Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
I EkKunstiliigid · Kogu loomingulist kultuuri võib nimetada kunstiks. · Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus)...
Kalevipoeg kunstis Kiviõli 1. Keskkool 11.Klass Marilin Väljur Esimesi katsetusi "Kalevipoja" esmatrükk ilmus aastatel 18571861 vihikutena 18401841 valmisid Friedrich Ludwig v Maydellil sulejoonistused Georg Friedrich Schlateri akvarellid Oskar Hoffmanni ,,Kalevipoeg põrgu väravas" Johann Köler Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kreutzwaldi portree, käes raamat ,,Kalevi poeg" 1864. a August Weizenberg "Linda" 1880. a Click to edit Master text styles Second level Third lev...
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased............................5 Novus Atlas.............................................................................................................................5 Dell' Arcano del Mare...........................................................................................................
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
Jugatrükk Ajalugu Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse....
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõ...
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valg...
Arvutisõnastike võrdlus Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Ol...
Tallinna Polütehnikum Digitaaltrükk VS offset-trükk Referaat Koostas: Uku Eller TA-11 2013 Mõlema eelised ja puudused. offset-trükki plussid võrreldes digitaaltrükiga: · kiire · suurte tiraazide puhul odav · kvaliteetne · odavamad värvid offset-trükki miinused võrreldes digitaaltrükiga: · väikeste tiraazide puhul kallis · võtavad palju ruumi · suur paberi kulu sissevõtuks · ei võimalda teostada muutuvate andmete trükkimist · värvid peavad kuivama · ei saa trükkida millegile muule peale paberi( kui metalli mitte arvestada ) · trükikvaliteet sõltub väga palju trükkali kval...
Hr Kristjan kaasik AS PKS Trükk Lepiku tee 24 06.02.2008 nr 3-8/9 11412 TALLINN Garantiikiri Austatud tegevdirektor AS Artemon garanteerib tellitud trükiste ja visiitkaartide eest tasumise. Maksame arve alusel ülekandega teie ettevõtte pangakontole. Edu soovides (allkiri) (allkiri) Kaja Lehtla Tegevdirektor Ene Allik pearaamatupidaja
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mineraalid ja kivimid referaat 7.B Pauline Vähi 2013 SISUKORD Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Mineraalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Teke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Omadused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . .4 Safiir. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Kivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tardkivimid. . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Settekivimid. . . . . . . . . . . . ...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803 1882) ,,Kodutohter" ja ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" Õpilane: Mario Liiva Sisukord Kodutohter, Maailm ja mõnda mis seal sees leida on 3 Kodutohter Kodutohter valmis 1879. aastal tema 44aastase arstitöö kokkuvõte ja see oli tema viimane arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud ,,Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures" oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtuse...
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid...
C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart ...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM Lennart- Georg Meri Referaat Koostaja: Karel Kübar 8b . klass Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 SISUKORD Sisukord.................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................ 3 Elulugu................................................................................... 4 Loominguline tegevus............................................................ 5 Tunnustused, aumärgid, liidud, ühingud............................. 6-7 Perekond................................................................................. 8 Poliitika................................................................
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad...
Digitrükk 1. Mida kutsutakse digitrükiks ? · Digitrükki all mõistetakse trükitehnoloogiat, mille puhul informatsioon saadakse diskreetsel kujul. Harilikult puudub klassikaline trükivorm. 2. Milline digitrükki tehnoloogia on kontaktita ? · jugatrükk 3. Mis oli ajendiks digitrüki tehnoloogia arendamisel ? · Koos personaalarvuti arenguga ja perifeersete seadmete arenguga toimus arvutite kasutuselevõtt kirjastustegevuses. Loetud aastate jooksul toimus kirjastustöö täielik muutus. Koos sellega muutus tootmisprotsess ka trükikodades. 4. Milliseid erinevaid digitrüki tehnoloogiaid tead ? · Risograafia · Lameofset · Elektrograafia · Jugatrükk · Termograafia · Magnetograafia · Lonograafia · Nanograafia · elkograafia 5.M...
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
P K E T W I S T P N L P S A W L S H O U A R E C I T E N P P G I R N R R S E T Q U N E E B E R L A P E T S T N S C P P A V S I S O N P X E B N G E N M E L O D Y E R W F A E A Y E R T N V R L Z M G J H E E L K T E L L K R E T U R N A E Q F D R E A M I M R I S G ...
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
1 Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia (trükiste ettevalmistamine) Triin Kingu Referaat Trükitehnoloogia läbi aegade Õpetaja: Ivar Kaselaid Tallinn 2015 Tühitehnoloogia areng 2 Trükitehnoloogia, nagu iga teinegi tehnoloogia, on alguse saanud vajadusest. Vajadus mõtteid ja ajalugu kirjutada on olnud juba kiviajast 30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus trükiplaati muuta ja ette valmistada. Trükkimiseks saab tegelikkuses nimetada ainese kopeerimist, ...
Vasakukäelisus Olemus, kujunemine Elis Nõu 2015 Kes on vasakukäeline? Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel. • Vasakukäelistel on raske meie ühiskonnas toime tulla. • Üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu (tööriistad) • Meie kõnepruuk, kus sõna „vasak“ on peaaegu alati negatiivse tooniga • Saksa keeles: „linkisch“ – kohmetu, „links liegen lassen“ – sinna paika jätma, „linker Vogel“ – kahtlane tüüp, „linken“ – kedagi alt vedama Fakte Iga kümnes inimene on vasakukäeline. Kanadas, Suurbritannias, Soomes ja Eestis läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) Kiviajal olid olemas tööri...
Rakvere Gümnaasium MARIE UNDERI ELU JA LOOMING referaat SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 ELUKÄIK.................................................................................................................................4 LOOMING................................................................................................................................6 LUULEKOGUD........................................................................................................................7 VALIK- JA KOONDKOGUD......................................
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
Betti Alver(1906-1989) Reelika Vaino Elulugu Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused ko...
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, ...
Kuus ja pool sajandit tagasi Firenzes möllanud katku ajal põgenevad linnast seitse neidu ja kolm noormeest. Nad on viisteist päeva isekeskis ning et aeg mööduks kiiremini, hakkavad nad lugusid jutustama. Igaüks räägib ühe loo päevas. Reedeti ja laupäeviti puhatakse, nii jääb jutustamiseks kümme päeva. Ja siit ka ka raamatu pealkiri "Dekameron" - kreeka keeles kümne päeva raamat. Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost "Inimlikuks komöödiaks". Raamatus on sada kurba ja lõbusat, õpetlikku ja kelmikat ning sageli ka siivutut novelli, mis on grupeeritud päevade kaupa teemade järgi. Samal ajal on need kokku kui üksainus romaan, kus tegutseb arvutu hulk kõige erinevamaid tegelasi. Boccaccio peateos "Dekameron" on läbi aegade olnud kirjandusklassika enim tõlgitud ja avaldatud teos. Eesti keeles ilmus "Dekameroni" täielik te...
Kalju Lepik 1920-1999 Ruttasid relsside raual rattad, kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi, risti ei kellegi haual. Hariduskäik · 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks · Ajalooline skepsis ja rõhuv kodumaatusetunne on toonudLepiku luulesse ...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja : Julia Mäesaar Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso - Võru 2009 - Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid.______________________________________________________9 Kokkuvõte.__________________________________________________13 Kasutatud allikad.______________...
Sissejuhatus personalijuhtimisse Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv.Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine,organiseerimine,eestvedamine ja kontrollimine. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutu...
"Adolf Hitler ja lapsed" Raamat räägib Hitleri eluajast ja oli trükitud propaganda eesmärgiks. Tegevus paigaks oli euroopa. Raamatus räägitakse, kus Hitler on sündinud ja kus ta kodu on. Rõhuti kõvasti veel sellele kuidas Hitler armastas lastega suhelda ja oli ka mainnitud et Adolf kaitseb eesti lapsi ja ka nende isasi ja emasi kurjade ja halvade Moskva enamlaste eest. Peategelaseks on Adolf Hitler ja lapsed. Tähtsaimateks sündmusteks on see kuidas füürer lastega suhtleb ja suurt rõhku oli pööratud ka Hitleri pildistamist koos lastega. Sain teada, et Teise maailmasõja ajal tehti ka Eestis propagandat - kuigi tegelikult oli ju Saksamaa Baltikumi MRP-ga juba NSVL-le loovutanud.Samas ei tea mida uskuda sellest raamatust ja mida mitte, sest raamat on trükitud Tallinnas tegutsenud Hitleri- Saksa propagandabüroo poolt Raamat Oli huvitav, kuna sisaldas rohkesti pilte, raamat oli ka jõukohane, sest teksti oli v...
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
Tikid ja Tourette'i sündroom Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Üldiselt... Esineb tikke ( sh Tourette'i sündroom ) ~1% inimpopulatsioonist Eristatakse: - Lühiajalised tikid - Kroonilised tikid - Tourette'i sündroom Minevik! Kirjutised raamatust ,,Malleus Maleficarum" (,,Nõia haamer" ) 1489 aasta Prantsusmaalt Tourette'i sündroomi mõiste 19ndast sajandist, Gilles de la Tourette nimeliselt Prantsuse neuroloogilt. Kliiniline määratlus (1) Tikid on kiired, sageli korduvad, tahtmatud ühe lihasgrupi kramplikud tõmbed või vokaalne avaldus. Vastutahtelised, korduvad ja puudub rütm Kliiniline määratlus (2) Motoorsete tikkide Vokaalsete tikkide nähud: nähud: Grimassitamine ...
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi ...
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks ol...
Arvestus kaalutlus Arvutus - tehete sooritamine Erakordne haruldane, eriline Erakorraline korralisele lisanduv, mitmekorraline Erapooletu mitte ühtki poolt Erapoolik üht poolt eelistav eelistav Muudatus muutmise tulemus Muutus muutumise tulemus (elu-, kliimamuutus) Reaalne tõeline, teostatav Relistlik realismil põhinev Massiline hulgaline, suuri hulki Massiivne seest täis; raske, kogukas hõlmav Sõitja lühikese sõidu tegija Reisija pikema sõidu tegija Tänapäevane asjakohane, nüüdne, Kaasaegne kellegagi või millegagi nüüdisaegne üheaegne Käsitlema arutama midagi Käsitsema käte abil kasutama Kohandama vastavusse viima Kohaldama seadust rakendama Loendama kokku lugema Loetlema ükshaaval ni...
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates ringkondades nii tavainimeste poolt igapäevaselt kõneldavat keelt kui eliidi lihvitud keelekasutust. Aastal 1417 hakkas kuningas Henry V ametlikus kirjalikus suhtluses kasutama inglise keelt varasema prantsuse keele asemel. Siis algas inglise kirjakeele ühtlustamine. William Perry ,,The Royal Standard English Dictionary" (,,Kuninglik stan...
Carl von Linné elu ja panus teadusesse Jelizaveta Miškova 12 B klass Elulugu Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus. 1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis. Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst. 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. • Carl von Linné 1741—1783 • Elisabeth Christina, 1743—1782 • Sara Ma...
Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud...
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks k...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
