Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõun...
Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused eestis Eestis on tuuleenergiat tootetud alates 1997. aastast, kui hiiumaal püstitati esimene tuulik. See tootis 300 000 kWh elektrit aastas, mis oli alla 1% hiiumaa elektritarbimisest. 11. oktoobril 2002. hakkas tööle Eesti esimene taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu Tuulepark. Need kolm tuulikut suutsid aastas rahuldada umbes 500 majapidamise elektrivajadused. Tuuleenergia plussiks eestis on see, et eestis on palju ranniku alasi ja saari, kus on vaja elektrit, kuid mitte nii suurtes kogustes, et elektri liinide sinna vedamine ennast ära tasuks. Eestis on tuuleenergial üheks miinuseks nõrk ja kõikuva tugevusega tuul. Tuuleenergia vastased ütlevad, et tuule vaibumise töttu on tuuleenergeetika arendamine perspektiivitu. See oleks nii siis, kui võttes jääb tuul alati väiketegijaks, moodustades maksimaalselt 10% riigi energia vajadusest. Kasutatud materjal: http://...
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
TUULEENERGIA Tuulik ajab generaatori ringi - generaatori klemmidel tekib pinge generaatori abil laetakse akumulaatoreid akumulaatorilt võetakse tarbija jaoks toiteotsad Kui oleks vahelduvvoolu genekas ja otsetarbimine, siis alaldatakse geneka pinge ja siis tehakse uuesti vahelduvpingeks tagasi. Horisontaaltelje tuulikud Vertikaaltelje tuulikud + Kõrgemal on tuulekiirus + Asub maapinna lähedal, suurem muutes hooldamise lihtsaks + Toodavad rohkem energiat + Hakkavad tööle juba tuulekiirusega 3 m/s kui vertikaaltelje tuulikud + Tuulesuuna muutumisel ei pea labade suunda muutma Raske transportida (ligi 20% kogu maksumusest) Toodavad ainult 50% Raske paigaldada energiast, mida toodaks Lõhuvad maastikupilti horisontaaltelje tuulik ...
TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised; pöörlemistelje paigutuse...
Eestis leidub külladaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu meie kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, aga selleks puuduvas meil võimalused. Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinn...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühi...
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini. ...
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS............................
Eesti Maaülikool Tuuleenergia Referaat Timo Kuus Tartu 2007 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Tuuleenergia ressursid Eestis ..............................................................................................5 Tuuleenergia tulevik Eestis..................................................................................................7 Teiste maade kogemus.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Allikad: ..................................................
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeeti...
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunam...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisapark...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allika...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
