjooneliselt, kui: a. jõudusid üldse ei mõju. b. mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised. Newtoni II seadus II seadus: määrab kiirendusega liikumiseKehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus III seadus: määratleb kehade vastastikmõju.Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning samaliigilistega. 5.Millest sõltub gravitatsioonijõud? Ülemaailmne gravitats...
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Mole...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 ...
Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks va...
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlli...
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
Jõud looduses (10c) 1. Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõ...
Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Neil on kindlalt eristatav erinev struktuur. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Aine koosneb osakestest. Need võib eraldada molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kuigi osakestel on sageli keerulised kujud, kujutavad keemikud tavaliselt neid keradena, et moodustada tahkiste, vedelike või gaaside mudeleid. Jõud, mis tõmbavad igas aines osakesi üksteise poole, on vastasmärgilised osakeste energiaga ning see paneb nad liikuma. See energia, mida nimetatakse kineetiliseks energiaks, kasvab temperatuuri tõustes. Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristall...
VÄIKEETTEVÕTTE TURUNDUS Tallinna Majanduskool MILLISED ON VÄIKEETTEVÕTTE ERIPÄRAD? VÄIKEETTEVÕTTE SUURUS Äriorganisatsiooni nimetatakse väikeettevõtteks, kui Töötajate arv on piiratud (näiteks 5-10) Tegutsemisala on piiratud kohaliku turuga Tegevusala on piiratud (näiteks kohalik apteek, riidekauplus, teenindusjaam, juveelipood jne). VÄIKEETTEVÕTETE ORGANISATSIOONILISED TUGEVUSED Väikeste ettevõtete organisatsioonilisteks eelisteks suurte ees on: suhtlemise (informeerimise, kommunikatsiooni, koordineerimise ja kontrollimise) lihtsus; kiirem otsustamine; töötajate suurem sidusus ja pühendumus ning parem vastuvõtlikkus uuendustele. MIS TAGAB ETTEVÕTTELE ÄRIEDU? TURUNDUSE OLEMUS Milleks on vaja turundust ja kellele on vaja turundusjuhti? TURUNDUSE MÕISTE Turundus on ... juhtimisfilosoofia, mille k...
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal t...
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see o...
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/ta...
FÜÜSIKA soojusõpetus 1 ) aine ehitus Kehad koosnevad ainetest, ainete segudest. Ained koosnevad aatomitest või molekulidest üliväikesed osakesed, mida silmaga ei näe. Osakeste vahel on tõmbe- ja tõukejõud. Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu...
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilis...
o Kuidas mõjutavad tõmbe- ja tõukejõud gaaside kokkusurumist? Kui gaas on hõre ja molekulide vahekaugused on keskmiselt palju suuremad kui kümme molekuli läbimõõtu, on gaas üsna ´ideaalilähedane´. Tihedama gaasi puhul tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbejõude. Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põr...
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad ...
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu...
1)Mille järgi otsustatakse, kas kehal on laeng või mitte? Laetud kehade vahel esineb elektriline vastasmõju. Selle vastasmõju olemasolu järgi otsustatakse kas kehal on laeng või mitte. Samamärgilised laengud mõjutavad teineteist tõukejõududega, erimärgiliste laengute vahel on tõmbejõud. 2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? Väiksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks. e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks? Elektriseerimiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist. 6)Kuidas saab kehi elektriseerida? Kehade elektriseerimisvõimalus on kolm: 1)hõõrdumine 2)Laengute ülekandm...
Elektriväli & magnetväli Mõisted laeng näitab, kui tugevasti osalab keha elektromagnetilises vastastikmõjus laengu jäävuse seadus kogu laeng on jääv suurus elektrivool laengu ülekanne voolutugevus näitab laenguhulka, mis läbib ajaühikus juhiristlõiget voolu suund positiivsete laengukandjate liikumise suund coulomb'i seadus 2 seisvat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis magnetväli ümbritseb liikuvaid laenguid ja püsimagneteid elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub ühikulise positiivse laenguga kehale (saab kindlaks määrata teise laengu abil) magnetindukstioon näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõig...
Aine koosneb osakestest (molekulid ja aatomid) ja need osakesed mõjutavad teineteist. Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deforme...
I seadus: Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui teised kehad talle ei mõju või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad Inertsiseadus: on olemas taustsüsteemid, mille keha liigub ühtlselt sirgjooneliselt kui kehadele mõjuvate jõudude resultant on 0 Galilei relatiivsusprintsiip kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vas...
TEST 8 - magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbejõud b. Samanimelised poolused tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4. Magnetväljas asuvale voolule mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vaheliset nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muut...
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuj...
1.Mis on tahkis? Tahkiseks nim. Tahket ainet mis on deformeerimata olekus. 2.Kes olid ,,atomistid"? Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. 3.Mida arvasid atomistid maailma koosnemisest? 4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed lähenevad sedavõrd et tõukejõud saab tõmbejõust s...
Elementaarosakesed Kõige lihtsamad ja algelisemad osakesed. Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt muutub ta suurte kehade (nt maakera) juures tuntavaks. Gravitatsioonijõud on maa külge tõmbejõud. Osakeste vaheline tõmbejõud. Gravitatsioon hõõlmab kogu mateeriat. Teiseks on elektromagneetilinejõud-vastastikmõju. Kõigi elektriliste laetud osakeste vahel. Aatomitele ja makrokehadele mõjuv jõud on seotud just selle vastastikmõjuga. Tuumajõud. Ainult tuuma sees, kaugemal ei mõju. Neutronite ja prootonite vahel tuumas. Prooton ja neutron on liitosakesed. Nad koosnevad üliväikestest liikuvatest osakestest- kvarkidest. Tugev vastastikmõju ongi te...
Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut. Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaar...
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn Ivo Hein SISUKORD ÜLESANNE NR. 1 ......................................................................................................................2 ÜLESANNE NR. 2 ......................................................................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 ....................................................................................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ...........................................................................................
http://www.abiks.pri.ee TAHKISED Tahkiseks nim sellist ainet, millel on kristallstruktuur Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp) Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla korra järgi üle terve ainekoguse Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid) Anisotroopiamolekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaride...
Gaasid Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaas on küllaltki hästi kokkusurutav. Gaasi molekulide liikumine on kulgliikumine. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasi omadused Gaas on lõhnatu, läbipaistev, kandub õhu abil, on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sis...
Antud Voolepiir: σ Pf =580 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. UNP180 → a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm; 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. Poltliitele mõjuv pöördemoment: a 0,09 ( ) ( M =F∗ L+ =5∗ 0,4+ 2 2 ) =2,22 kNm Jõule F vastavad toereakstioonid: F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid: M 2,22 F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a ...
Füüsika arvestuseks kordamine 1.Mis asi on elekter? Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. 2.Mis asi on magnetism? Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. 3.Mida seletab Coulumbe'i seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksi...
Kuressaare ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Kaarel Polding T-12 Hõõrdejõud Iseseisev töö Õpetaja:Ain Toom Kuressaare 2014 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3%B5rdumine http://www.slideshare.net/vilve/hrdejud Hõõrdejõud Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdumist ei kompenseeri. Hõõrdejõu vähendamise vajadusega on kokku puutunud kõik suusatajad, seevastu teemeistrid näeva...
ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2 Tooriku lisa kõrgusse leiame tabelist 21 [1]järgneva suhte järgi H =1,14 d2 Seega Htoorik =160+5=165mm Dt =√ 140 2+ 4∗140∗165−1,72∗10∗140−0,56 ¿ 102=331 mm Tõmmete arv tõmbamisele Tõmme I. Määrame tõmbeteguri M1 esimesel tõmbel tabeli 23. [1] abil järgneva suhte järgi s∗100 1,5∗100 = =0,45 Dt 331 m1 =(0,56...0,58) , meie võtame et M1=0,56 Tooriku mõõde pärast I tõmmet d I =m 1∗D t =0,56∗331=185,36 mm Tõm...
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6...
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aa...
Märgamine ja kapillarsus http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud. http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951 Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduv...
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata)....
Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U ...
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-kä...
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekuli...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
