Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" tuumalaeng" - 170 õppematerjali

tuumalaeng on +13. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on normaalses olukorras elektriline tasakaal, öeldakse aatom on neutraalne.
thumbnail
6
doc

Keemia põhimõisted

1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni...

Keemia
490 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikid...

Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aineehitus.

Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng . Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium ­ 1 prooton, 1 elektron Deuteerium ­ 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium ­ 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabeli...

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng ­ aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop ­ keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop ­ üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass ­ aatomi mass massiühikutes 11) mool ­ ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ­ ühes...

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Keemia eksamiks mõisted

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kasulikud keemia mõisted

ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE ­ aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keemia põhimõisted

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on üh...

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

AATOMIEHITUS järeltöö

Järeltöö : AATOMIEHITUS. 1. Täida tabel: Keemiline element Prootonite arv tuumas Tuumalaeng Elektronide arv H 1 1 1 He 2 2 2 Li 3 3 3 Be 4 4 4 B 5 5 5...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aine ehitus

Aine ehitus III ptk Millest koosneb aatomituum? Aatomi tuum koosneb nukleonidest ­ positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neuronitest, neid hoiavad koos tuumajõud. Tuumalaeng on nii sama suur kui on elemendi järjekorranumber Mendelejevi tabelis. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neuronite arv tuumas määrab ära millise isotoobiga on tegu. Sest sama prootonite arvuga, kuid erinevate neuronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevad isotoobid. Tuuma valem X-keemilise elemendi sümbol A- massiarv Z-laenguarv A=Z+N A-tuuma massiarv ehk prootonite ja neuronite arvude summa. Z-laengu arv (prootonite arv) N- neuronite arv Tuumalaeng q=Ze q-keemilise elemendi tuumalaeng Z-laenguarv, mis näitab prootonite arvu tuumas e-prootoni elektrilaeng, mis võrdub elementaarlaenguga s.t. elektroni laengu absoluutv...

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused metallid 2016

Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid:  leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid)  redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad el...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metallide füüsikalised omadused

Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust ­ neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlem...

Keemia
137 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Vesinik

vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 1 Üldiseloomustus..........................................................................................................3 Avastamine ja nime saamine...................................................................................3-4 Leidumine looduses...

Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Perioodilisussüsteem

Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatakse kahte väljendusviisi: nn. lühikest ja poolpikka tabelit. NSV Liidus ja Ida-Euroopa maades kasutatakse lühikest tabelit, mida oli soovitanud D. Mendelejev, Lääne-Euroopas ja USA-s on kasutusel põhiliselt poolpikk tabel. Kuni perioodilisuse seaduse avastamiseni D. I. Mendelejevi poolt oli tehtud mitmeid katseid omavahel sarnaste keemiliste elementide jaotamiseks gruppideks. Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia p...

Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tina

Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatomma...

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aatompomm

Aatompomm Kuidas on võimalik aatomitest energiat kätte saada? Saksa füüsikult Albert Einsteinilt pärineb teaduse ehk kõige kuulsam valem. See kõlab järgmiselt: energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt (katsetamise eesmärgil) New Mexico kõrbes (USA) ning heideti...

Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C . Aatomituum koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest . Elektronide arv ergastamata aatomis on võrdne prootonite arvuga , prootoni laeng võrdne elektroni laengu absoluutväärtusega. Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi järjekorranumber , prootonite ja neutronite arvude summa - nukleonide arv võrdub M.tabeli massiarvuga MZ X või X M Z või ZXM. Vä...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Füüsika 12 klass

Tuum on keraraoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng - elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti...

Füüsika
87 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamine füüsika tööks

Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasuta...

Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioo...

Keemia
500 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun