Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" tuletus" - 89 õppematerjali

tuletus ehk konversioon (sõnaliigi muutmine) jaguneb otse- ehk nulltuletuseks (nimisõnast verb, vänt → väntama) ja tagasi- ehk pöördtuletuseks (verbist nimisõna, ravitsema → ravi), aga nende eristus pakub huvi ainult keeleajaloo seisukohalt, vt täpsemalt Erelt 2007. Siin keskendume jällegi praktikas ettetulnud vaidlusküsimustele.
thumbnail
2
doc

Nimisõna tuletus

Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. ­lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. ­line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ­ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh ­ järjestatud lõplik hulk. Hulk ­ mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos ­ klassifitseeritud elementide kogum. Hulk ­ samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan ­ kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) ­ hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk ­ võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ­ ei või võrduda. Hulkade ühend ­...

Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

Lenz'i seadusega määratud (soojuslikule?) tööle, andes kogu tehtud töö magnetilise töö ning juhtmes eralduva soojuse summana: Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks · Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Tuletus : millest siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu...

Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 1-15

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugev...

Füüsika ii
597 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 16-

Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus . Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat. Pole veel selge, kus see energia on lokaliseeritud. - Kehade süsteemi energia. Vaatame kaht ainepunkti kaugusel r ja laengutega q1 ja q2 Kumbki keha omab teise elektriväljas potentsiaalset energiat. Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r. 21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 2...

Füüsika ii
476 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89

Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...

Füüsika ii
406 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti keele sõnamoodustusviisid

Eesti keele sõnamoodustusviisid *Tuletus e derivatsioon-olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide suvi+la=suvila *Nulltuletus e konversioon-uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel kamm+ma=kammima *Liitmine e kompositsioon- 2 sõna pannakse kokku jalg+ratas=jalgratas *Lühendamine- sõnatüvi läheb lühemaks trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust. Laul +ja / +janna / +tar Laud+ke = lauake Haige+lane= haiglane *Liide võimaldab muuta tuletuse aluse sõna liiki Om. arukas Nim. arukus Määr. arukalt Tuletuse tähendus sõltub: 1. tuletustüve tähendusest 2. teksti kontrastist 3. tavast ja kokkulepest Nimisõna tuletus: Umbes 50 liidet *tuletised võimaldavad nim. asju ja nähtusi neile iseloomulikku tunnuse järgi *märkida kogu *väljendada naissugu *väljendada suh...

Eesti keel
114 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karlssoni õpik

Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste ­ Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad ­ viipekeel. ,,Loomulik" keel ­ 1) keel tekkinud sadade tuhandete...

Keeleteadus
113 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuletamine

Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ­ ürg+ne, kala ­ kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks ­ eesliide. Eba-, (poolprefiks ­ mitte). Sufiks ­ järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon ­ uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm ­ kammima, kuiv ­ kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti ­ eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja ­ lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas ­ om, arukus ­ nim, arukalt ­ määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve...

Eesti keel
173 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...

Hüdromeetria
104 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Karlssoni "Üldkeeleteaduse" kokkuvõte

Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...

Keeleteadus
96 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED...

Uurimistöö
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keeleteaduse alused II eksam

India keeleteadus India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: in...

Keeleteadus
319 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10klassi füüsika

· Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkusek...

Füüsika
366 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"

Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...

Keeleteadus
171 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loogika aine ja ajalugu

Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...

Loogika
81 allalaadimist
thumbnail
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine sõnatüvedele. Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine...

Eesti keel
146 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun