ATMOSFÄÄR Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on ne...
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast...
VEENUS 10. klass Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ATMOSFÄÄR · Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. · Atmosfääri rõhk on 90 at. · Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. PILVED · Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. · Pilvkate on mitmekihiline. · Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. ...
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbil...
Atmosfääri koostis ja ehitus 10.klass üldmaateadus Koostaja: Jelena Vidinjova Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, Tartu 2004 Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 ; www.wikipedia.org TEA Taskuentsüklopeedia,2007 lik ad: Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mi...
Geograafia, õhkkond 1. Mis on teise sõnaga õhkkond? Atmosfäär. 2.Millistest gaasidest õhk koosneb? Lämmastik, hapnik, osoon, süsihappegaas, veeaur. 3.Nimeta õhkkonna kihid? Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär. 4.Mille alusel jaotatakse õhkkond kihtideks? Kuidas temperatuur kõrguse kasvades tõuseb või langeb. 5.Mille poolest on troposfäär tähtis elusorganismidele? Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtja...
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus o...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktivisee...
• Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. • Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversioonipõhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ° C (1773,15K), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa....
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200300 km ja võib ulatuda 1000 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal...
Atmosfäär Koostas: Liis Värk Juhendaja: Dairi Pärn 1 Sisukord · Aine koostis · Atmosfääri ehitus · Atmosfääri kihid · Kiirgusbilanss 2 Allikas: IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 3 Atmosfääri ehitus · Atmosfääri ehitust käsitletakse kihilisena · Kõrguste vahemikke, mille piirides temperatuur ühesuunaliselt kas kasvab või kahaneb, nimetatakse täpsustava eesliitega konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). 4 Atmosfääri kihid Pilt: www.mycleansky.com/?a=stratosphere 5 Atmosfääri kihtide skeemid 6 Pilt: http://www.hot.e...
*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. *STRATOSFÄÄR(ulatub ligi 50 km kõrguseni) - Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. T° hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda *MESOSFÄÄR(Ulatub umbes 85 km ni) - enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse ka...
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid loodu...
Geograafia kordamine: Atmosfäär Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on ...
Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted: Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks l...
Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, ...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 ...
Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta atmosfääri kihid Eksosfäär, termosfäär, mesosfäär, sratosfäär, troposfäär 2. Nimeta atmosfääri koostises olevaid gaase Lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas 3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust. ...
Atmosfäär Atmosfäär maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevu...
Armosfääri koostis ja ehitus Armosfääri koostis ja ehitus Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud. Argooni, CO2, muud. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. 02 tuleb fotosünteesist. 02 tuleb fotosünteesist. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus) soojusmahtuvus) Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb ...
Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel ...
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Sfäär Ulatus Tihedu Keskmine Aineole Keemiline Tähtsus s temperatuur k koostis (kg/m3) (levinumad ained) Sisetuum 5100 12,85 5005°C Tahke Raud ja Magnetväli 6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma Litosfäär 40-200 2,05 1000 °C ...
Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta glob...
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on a tmosfäärikiht kõrgusel 40-90 km. Suurim temperatuur on 60. km (umbes 50 kraadi), edasi la...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1...
http://www.abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine ku...
Biosfäär on osa maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moo...
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 k...
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, ku...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51...
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
VEENUS Kadi Jürisson ja Erika Ofitserova Koostis · 96.5% süsihappegaasi Click to edit Master text styles 3.4% lämmastikku Second level · · Vingugaas Third level · Väävedioksiid Fourth level · Veeaur Fifth level · Leidub ka vesinikku ja hapnikku · Temperatuur on kuni +500o C · Rõhk kuni 90 atmosfääri · Vedelal kujul vesi puudub Võrdlus Maaga · Pöörlemine on Maa pöörlemisele vastupidine, Veenuse Päike tõuseb läänest ja loojub idas · Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal · Ühtlaselt segatud gaasidega troposfäär nagu Maalgi Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mür...
VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Ve...
Õhk-gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, argoonist, hapnikust, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik-org ained tekivad aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimedele. Hapnik-tuleb fotosünteeist, hingamiseks Süsihappegaas- tekib fosiilsete kütuste põlemisel, hingamise tagajärjel ja vulkaanide pursetest, neelab soojuskiirgust, põhustab kliima soojenemist. Veeaur-neelab päikese kiirgust ja vähendab tempi kõikumist, tekib ekvatoriaales kliimas. Aerosool-õhus olev tolm, tahm ja soolaosakesed. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht, tempi järsk langemine 6°C km-i kohta, seal on tõusvad õhuoolu. Ilmastiku nähtused: tekivad pilved, sademed, õhk liigu ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Tropopaud- troposfääri kohal, selles kõrgemale temp ei lange.Polaar: 8-9km, Eestis 11km, ekvaatori juures 15-16 km. Stratosfäär- kuni 50 km, 20% sellest atmosfäär, temp kasvab kõrgenedes->põhjustab osoonikiht. Osoon-neelab peaae...
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atm...
Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö 6. Maakoor Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. Litosfäär koosneb suurtest laamadest. Maa on arvatavasti ainus Päi...
Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: ...
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi v...
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast val...
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisel...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgem...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
