Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Re...
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
Imperialism 19. Sajandi lõpul arenes imperialism, maailma arengut mõjutas rahvuslus (riigi kultuuri hoidmine). Tekkisid rahvusriigid (Itaalia, Saksamaa). Alguses peeti kõiki rahvaid võrdseteks. Kuid 19. Sajandi lõpul hakkas arenema šovinism (marurahvuslus), see tähendab peeti oma rahvust teistest paremaks. Tänu rahvuslusele tugevnes ka imperialism — see on suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, haarates enda alla nii palju kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2. Euroopa eluviisi sisseviimiseks 20. Sajandi alguseks oli maailm jaotatud suurriikide vahel. Asumaadeks ja mõjusfäärideks. Euroopaliku põhimõtte hulka käis ka õigus enese määratlemisele, aga asumaad ei sõltunud sellest. Asumaades alustati vastuhakke. Kolojaanimpeeriumites oli tavaliselt rohkem rahvast Asumaades kui emamaal. Riigid kes olid kolooniat...
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
Imperialismiajastu ja ühiskond 20. sajandi algul 11. klass ajalugu Urmas Persidski Maailm 20. sajandi algul: elanikkond 1,6 miljardit (tänapäeval üle 7 miljardi) enamik kunagi elanud inimestest on elanud 20. sajandil Fotod aastast 1900 http://www.dublin.ie/forums/showthread.php?7352UnidentifiedPhotographsof1900sPeople(DublinCountyAndSurroundingAreas) Maailmakord rajanes suurriikide jõuvahekordade tasakaalul suurriike oli 8 Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Venemaa Jaapan USA Itaalia AustriaUngari Euroopa 1900. a http://people.wm.edu/~fccorn/historylinks.php Sovinism oma rahvuse teiste...
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
Euroopa XX sajandil: Riike oli vähem, poliitiline kaart palju muutnud võrreldes 19. sajandiga. XX saj algul kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, enamik Poolast, Ukraina, Valgevene ja tänapäeva Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle. 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20'date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa,...
Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil Hispaania kodusõda 1936-1939. (slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmam...
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - val...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega s...
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlu...
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Seega...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid ...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
