Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10...
VÄÄRISGAASID • 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? PtF6 + Xe oranz kristalne aine,F2 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 63 m3 He kulub . 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? I maailmasõja ajal 1915.a. sai Saksa dirižaabel Londoni kohal tabamuse, kuid kõigi imestuseks ei süttinud. Inglased hakkasid uurima, milles asi, sest varem kasutati H...
Heelium Krista Hendrik 10.04.11 Asukoht perioodilisustabelis... 10.04.11 Nimetus ja avastamine... Avastamine Päikeselt: 1868 Jules Janssen ja Joseph Norman Lockyer Uue elemendi nimetus: Päikese kreekakeelse nimetuse järgi (helios päike). Esinemise Maal avastas 1881 itaalia teadlane L. Palmier Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. 1895 eraldas W. Ramsay heeliumi kleveiidist. 10.04.11 Üldine... Heelium (He) on Maal vähelevinud keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid... Stabiilseid on kaks, massiarvud 3 ja 4 Radioaktiivsematest stabiilseima massiarv 6 Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Hee...
1.Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimalik...
lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris Lämmastik esineb kõikides elusorganismides, valkudes ja nukleiinhapedes. Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3...
Pelgulinna Gümnaasium Heelium Koostaja: Iida-Mai Einmaa Juhendaja: Anna Perova Tallinn 2011 Andmed Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi...
1) elemendi sümbol on N. Järje ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N2 . Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. 2) Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv. Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(k...
Mis on heelium ? Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2. Heelium (He) on lõhnata ja värvuseta, natuke õhust kergem väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He sulamistemperatuur on -270 kraadi ja keemistemperatuur -269 kraadi. Heelium ei ole põlev, mürgine ega sööbiv. Levimus : Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. Heelium sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivset es mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium-4, heelium-3 osakaal on väga väike. Universumis on heelium üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sis...
Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH...
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv 8 Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab...
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine......................................................................
Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Anastassija Ignatjeva DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2009 Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 2 SISUKORD 1. Delfi meetod.......................................................................................................................3 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus..................................................................................3 1.2. Kiirendatud delfitehnika..............................................................................................9 1.3. Delfi meetodi kasutami...
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...