Ettevõtlusega kaasnevad hüved, probleemid ja riskid Liisa Trisberg 2015 Ettevõtjaks olemise eelised ● Rahuldustpakkuv töö – ettevõtte rajatakse valdkonnas, mis on südamelähedane ● Hea sissetulek – ettevõtjate osakaal on rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetule...
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- j...
Kõrvahaiguste uurimismeetodid Kõrva anatoomia Kõrv jaguneb: · Väliskõrv · Keskõrv · Sisekõrv Arina, Kadi 2 Väliskõrv Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võt...
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogum...
I 1) Mida nimetatakse füüsikaks? Füüsika on teadys mateeria kõigi vormide liikumise ja vastatikuse seose kõige üldisematest ja põhilisematest seaduspärasustest. 2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks või inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud süsteemi liikumishulk ning mille asukohta näitab dr M raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi...
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse ...
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, s...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hun...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Tõnis Teinemaa TABB51 Ettekande kava Ajaloline taust Keiretsude liigid Keiretsud Jaapanis Erinevaid näiteid maailmast Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost Vaesed, kopeerisid Hiinat Korporatiivsuhete areng al 17. saj Industrialiseerimise algus 1866. Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??) Grupp ettevõtteid Koostöövorm Kahte liiki: Horisontaalse...
KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus...
Lihvimisseadmed Järva-Jaani Gümnaasium 9. klass Siim Sander 2017 Lihvimismasinad Lihvmasinad jagunevad lintlihvmasinateks, taldlihvmasinateks ja ekstsentriklihvmasinateks. Lihvmasinaid toodetakse erinevate suuruste ja kujuga. Lihvmasinaid kasutatakse puidu, sünteetiliste materjalide, metalli, pahtli ja lakitud või värvitud pindade lihvimiseks. Lihvimisseadmete juures on väga oluline tolmueraldussüsteem. See on vajalik selleks et lihvides tekkiv tolm ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda ja töötaja tervist. Tolmueemaldamissüsteeme on kahte liiki: 1. Aktiivse äratõmbega süsteemid- tolmuimeja, laastimur ja tsentraalne tolmueemaldamissüsteem, kuhu tööriist ühendatakse paindvooliku abil. 2. Passiivsed tolmueemaldamissüsteemid- tekstiilist, paberist, riidest tolmukogumiskotid ja mikrofiltrid, mis ühendatakse tööriista tolmueemaldusavaga. Lihvimisliigutusi sooritatakse diagonaa...
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Hüpernatreemia + P-Na > 150 mmol/l Aleksandr Petrojev Stud med IV Põhjused Hüpovoleemiline (dehüdratatsioon, Na+ ja veekadu) Euvoleemiline (veekadu) Hüpervoleemiline (Na+ liig) Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest ...
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaski...
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algat...
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine.................................................................
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. M...
Inimese närvisüsteem Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmikn...
Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel...
Peeter Tenjese inauguratsiooniloeng: ,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ Peeter Tenjes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskonna ning omandanud austronoomiadoktori kraadi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud galaktikate austronoomia struktuuridega. Tundengeid õpetades tundis huvi, kas tudengid said aru millest ta rääkis. Peeter Tenjes väidab, et austronoomid on väga õnnelikud inimesed. Austronoomiat võib nimetada täppisteaduseks. Galaktikad: Üheks galaktika näiteks oleks linnutee. Galaktikate heledused kõiguvad äärmiselt tugevalt. Galaktikate kujud ja liikumised varieeruvad. Lisaks varieerub veel tähtede koostis. Erinevates galaktikates on erineva vanusega tähti. Galaktikate ketas ajaga suureneb. See sõltub kosmoloogilistest parameetritest ja tumeda aine omadustest. Galaktikad pidid tekkima, et tähed saaksid hakata tekkima. Et galaktikad saaksid tekkida on vaja kokku...
I seadus: Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui teised kehad talle ei mõju või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad Inertsiseadus: on olemas taustsüsteemid, mille keha liigub ühtlselt sirgjooneliselt kui kehadele mõjuvate jõudude resultant on 0 Galilei relatiivsusprintsiip kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vas...
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega....
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Elektriliste koormuste arvutamine Üheks oluliseks ülesandeks elektrivarustuse ja objektide elektrifitseerimisel on elektriliste koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2...
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensü...
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensü...
Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine ...
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemi...
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori t...
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut infor...
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. 2. Mis on täiendusprintsiip? Tooge näide! ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühajele kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Nt. Einsteini relatiivsusteooria täiendas Galilei koordinaatide teisendusi väga suurte kiiruste korral. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria ...
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – t...
Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid • Maosekretsiooni suurendavad ained • Maonõret asendavad ained • Maosekretsiooni pärssivad ained • Maomahla happesust neutraliseerivad ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt...
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Lähte Ühisgümnaasium LASTE UNEHÄIRED Referaat LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired...........................
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse p...
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
