Tähtsamad metallid ja nende ühendid. Kõik esimese A rühma metallid on leelismetallid, sest nende hüdroksiidid (NaOH, KOH) on tugevad leelised: süüvitava toimega, Teise A rühma metallidest, alates Kaltsiumist on muldleelised. Ka nende hüdroksiide nimetatakse leelisteks. Kõik b-rühma metallid on siirde e. ülemineku metallideks. Esimese ja teise rühma A rühma metallid on aktiivsed metallid. Sinna kuuluvad leelismetallid jaleelismuld metallid. Kuna nende väliskihil on üks kuni kaks elektroni. Siis need elemendid loovutavad väliskihi elektrone väga aktiivsed metallid. Keskmise aktiivsusega metallid on alates Al kuni Cd. Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4. Metalliaatomid hoiavad väliskihielektrone nõrgalt kinni, seega neil on v...
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasut...
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. ...
Alkaloidid Omadused Ø Sisaldavad lämmastikku Ø Vees lahustumatud Ø Aluseliste omadustega Ø Happega reageerides moodustavad vees lahustuvaid sooli Ø Osaliselt mürgised ugu ajal e ja min saa dide aloi Alk d mse Tai Ø Tekivad taimedes toimuva biokeemilise ainevahetuse jääksaadustena. Ø Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. sed mili kee Ø Toodetakse tehislikult sünteesimise käigus. Ø Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) ...
ALKÜÜNID Küllastumata süsivesinikud, kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Nimetuse lõpp üün Üldvalem CnH2n2 Füüsikalised omadused sarnased alkeenidele. Füüsikalised omadused Homoloogilise rea 3 esimest liiget on gaasid(C 2C4), järgmised vedelikud(C5C17), alates 18ndast süsinikust on alkeenid tahked Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageeri...
Mittemetallid Mittemetall Leidumine Omadused Tähtsamad ühendid ja kasutamine 1 Vesinik H2 Leidub maakoores Ta on värvitu, lõhnatu Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. hüdrosfääris ja ja maitsetu gaas, Vees on vesiniksidemed. Kasutatakse atmosfääris. väikseima karetikütustes, metallurgias, molekulimassiga keemiatööstustes. kõigist gaasidest. 2 Hapnik O2 Leidub õhus. Ta on värvitu ja Kõige tähtsamad on oksiidid. Ja väga suur lõhnatu. tähtsus on eluslooduses (hingamine). 3 Halogeenid Suure keemilise Halogeenid on tugevad Tähtsamad ühendid: fluor, kroom. ...
Raud Mariell Miilvee üldist Raud on levikult maakoores neljas element, metallidest teisel kohal alumiiniumi järel Puhas raud on suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Raua põhilised oksüdatsiooniastmed ühendites on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole enamasti kuigi püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid ...
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksii...
Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enam...
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Tsirkoonium Referaat Koostaja: Grete Vaalma 9b Juhendaja: Getter Leppik Tallinn 2011 1 SISUKORD Tallinna Kristiine Gümnaasium...................................................................................1 Tsirkoonium.................................................................................................................1 Referaat........................................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 2.AJALUGU.............................................
JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp:...
VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (div...
Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24 Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24 Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu, aga erineva massiarvuga. 3 / 24 Levik looduses ● Lihtainena maal enamjaolt ei leidu. ● Liitainena on Maal üsnagi levinud. ● Maakoores moodustab alla ühe massiprotsendi....
1.Leelis-, leelismuldmetallide, p-elementide ja d-elementide aatomite ehitus (elektronvalem, elektronskeem), oksüdatsiooniastmed ühendites. *Leelismetallid on 1. A rühm v.a. H. Lihtainena looduses ei leidu. nt. Na +11/2)8)1) *Leelismuldmetallid on 2. A rühm v.a. Be ja Mg.Lihtsainena ei leidu looduses oma aktiivsuse tõttu. nt. Ca +20/2)8)8)2) *P-elemendid- tuntumad plii, alumiinium ja tina. Leidub ainult ühenditena. nt. Al +13/2)8)3) o.-a. võib olla neil +2 või +4. *Siirdemetallid ehk d-elemendid on B rühm, tuntumatest kuuluvad 4. perioodi nt.raud, vask, tsink, nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2) 2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe *Na ja K-hõbe valged, hästi pehmed, madala salamis temperatuuriga, veest kergemad, väikse tihedusega, väga head soojus- ja elekrtijuhid. / Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anuma...
Rakvere Reaalgümnaasium NIMI 9. klass MAGNEESIUM keemia referaat Juhendaja: Nimi Rakvere 2007 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. Avastamine ja nimetus.......................................................................................................4 2. Aatomi ehitus......................................................................................................................5 2.1 Asend perioodtabelis.........................................................................................................5 2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem..............
Kordamisküsimused riigieksamiks II Mittemetallid 1. Mis on : · Isotoop elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3. Miks võivad mittemetallid oll...
Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavan...
METALLID I 1. Alumiiniumi leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi elektri- ja soojusjuhtivust ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Iseloomusta raua füüsikalisi omadusi. 4. Kuidas erinevad malm ja raud süsiniku sisalduse poolest? 5. Milles väljenduvad korrosiooninähtused? 6. Mis on joodis? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda pikemalt koos näidetega kolme omadust. 8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · Cu + H2O = · Mg + FeCl2 = · Zn + H2SO4 = METALLID II 1. Raua leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi peegeldusvõimet ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Millised on tähtsamad vaseühendid? 4. Iseloomusta kõrgahjuprotsessi tooraineid. 5. Nimeta ko...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
Tsüklilised orgaanilised ühendid 1. Mida tähendab tsükkel orgaanilises ühendis? 2. Nimetage tsüklilised orgaanilised ühendid, klasside kaupa. Valem ja esindaja. Struktuurvalemiga. 3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Suitsetajatel on suur risk haigestuda kopsuvähki, kuna see on tingitud p...
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia kordamisküsimused (2010) 1. Aatomi ehitus. Ajalugu ja kaasaegsed seisukohad. Vastavalt tänapäevasele aine ehitus teooriale, mida kinnitab ulatuslik katsematerjal, on kõik ained koosnevad kas üht ja sama liiki aatomitest (väärisgaasid), ioonidest (soolad, mõned oksiidid) või molekulidest (gaasid H2, O2, O3, orgaanilised ained, vesi). 2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu. Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, ...
Keemia mõisted. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisrea...
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor. • Valge fosfor – tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. • Vees ei lahustu. • MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. ...
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. · Vees ei lahustu. · MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. ...
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid ...
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radi...
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
Rida üks (II) 1. Tähtsamad E-vitamiinid: nimtetused, kus leidub, funktsioon. Tokoferoolid, tokotrienoolid. Rasvhades lahustuvad õlid(KRITALSED ESTRID). Leidub rikkalikult taimeõlides, eriti nisuidude õlis(130 mg / 100g). Toidu antioksüdant. 2. Kilpnäärmehormoonid: Koostise iseärasus, põhimõte. Joodisisaldavad ühendid. Molekul sisaldab 1 kuni 4 joodi aatomit. Algseks vormiks on I sisaldav valk Türeoglobuliin. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse käibe taseme. (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Noortel on kilpnäärmehormoonide foon kõrgem, seega f 3. Nukleotiidid ja nukleosiidid Nukleosiidid- Lämmastikaluste ühendid suhkrutega. N alusega seotud suhkur moodustub ribonukleosiid(riboos) desoksüribonukleosiid(desoksüriboos). Side moodustub pentoosi 1,süsinikuga. Adenin-adenosiin, Guaniin-guanosiin. Nukleotiid on esterdatud fosforhappega nukleosiid. Nukleotiidi molekul võib ...
1. Mittemetallid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit l...
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...
Sisejuhatus Mis on Lämmastik?.................................................................................................. 2 Aatomi ja molekuli ehitus........................................................................................ 2 Lämmastiku kasutamine......................................................................................... 2 Lämmastik looduses................................................................................................ 3 Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine......................................................3 Keemilised omadused.............................................................................................. 4 Reageerib lämmastik.............................................................................................. 4 Tähtsamad lämmastiku ühendid..............................................................................4 Viited.............
Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos . · Selle avastati 1778a. Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm. ·...
Organismide koostis Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodus- ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ...
Halogeenühendid – orgaanilised ühendid, kus halogeen on vahetult seotud aatomiga kovalentse sideme abil (VII A-rühm). Nimetamine: Halogeen funktsionaalse Halogeen asendusrühmana, siis rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan Füüsikalised omadused : Hüdrofoobsed ained(ei lahustu vees), üpris suure tihedusega, veest raskemad, mõned vähesed ained on toatemperatuuril gaasilised, enamik on vedelikud või tahked ained, stabiilsed ained, looduslikes tingimustes lagunevad väga aeglaselt(elusorganismidele ohutud), põletamisel/põlemisel muutuvad need ained kontserogeenideks ja ohtlikeks Keemilised omadused: 1. 9. ...
EKSAM S Väävel on 16. Element, seega on tema tuumas 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Ta asub 3. Perioodis, seega on tema elektronkattes 3 kihti. Ta asub 6.a rühmas seega on tal 6 väliselektroni. Elektronskeem: S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) Elektronvalem: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p4 Okteti täitmiseks võib väävel siduda 2 elektroni S + 2e = S2- min oksüdatsiooniaste on -II Samuti võib ta loovutada kuni 6 elektroni S -- 6e = S6+ max oksüdatsiooniaste on +VI levik looduses Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilküt...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos linasesuhkur glükoosi jäägid. - Sahharoos peedisuhkur glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3. Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. - Tärklis glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadise...
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Ol...
Süsinik. Süsiniku ühendid. Ülesanded võrrandi alusel. Soovi korral vaata minu kodulehelt kordamisküsimusi ja tee läbi test Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit on kihilise ehitusega, pehme, hallikas ja läikiv. Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutam...
Kordamine arvestustööks (vih, Õ lk 32-41, TV lk 15-18) C LIHTAINENA, LIHTSAMAD C ÜHENDID 1. Süsiniku levik looduses. · Süsiniku esinemisvormid (3), mis koosnevad (peaaegu) puhtast süsinikust ja süsiniku ühenditest (4) · Süsinikurikkad looduslikud kütused (3) · Looduslikud süsihappesoolad (3) 2. Allotroopia mõiste. 3. Teemandi ja grafiidi kui süsiniku allotroopsete teisendite struktuuri erinevus. Vastus: Teemantil on ruumiline struktuur, grafiidil tasapinnaline. 4. Mitme naabersüsinikuga on iga süsiniku aatom kovalentselt seotud? · Teemantis V: 4 · Grafiidis V: 3 5. Teemandi tähtsamad füüsikalised omadused. 6. Grafiidi tähtsamad füüsikalised omadused. 7. Teemandi ja grafiidi kasutamine. 8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus. 9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev l...
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga · hea elektri- ja soojusjuhtivusega Keemilised omadused · Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu neid looduses lihtainena (ehedana), vaid ainult ühendite koostises. Näiteks NaCl kivisool. · Õhus oksüdeeruvad kiiresti, metalli hõbedane pind tuhmub ja seepärast hoitakse neid õli- või petrooleumikihi all. · Reageerivad vee...
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol. · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele, seda nimetatakse alkoholi käärimiseks. · Etanool on...
LÄMMASTIK (N) Anzelika Raagmets Aatomiehitus N+7I 2)5) VA rühm 2. periood Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
