Unustatud maailm Kõik asjad mis on maailmas loodud ei jää siia igaveseks ning kuulub minevikku. Kuid mineviku abil saab luua uusi ja paremaid ideid mis võiksid tuleviku elu parandada. Kogu elu Maal muutub inimestele aina kergemaks kuid selle tagajärjel halveneb kõik see ühtne keskkond kus me kasvame ning kõik see elamine muutub kinniseks. Kuid minevikust ei tohi kaua kinni hoida sest on alati põhjuseid miks see tagasi ei tule ning seda muuta ei saa. On asju mis muudavad isiku mõtteid ja aitab kaasa neil maailma parandamisel kuid alati peab olema ühtne kogukond mis toetab seda ellu viia. Kui kunagi kiviajal inimesed säilitasid andmeid või infot kiviseinadele koopamaalingute abil, et edastada nende abil teistele elusolenditele nende olemasolust siis täna kasutatakse andmekogumeid mida salvestatakse erinevatele kõvaketastele mis võivad säilitada tavalise kooliõpilase kodutöödest kuni maailma saldusten...
Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendam...
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
Tulevik ei ole loterii Tulevik ei ole loterii, sest hea tuleviku nimel peab väga palju pingutama. Mõned mõtlevad, et saab mis saab ning jätavad tuleviku küsimused juhuse hooleks, kuid leidub palju ka neid, kes näevad selle nimel väga palju vaeva. 1.Tähtis on alustada tulevikku õigesti, sellepärast et kui alustada algust halvasti, pole mõtet ka ülejäänust midagi tugevat ja püsivat mõelda. Keegi ei saa kindel olla, mis teda ees ootab, kuid igaühel on omad unistused, plaanid ja mõtted tuleviku suhtes, kuid nende täitumiseks peab endast kõik oleneva tegema. Tulevikku ei saa juhuse hooleks jätta, sest sellega võivad kaasneda väga halvad tagajärjed, mida hiljem võib kahetsema hakata. Kui on olemas kindel elusiht ehk eesmärk, siis on ka tulevik kindlustatud, sest eesmärgi nimel tehakse kõik. 2. Tihti mõtleme ju, et kõik, mis täna on valesti, võiks minevikus olla tehtud teisiti, hoidmaks ära seda, mille tulemuste üle nüüd kurdame. Tugeva põhj...
Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Gümnaasiumi minnes ei pea olema oma tuleviku suhtes veel väga kindel, mistõttu oleks see inimesele, kes ei suuda veel tuleviku üle otsustada võimetekohasem . Pärast põhikooli peaks inimene olema piisavalt küps, et valida endale huvide ja võimete kohane õpitee. Põhikooli on lõpetaja ees väga palju võimalusi ja on vaja teha tähtis otsus, kus edasi õppida. Valiku tegemise teeb raskeks tõsiasi, et sellest sõltub suur osa tuleviku elust. Tavaliselt minnakse peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. Mõlemal variandil on omad head ja halvad küljed, kuid kumb neist on mõttekam? Gümnaasium annab lisaaega mõtlemiseks ja valikute tegemiseks. Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema,...
Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb minevikust nagu vesi pulbitseb purskkaevust. Iga piisk on üks tegu, mõte, mis panevad vee loomulikult voolama. Piisad moodustavad terviku. Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa k...
Tänapäeval olulisemaid asju on perekond. Kodu, armastav abikaasa, lapsed ja enda hoole alla võetud lemmikloomad. Kõige selle juurde loodud oma aed, kus kasvavad aiasaadused, lilled või puud ja aias on tore ka lastel kes saavad vabamalt mängida. Ühiskond on kaotanud suuresti väärtuse uskuda perekonda, kuna üha vähem inimesi ei soovi end siduda millegi kohustuslikumaga. Üha rohkem virtuaalmaailm ja tehnoloogia, tekitavad endas üksik isiku maailma, peletades eemale endas tekitada perekond ega suudeta avada end ümbritsevaga. Põhjus miks inimesed Eesti ühiskonnas ei suuda perekonda luua on liigne pettumine, kibestumine, kartus haiget saada, kartus luua endale perekond kuna majanduslik seis pole kiita. Suurem protsent inimesi unistavad, luues endale tahetud perekonna. Perekonna, mis on täis õnne, armastust ning võitlust, mis iial ei puruneks koost, vaid veab lõpuni välja. Mina arvan, et perekond on elus väga tähtis pannes meid hoolima endast ...
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on...
Vanadus ja noorus Kirjand 9.klass Inimese elu algab nooruspõlves. Noorena elatakse aktiivset elu. Kuid varem või hiljem, saavad ka inimesed kunagi vanaks. Noorus on aeg, mil püüeldakse oma unistuste poole ja tehakse suuri plaane tuleviku kohta. Noored tahavad elada põnevat elu. Tahetakse proovida uusi asju ja käia võimalikult palju erinevates kohtadaes ning suhelda erinevate inimestega. Nad soovivad saada suureks ja edukaks, kuid saadakse aru, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tekib muresid ja elu läheb raskemaks. Juba kooliajal peavad nad tegema tähtsaid otsuseid tuleviku kohta. Tänapäeaval on neil väga palju erinevaid võimalusi, kuidas jätkata oma elu elamist peale kooli. Kes läheb tööle või õppima, kes välismaale, kes hakkab elama omaette. Kuid ka noorus saab kunagi läbi ja inimesed jäävad vanaks. Paljud on arvamusel, et vanadus on aeg, kui põnev el...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Inimese elus on kolm etappi: minevik, olevik ja kõige tähtsam- tulevik. Tavaliselt, kui noorte käest küsida, mis ametit nad tulevikus teha sooviksid, on saadud üsna umbmääraseid vastuseid. Selle tähtsa otsuse, mis temast edasi saab, peab igaüks ise tegema. Tänapäeval on levinud arvamus, et on väga palju aega enda tuleviku peale mõtlemiseks. Tegelikult on iga pisike samm tähtis ja see võib mõjutada kogu elu. Näiteks, kui jäetakse keskkoolis pingutamata, võib see mõjutada seda, kas ülikooli edasi saadakse. Enamasti, kui õpilased põhikoolis veel ei tea, mis neid tulevikus huvitada võib, või soovivad täisväärtuslikku haridust, valivad edasiseks haridusteeks keskkooli. Nemad, kes teavad, mis valdkond neid huvitab ja soovivad reaalaineid lihtsamalt võtta, valivad kutsehariduskeskuse. Kui õppetulemused on piisavalt head, saab mõlema valiku poolest ülikooli edasi. Samas on mõeldud ...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Tulevik on aeg, mida mitte keegi meist ette ei tea. Me suudame vaid muuta seda, kas paremaks või halvemaks. Mõnikord ei ole võimalus isegi meil endil otsustada. Ma olen täiesti kindel, et mitte ükski inimene ei saa saja protsendiliselt otsustada enda tuleviku üle. Esimese asjana mis näitab seda, et ainult mina ise ei otsusta enda tuleviku üle on see, et väga palju noori satuvad halvale teele. Ükski inimene ei taha ju oma elu elada kuskil linna nurgas teades, et tal puudub soe koht kuhu õhtul minna ning tal pole võimalus helistada emale ja rääkida oma muredest. Kuid mis selle kõik siis põhjustab? Ma arvan, et selle põhjus ei saa olla miski muu kui see, et inimene on ise liiga naiivne ja laseb oma otsused langetada teistel. Kindlasti tuleb ette ka olukordi kus inimesel on tehtud suured ja ilusad plaanid tulevikku. Mõtleme küll, et miski ei saa ju takistada kui inimesel on kindlad pla...
Tulevik on minu enda kätes Igal inimesel tuleb aeg, mil ta peab mõtlema, mida just tema tahab teha 10, 20 või 30 aasta pärast. Kas elada samaviisi edasi ja loota, et midagi muutub või võtta ette otsus oma elu muuta? Keegi teine ei saa seda ju teha. Tuleviku peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui on vaja otsustada, millisesse kooli minna peale põhikooli. Vähemalt minul oli nii. Põhikooli valiku tegid vanemad aga 16aastane nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et ...
Tee ülesmäge on teekond iseenese juurde Me teame, kuidas siseneda e-riigi e-asutusse, oma auto tagaistmele, presidendi galaõhtule ja jumal teab kuhu veel. Aga kuidas vaadata iseendasse, seda me ei tea. Oma eluteel sammume üles- ja allamäge. Üles jõudes jõuame ka iseendani. Igal inimesel on siin elus teekond, mille ta peab läbima. Sellel teel tuleb teha palju otsuseid, mis võivad muuta inimese elukäiku. Eia Uus on oma teoses ,,Kuu külm kuma" öelnud, et ,, Mingil määral on elu labürint- valid selle tee, pöörad sealt, kõnnid mööda seda, kui äkki tuleb vastu sein. Pead tagasi minema ja teist teed proovima." Ühe otsustava valiku olen mina juba teinud. Selleks oli oma tuleviku valimine. Tuleviku valmise all mõtlen ma eriala valikut. Ma olen kindel, et ühe tee selles elu labürindis valisin ma õigesti. Praegustel gümnaasiumi lõpetajate on see otsuse tegemine alles ees. Olen suhelnud paljude oma koolikaaslastega, k...
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii kaua juba elanud ja seni pole ükski amet mind kõnetanud. Mind ümbritseb ni...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on ...
Unistused ja nende täitumised Unistused on meil kõigil. Mõnel rohkem ja mõnel vähem, aga me kõik ikkagi unistame. Unistada tuleb elus palju, sest siis tulevad eesmärgid elus, et unistused täide viia. Nüüd hakkabki mängima rolli inimese iseloom, mis näitab inimese tahet tema elule ja unistuste täitmisse. Inimene unistab juba väikelapseeas. Just selles eas eriti palju, sest lapsele tundub kõik huvitav. Kõike seda saada, mis meeldib, on kinnisidee lapse kui ka pensionäri soov. See soov kestab terve elu. Kui aga hakata reaalselt mõtlema, saab aru, et miski ei ole nii lihtne ja vajab eesmärgini jõudmiseks tööd. Unistused muutuvad terve elu. Lapsena mõtled ülimale elule ja mida aeg edasi seda enam saab inimene aru, mida on vaja esiteks teha, et elada täisväärtuslikku elu ilma muredeta. Unistuste aluseks on haridus. Kui juba koolis ei viitsi ega taha, siis rohkematki elust midagi välja ei tule. Nagu on in...
Tulevik ja karjäär Pisikesest peale on meid õpetatud ja suunatud. Oleme teinud palju valikuid, mis otsustab meie tuleviku ja teed, mida käima hakkame. Karm on tõdeda, et nooruses tehtud vead mängivad tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan m...
Sven Meltsas Minu investeeringud tulevikku. Tulevikku investeerimine- see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik. Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus. Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha. Tänapäeval on hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis. Selle lõpetamine annab mulle või...
VABADUS VALIDA Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kuidas peaksid inimesed toimima tänapäeval, et tagada majanduse areng ja säilitada elamisväärne keskkond järeltulevatele põlvedele. Tihtipeale leiame end mõtlemast, missugune on elu 20, 50 või 150 aasta pärast. Noorukitena soovime me, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi ka on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Minu arvates peaks igaüks meist panustama oma tänaste tegemistega tulevikku. Nagu on öelnud ka Inimesed peaksid suutma elada rahus ning sallivamas maailmas. Säilitades riigikorrana demokraatia saab iga valimisõigusega isik valida just endale meelepärased riigijuhid, kes edendavad meie majandust ning eluolu. Rahulolematuna riigi seisuga peame me ise võtma ...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine ise...
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
TÕDE JA ÕIGUS ANTON HANSEN TAMMSAARE ANDRES JA VARGAMÄE Andres planeeris korrastada Vargamäe Eespere talu ja selle hiljem maha müüa. Paas Andrese plaanid nurjusid, sest Eespere talu olukord polnud kiita ja selle tõttu oli rasket tööd palju. Tema idealism ei läinud tegelikkusega kokku. Ideaalide mittetäitumise puhul hakkas ta lohutust leidma piiblist ja ideaalid jäid tagaplaanile. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." http://www.literarycharacters.eu/img/EE- ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." andresandpearu-12.jpg VÕRDLUSMOMENT ALGUS LÕPP · Idealismi hajumine · Kindlad eesmärgid lohutuse otsimine piiblist talu tuleviku suhtes · Negatiivsem · Positiivsem suhtumine tallu suhtumine ...
13.02.12 Eesmärkidest Inimese elu on lühike ja möödub üsna kiiresti. Tänapäeval lähevad lapsed juba kuue- või seitsmeaastaselt kooli. Kaheteistkümnes klass lõpetatakse ja ollakse juba üheksateist. Noor peaks mõtlema juba varakult, mida elult tahta ja mida oma haridusteega peale hakata. Missugused on võimalused ja riskid, et saavutada elus omad eesmärgid? Selle küsimuse üle mõtisklevad paljud noored. Näiteks Tartus on võimalik õppida arvutiehitust, õigusteadust, politoloogiat ja palju muid huvitavaid harusid. Sellega kaasneb nii palju küsimusi: elukoht, vahendid, kas tegelikult tahetakse õppida, kas kooli kõrvalt tööd leidub, kas on võimalik leida erialast tööd pärast kooli lõpetamist. Eesti on väikeriik. Siin ei ole suuri arvutitööstusi ega tarkvarafirmasid. Tänapäeval on vaja edukaks k...
Rahvastiku vananemine, kui kogu Euroopa probleem Euroopat võib nimetada vananvaks ühiskonnaks, kus vanurite osakaal kasvab järjepidevalt. Iive on madal, mistõttu puudub juurdekasv olemasolevasse ühiskonda. Euroopa riigid näevad selles probleemi, millelee üritatakse leida lahendust, mis garanteeriks praegusele generatsioonile heaolu ka tulevikus. Kas see on paratamatu samm tuleviku suunas või hoopiski tee kuristikku? Vananeva ühiskonna peamiseks miinuseks on maksumaksjate aina suurenev puudus. Seetõttu on kujunenud probleemiks leida raha, mida maksta pensioonieas inimestele. Osad riigid näevad lahendust pensioniea tõstmises, teised aga igasugustes ennetavates investeeringutes, nagu näiteks pensionifondides. Kuid kas need on vaid ainukesed võimalused pääseda uppuvalt laevalt, või on teisigi? Lahendusena võib ka näha üleüldise pensioni kaotamisega ja asendada see hoopiski töövõimetuspensioniga. See tä...
,,Inimese elu on lõpetamata jäänud kool´´ Maige Muidre Inimese haridus, kujundab ka tihti tema tuleviku. Mida parem haridus, seda parem palk ja paremad elutingimused tulevikus. Eestis on keskmine brutopalk 1 091 eurot. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti keskmine brutopalk suhteliselt kesine. Madalat palka tagab enamasti madal haridus. Kuna Eesti koolide õpilaste arv on langenud kümne aastaga ligi 74 000 võrra, ei ole ka väga üllatav, et Eesti keskmine brutopalk pigem madalapoolsele kaldub. Pooleli jäetud kooli võib põhjustada laiskus, isiklikud mõõnaperioodid, kuid ka lihtsalt rahapuudus. Enamasti on kõik siiski inimese tahtmises ja mõtlemises kinni. Kui isik tahab haridust omandada, siis ta tavaliselt saab sellega ka hakkama, isegi kui soovid ja ootused mõnel perioodil ähmastuvad. Võib küll oota öelda, et võimalused parema hariduse saamiseks on Talli...
Erich Maria REMARQUE Taeval ei ole soosikuid 2012 Kirjandus kui Teos Teos pealkirjaks on kirjaniku elu ja pealkirjaks on "Taeval ei ole "Taeval ei ole ajastu peegeldus soosikuid". soosikuid". See ilmus See ilmus aastal 1961, aastal 1961, Remarque teos ,,Taeval ei ole ning tõlgiti ning tõlgiti soosikuid" on pärit kirjaniku eesti keelde hilisloomingust. Nagu ka varasemates eesti keel...
Isa ja poja teekond Cormac McCarthy romaan "Tee" ei ole üldsegi nii igav raamat kui ta seda esmapilgul tunduda võib. Romaan räägib rusutud Ameerikast ning isa ja poja teekonnast parema tuleviku poole. "Tee" peamine teema on isa ja poja teekond lõunasse. Ameerikat on tabanud mingisugune õnnetus, kõik on väljasurnud, välja arvatud mõningad üksikud inimesed, ning nad loodavad leida lõunast eest parema elu. Laps pole oma elus näinud muud, kui seda kõledat maailma, isa aga mäletab veel, milline oli elu varem. Nad on teel olnud juba mitmeid aastaid ning neil on kaasas vaid ostukäru, kus asju hoida. Peategelastest pole teada muud, kui vaid seda, et nad on isa ja poeg ning isa on saanud lapse emalt ülesandeks laps ohutusse kohta viia. Lugeja ei saa teada, mis on nende nimed või kui vanad nad on. Nad on pidevas näljas, külmas ning ei tea kunagi, mida järgmine päev tuua võib. Laps on see, kes muretseb pidevalt...
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see pa...
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Ki...
Kasuta tänast päeva, usaldades võimalikult vähe homset. Püüa hetke! Inimesed on erinevad, paljud elavad olevikus, paljud hoopis tulevikus. Kuidas on siis õigem elada, kas olevikus või tuleks siiski mõelda ka tulevikule? Arvan, et inimesed, kes elavad hetkes on tihti elurõõmsamad ja muretumad, kui need, kes ainult tuleviku muredele mõtlevad. Nad tunnevad rõõmu olevikust ja on õnnelikud just selle hetke üle, mis parajasti käes on. Samamoodi on neil hea meel, et saavad olla koos lähedastega ja tunda rõõmu väikestest asjadest ning igast päevast, sest elu võib olla väga lühike. Seepärast on nad ka lõbusamad. Nad arvavad, et tulevikule tuleks mõelda siis, kui see kätte on jõudnud ja olulised otsused teha sel hetkel, kõik läheb nii nagu peab minema. Keegi ei saa ette mõelda, sest me ei tea, mis elu toob. Samuti ei looda nad ka, et kunagi tuleb olevikust parem aeg. Arvan, et selline eluviis on väga õige. Nii on rohkem hetki ja mälest...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates või...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus...................................................................................................................................4 Ühiskondlikud organisatsioonid............................................................................................4 Keeleoskus.............................................................................................................................4 Ülevaade raamatust..................................................................................
Eestimaa tulevik Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased!!! Teame kuidas Maanõukogu 1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine. Kuid mõeldes nüüd, mida toob selline edasi liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremu...
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nime...
Inimhing on keeruline müsteerium "Hamlet" William Shakespeare Inimhing on keeruline olend. Elu on omakorda müstiline. Iga päev on ainulaadne ning see ei kordu enam kunagi. Ka inimesega on sama lugu. Kõik on omapärased omal moel ning ilmselt ei ole keegi siin maailmas täpselt samasugune kellegi teisega. Võib olla sarnasusi käitumises, välimuses, tunnetes, mõtlemises, kuid iga persoon on ainukordne. Mitte midagi ei saa tegelikult väga täpselt ette planeerida, kuna ikka muutub midagi selles perfektselt paika pandud tuleviku stsenaariumis. Näiteks Hamletil oli kindel plaan kätte maksta Claudiusele, kuid selle käigus ta ei kavatsenud ilmselgelt kellelegi teisele füüsiliselt viga teha, kuid siiski läks natuke teisiti. Ta mõrvas eksikombel Ophelia isa ning lõpuks kannatas ikkagi rohkem inimesi, kui esialgselt kavas oli. Kuid võib-olla ei oleks midagi sellist juhtunud, kui ...
Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma s...
´´Saatust ei ole, on elu, ole rahul kui võid`` (Rein Sander) Sophokles ´´Kuningas Oidipus`` Nimi ja klass Mis on saatus? Sellel küsimuse üle on läbi aegade arutanud paljud filosoofid. Enamasti on need vastused sarnased, kuid lahendustest arenevad veel mitmedki teised küsimused, millele on raske seletust leida. Saatust ehk fortuunat kirjeldatakse kui mingit teatud hulk sündmusi, mis on ette määratud mingi kõrgema väe poolt. Sellest vastusest tekivadki uued küsimused, näiteks kuidas on võimalik saatust muuta ning kas tasub seda üldse teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib. Raamat ´´Kuningas Oidipus`` tekitab palju küsimusi fortuuna kohta. Teose autor on Vana-Kreeka kirjanik Sophokles. Vanaajal oli kindel arusaam, et saatust ei ole võimalik muuta, sest selle olid jumalad juba inimese sün...
Olevik ja tulevik Loodus on meie igapäevase elu osa. Ükskõik, kuhu me ka ei läheks, igal pool oleme me ümbritsetud loodusega. Professor Martin Zobel'i sõnadekohaselt ,,Loodus oli, on ja jääb". Looduses on palju erinevaid ökosüsteeme ja ahelaid. Me kõik oleme loodusega kuidagi moodi seotud. Nüüd, kus inimesed end aina rohkem harivad ja maailmaasjadega kurssi viivad, on hakatud mõtlema üha rohkem tuleviku peale. Inimesed on hakanud rohkem tähelepanu pöörama keskkonna säästmisele ja säilitamisele.Planeet Maa on suur ja lai, kuhu on mahtunud praeguseks 7,29 miljardit inimest ning meil on 2011.aasta seisuga 194 riiki, aga mida teha, et see kõik säiliks? Maailmas on kahte sorti riike: arenenud riigid ja arengumaad. Arenenud riikides on majandus paremini välja arenenud kui arengumaades. Tulevastele põlvedele meeldiks kindlasti elada rohkem arenenud riikides, sest seal on rohkem võimalusi. Maailmas peak...
Pikk tee endani Püüdlus eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks- me elame üksteisega külg- külje kõrval. Me sünnime maailma olles enamjaolt ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endilegi teadmata, distsiplineeritult hoolt kannavad. Kasvades ja arenedes taolises ühiskonnas, jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, me oleme alati seda olnud. Kõige hirmutavam avastus on see, et üksindus, millest vabaneda soovime, on meie endi süü. Kaob toetajaskond, muutume iseenda vangideks. Toimib justkui kahekõne iseendaga- juba lapsepõlvest saati, mil laususime oma esimesed sõnad. Ma olen sündinud ja hakkan kasvama ja arenema nii kaua kui olen leidnud tee endani. Täiuslikku mina ei serveeri kandikul ette mitte keegi. Pean ennast leidma, tundma õppima. Olen kui käimasolev protsess ning veel lõpetamata teos. Luuletaja Gustav Suits ütleb oma luule...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
Kelleks saada? Maailmas on mitmeid erinevaid ameteid. Kõigile kõik töökohad ei sobi kuid igaüks proovib välja selgitada, mis on enda jaoks parim. Juba varasest elueast peale mõtlevad inimesed oma tuleviku ameti peale. On palju asju, millega tuleb arvestada enne kui otsus tehakse. Kõige olulisem on teada, millest ise huvitutakse ning milline amet on jõukohane. Selleks tuleb nooremas eas tegeleda mitmete asjadega. Näiteks käia erinevates huviringides, tegeleda spordiga ning võtta osa paljudest üritustest ja loengutest, kus tutvustatakse erinevaid erialasid. Selle käigus kujunevad välja omad eelistused ja saadakse teada mis üldse huvi ei paku. Näiteks, kui õpilasele meeldib tegeleda matemaatikaga ning hinded selles tunnis on väga head, võib ta tulevikus valida ameti, mis on seotud matemaatikaga. Aga kui matemaatikast üldse aru ei saada ja seda õppida ei taheta, siis tuleviku ametiks ei tasu valida...
Lugupeetud .........(ettevõtte nimi) 22.11.2011 Sposorluskiri Osaluskohvik ,,1500 pead ja 15 000 väärtuslikku sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel" MTÜ Tartumaa Noortekogu (TMNK) on Tartu Maavalitsuse juures tegutsev noorteühendus, mille eesmärk on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades. Noortekogu esindab Tartumaa noori ja seisab nende huvide eest, kaitseb nende õigusi ja edendab kohalike omavalitsuste noorsootööd. Noortekogu seisab Tartumaa noorte eest nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil. Noortekogu üheks tegevuseks ja eesmärgiks on olnud viia noored valda. Enamustes valdades istuvad kohalikud noored esimest korda vallavanemaga laua taga ja arutavad valla probleeme. Kohtumised noor...
Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna. Kuna paljud Eestlased ei ole rahul tingimustega Eestis näiteks palgaga, siis uurisime ka seda kui paljud tahavad välismaaale tõõle minna ning palju nad teenida tahavad. Oma uurimistöö eesmärgini jõudmisek...
Kõik müügiks ? Ühel ilusal laupäeva pärastlõunal sõpradega suurlinna kaubamajja poodlema minnes ja seal tundide kaupa poest-poodi käies, riideid ning kosmeetikat valides ning lõpmatult pikkades järjekordades seistes, paneb mõtlema, kas meie ümber on kõik müüdav. Keegi ei tea enne, mida tunneb vaese inimese hing, kui tal endal on kotis viimased sendid. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige kallimad ja väärtuslikumad esemed - kas vanaema pärandatud kaelaehe, auto või enda keha või hing. Maailmas kaubitsetakse kõigega, millega võimalik. Isegi inimeste kehadega. Inimkaubandusest on saanud viimastel aastakümnete jooksul murettekitav probleem. Üheks suurimaks orjakaubanduse haruks tänapäeval on seksiorjus. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat e...
Film iseenesest oli väga kurb ning mahutas endasse elu kaks täiesti vastastikku, kuid käsikäes käivat poolt armastuse ning sellega kaasneva valu. Kõigepealt suutis film mind täielikult ära petta ning jätta mulje, et on olemas armastus, mis teeb inimesed tõesti õnnelikuks. Tõsi, armastus ise on olemas, kuid kas sellega kaasneb alati õnn? Ning kui kaasneb, siis kui kauaks? Näitlejad tegid väga head tööd, nende pilgud ning kehakeel väljendas õnne, usaldust, armastust ning iha. Kõige selle nimel nähti vaeva, kui John naases teenistusse, kuid vahemaa kõrvalt mängis väga tähtsat rolli teine aspekt aeg. Aja möödudes läksid mõlema elud edasi ning selle aja jooksul juhtus nii mõndagi. Siis veenis film mind sellega, et armastus polegi ainult usaldus, igatsus ja iha, vaid ka meeletu valu, mis paneb inimesi käituma viisil, mis neile endile haiget teeb. Kui Savannah abiellus teise mehega, tundsin kohutavat pettumust armastuses ning selle suutlik...
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koor...
Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta Viimasel ajal näen enda ümber üha enam närvilisi ja murelikke õpilasi ning linnakodanikke. Ringi vaadates ning jutte kuulates seisneb peamine probleem teadmatuses tuleviku suhtes, kehvas eluolus või pingelises koolipäevas. Üpris tihti kostub fraas: ,,Elu on nii raske!" minul tekib siinkohal küsimus: ,,Millega võrreldes?" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise! Paratamatult kaasnevad otsustega mured, mis võivad meid motiveerida või hoopiski morjendada. Mina arvan, et sellegipoolest ei tohiks inimesed tunda hirmu asjade pärast, mille muutmine on nende enda kätes. Tihtipeale kulutatakse oma närve näiteks naabrite kõva kisa, porise esiku või hilinemise pärast. Kardetakse, et äkki keegi näppab postkastist tähtsa kirj...
Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
