Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe ...
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" ...
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastej...
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik natsionalist" Helmes Tungal. Väike Leelo aga arvab, et ema (memme) on ära läinud sest ta on paha laps olnud. Helmese...
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis. • Iisi võttis enda hoole alla abitu varesepoja Pedro. Pedro võ...
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, ...
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilav...
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist...
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ...
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... ...
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
Sander Soikka Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on pal...
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest koorub kirgas valgus. Need, kel osaks saanud rõõm...
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi u...
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sis...
Kunstitegevuse konspekt : Sügise värvid Vanus: 5-6 aastased Eesmärgid: Laps oskab kasutada õigeid värve Laps oskab joonistada vahtralehte Laps tunnetab vahtralehe kuju, piirjooni Laps suudab kriidiga piisavalt tugevalt värvida Laps suudab jäljendada õpetaja tegevust Laps suudab keskenduda Vahendid: Paber Rasvakriidid Vahtralehed Luuletus: Leelo Tungal- Oktoober Laul : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul- lehekene [2015, november 25 ] Tahvel Magnetid Tunni käik: Õpetaja õhutab 15 minutit enne tunni algust ruumi. Lükkab kokku kaks lauda, et lauapinda oleks rohkem. Sätib paika toolid ning vahendid mida tunni läbi viimiseks vaja ( asetab iga lapse kohale paberi- ning vahtralehe, rasvakriidi tops on keset lauda). Lapsed tulevad abiõpetajaga õpperuumi, istuvad vaikselt laua taha. Õpetaja tuleb teis...
1. Mis on lüürika? Lüürika on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Alguse sai Antiik- Kreekast 7.saj eKr. Iseloomustab vahetu elamuslikkus autori mõtete, tunnete ja meeleolu eristamisel. Tunnused : riim, rütm, salm. Lüürikat iseloomustab a) seotud kõne b) jagunemine värssideks c) jagunemine stroofideks d) riim, rütm Lüürika lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus) Riim sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof ehk salm kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid. Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa. 2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett,...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pionee...
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
OLAV EHALA · Olav Ehala (31.07.1950) · Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud · 1969.a. Tallinna Muusikakool · 1974.a. Tallinna Riiklik Konservatoorium · 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigela...
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...
VAARIKAS Andu115 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Hariliku vaarika rahvapärased nimed · Vabarn · Vaargad · Oamarjad · vaarmarjad VAARIKAS VAJAB ELUKS · VALGUST · SOOJUST · TOITESOOLASID · VETT · ÕHKU Õis · Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaar...
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes i...
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
Koolilehe analüüs Lehele esmapilgul peale vaadates jääb väga hästi silma esikaas. See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huv...
MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dom...
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sul...
Raimo Kangro Nikita Gustsin & Anton Tsalõi Elulugu Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana. Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia komposit...
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
,,Inimese elu on lõpetamata jäänud kool´´ Maige Muidre Inimese haridus, kujundab ka tihti tema tuleviku. Mida parem haridus, seda parem palk ja paremad elutingimused tulevikus. Eestis on keskmine brutopalk 1 091 eurot. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti keskmine brutopalk suhteliselt kesine. Madalat palka tagab enamasti madal haridus. Kuna Eesti koolide õpilaste arv on langenud kümne aastaga ligi 74 000 võrra, ei ole ka väga üllatav, et Eesti keskmine brutopalk pigem madalapoolsele kaldub. Pooleli jäetud kooli võib põhjustada laiskus, isiklikud mõõnaperioodid, kuid ka lihtsalt rahapuudus. Enamasti on kõik siiski inimese tahtmises ja mõtlemises kinni. Kui isik tahab haridust omandada, siis ta tavaliselt saab sellega ka hakkama, isegi kui soovid ja ootused mõnel perioodil ähmastuvad. Võib küll oota öelda, et võimalused parema hariduse saamiseks on Talli...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Sära...
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Musta...
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda isa käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud päevikust ...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...