Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

" tulet rjes steemid" - 75 õppematerjali

20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... lisatud Shot...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
692 allalaadimist
4
doc

Ärkamisaeg

aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikt...

Ajalugu - Keskkool
186 allalaadimist
8
doc

alalisvoolukonspekt

laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga j...

Füüsika - Keskkool
337 allalaadimist
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente....

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
232 allalaadimist
0
dwm

Järjestikülekandega loendur mooduliga 13 +1

Digital Works-is...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
254 allalaadimist
5
doc

Kordamine elektrivälja kohta

Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline ping...

Füüsika - Keskkool
133 allalaadimist
2
doc

Elektrostaatiline väli- spikker

Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng...

Füüsika - Keskkool
90 allalaadimist
1
doc

Statistika mõisted

andmed on esitatud. Matemaatiline statistika ­ matemaatika haru, Pidev tunnus ­ võib omandada kõiki mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt tegemise meetodeid. kaal, kasv, aeg ja temp). Üldkogum ­ kas looduse või ühiskonna Diskreetne tunnus ­ võib omandada vaid nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete Valim ­ mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa. arv, õpilaste arv klassis) Juhuslik valim ­ koostatud üldvalimi Järjestustunus ­ tunnus, mille väärtusi saab nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad sisu põhjal järjestada. objektid....

Matemaatika - Keskkool
165 allalaadimist
2
rtf

Eesti tulevikule mõeldes

Head tulevikku lootes peame hoidma oma keelt ja traditsioone.Ka rahva arvamus on tähtsal kohal, sest eelkõige nemad kujundavad meie tulevikku. Üheks riigi tunnuseks peetakse oma keele ja kultuuri omamist, iseasi kas ja kuidas suudame läänestumises seda hoida ja säilitada. Paljudes Euroopa ülikoolides õpitakse eesti keelt ja me võime selle üle uhked olla ja olemegi. Vastupidiselt, paljud meie riiki elama asunud rahvad ei suuda ega taha õppida isegi oma uue riigi keelt, ise seda häbenemata. Ka mööda linnatänavaid ja kaubamajasid jalutades kohtame noori, kellest me ei pruugi üldse aru saada. Üheltpoolt ei mõista me nende käitumist, mida võib nimetada eputamiseks, ja teiseks on raskusi aru saada nende sõnadest. Mitte et ma ei oskaks eesti keelt, vaid nende sõnavara sisaldab nii palju slängi, et praktiliselt ei leia me lausetest ühtegi korrektset sõna.Selle peale ütleksid minu vanavane...

Kirjandus - Keskkool
123 allalaadimist
0
ckt

Järjestik loendur mooduliga 12

järjestik loendur mooduliga 12...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
103 allalaadimist
0
ckt

Järjestik loendur mooduliga 9 +1

järjestik loendur mooduliga 9, kõik õige, sain kaitstud...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
127 allalaadimist
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
910 allalaadimist
16
ppt

Menüü ajalugu.

Külalisi oli lauas 9 ( , sest seda peeti ideaalseks arvuks söömajal ) Külalised lamasid sohval , toetudes küünarnukile või käsivarrele, ning teise käega hankisid toitu. Lõuna koosnes kolmsest põhikäigust : eelroad , pearoad ning järelroad. Suurt tähelepanu pöörati toidu suurejoonelisele esitlemisele. Rooma kultuuri hääbumisega kaotas söömine oma kultuurilise tähenduse ja see hakkas taastuma alles keskajal kloostrites , mis olid põllumajanduse ja reisimise keskusteks. 1387. aastast on teada inglismaa kuningas Richard II suurejooneline õhtusöök .. Lõunasöök oli korraldatud 10 000 külalisele. Toitude valmisamiseks oli palgatud 300 kokka. Bankett oli 3-käiguline. Igale külalisele oli söömiseks kuivatatud leivast taldrik, ( mille soovi korral võis ära süüa), tass, lusikas ja salvrätt. Käikude vahel said külalised käsi pesta kaussides. Igal külalisel oli oma n...

Kokandus - Kutsekool
20 allalaadimist
3
docx

Digitaaltehnika konspekt

Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskood...

Digitaaltehnika - Kutsekool
70 allalaadimist
1
txt

Teise maailmasõja kronoloogiliselt järjestatud sündmused

nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverentsleping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leevenda...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
0
dwm

Järjestikülekandega loendur mooduliga 12, -1

Järjestikülekandega loendur mooduliga 12, -1 Tegu on siis tagurpidi loenduriga, tehtud Digital Worksis. Fail sisaldab tervet lahendust...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
161 allalaadimist
2
doc

Gammakiirgus

Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi. Kui positron põrkab kokku elektroniga (nende elektrilaengud on vastasmärgilised), muutuvad osakesed gammakiirguseks. Nähtust nimetatakse...

Füüsika - Keskkool
24 allalaadimist
2
doc

Füüsika kordamine

Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon ­ elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon ­ omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentr...

Füüsika - Keskkool
17 allalaadimist
1
docx

Statistika mõisted gümnaasiumile

STATISTIKA-teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötelmist ja analüüsimistMATEMAATILINE STAT-matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeidÜLDKOGUM-looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldus. VALIM-mõõtmiseks võetud üldkogumi osaPLANEERITUD VALIM-uurimisele kuluvat aega ja raha saab kokku hoida, aga tulemused võivad ikkagi tulla vajaliku täpsusegaJUHUSLIK VALIM-saame, kui koostame üldkogumist mingi nimekirja ja võtame sealt juhuslikult välja uuritavad objektidKÕIKNE VALIM-kui valim langeb kokku üldkogumigaARVTUNNUS- kvantitatiivne tunnus; tunnus mille väärtuseks on arvudMITTEARVULISED- kvalitatiivsed tunnused, tunnus mille väärtuseks ei ole arvudPIDEV TUNNUS-võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast(KAAL, KASV)DISKREETNE TUNNUS-võib omandada vais üksteisest eraldatud väärtusi(pereliikmete arv)JÄRJESTUSTUNNUS-väärtusi saab sisu põhjal järj...

Matemaatika - Keskkool
34 allalaadimist
0
rar

Arvutid I Labor2 4-bitine järjestikloendur -1 mooduliga 11

pilt circuit programmist ja excelis väike selgitus koos tõeväärtustabeliga...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
281 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun