Mehhiko Rahvusköök Merilin Vallimäe 031MT Mehhiko Rahvusköök Mehhiko kööki iseloomustavaks tunnuseks on - Toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom - Paljud toidud on teravad - Mõned neist on vägagi õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste koostisainete ainulaadset aroomi. - Kui maitseaineid lisataksegi, siis väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Teraviljad Teraviljadest on esikohal Mais ja Nisu, tärklise allikana kasutatakse ka Maniokki. Rohkesti süüakse Uba ning Riisi. Ka puuvilju ja nende saadusi kasutatakse rikkalikult ja mitmekesiselt. Teraviljad Maniokk Mais Liha Liha valik on laialdane: toite valmistatakse nii sea-, veise-, lamba-, kodulindude kui ka hobuselihast. Mere ja jõgede ääres kasutatakse palju kala-ja teisete mereloomade liha ning teisi saadusi. Maitsestamine Toite vürtsi...
Sissejuhatus Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko k...
Mehhiko rahvusköök Koostaja LIPP VAPP Üldinfo ·Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14. kohal. ·Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. · Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade, asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris. · Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste po...
Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade, asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris. Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste poolest, kes oskavad toiduvalmistamise kunstis saavutada tõelisi maitseelamusi. Mehhiklased, kasutades toiduainete töötlemiseks kõikvõimalikke erinevaid meetodeid, on koostanud tähelepanuväärse "entsüklopeedia" kõige erinevamate maitsenüanssidega roogadest. Mehhiko kööki iseloomustavaks tunnuseks on toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom, mis räägib erinevate maitseomaduste rikkusest. Siiski on vale arvata, et kõik mehhiko toidud on teravad ja ülepipardatud. Mõned neist on vägagi õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste koostisainete ainulaadset aroomi. Kui maitseaineid lisataksegi, siis väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Ka nendest toitudest, mis sisaldavad tshillipipart, val...
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Reelika Vihvelin Anna Popova MEHHIKO Kursusetöö I Õpetaja : Regine Soodla, Reelika Eerik Tallinn 2014 1 SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Ürit...
Mehhiko köök Johanna Rodima ja Jelizaveta Gavrilõteva 8c klass Mehhikost Ametlik nimi Mehhiko Ühendriigid Pealinn México Naabriteks USA, Guatemala ja Belizega Mehhiko kultuuri on sügavalt mõjutanud indiaanid ja hispaanlased, hiljem ka prantslased ja ameeriklased Toidu valmistamisel reegleid ei ole, söök võib olla väga lihtne või raske Toiduained Tsillipiprad Mais Tortiljad Oad Cuacamole - avokaadokaste Rahvusroad Ceviche laimimahlaga marineeritud mereannid Pozole - paks supp või vedelam ühepajatoit, mis koosneb sea- või kanalihast ja maisist Cochinita pibil - guljass-tüüpi roog sealihast Taco (tako) - friteeritud, rabedad, U-kujulised, serveeritakse täidetuna Nacho (natso) - friteeritud väikesed kolmnurgad Burrito - Täidetud ja taskukujuliselt kokkukeeratud tortilja Chili con corne - vürtsikas v...
preemia auhind marketing turundus banaan puuvili triumf suur võit, suur edu tortilja pannileib dattel puuvili materjal aine dessert magustoit džemm moos delfiin meres elav imetaja distsipliin kord papaia puuvili oranž värv digitaalne numbriline granaatõun puuvili taburet tool dekoratsioon kaunistus dražee komm periood ajavahemik dokument ametlik paber ...
Ajalugu Sõna fourchette tuleneb prantsuse keelest ja tähendab eesti keeles kahvlit. Fourchette-lauas pakutakse roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Fourchette-laud on ajalooliselt pärit prantsuse kuningakojast, kus kuningale ratsavõistluse ja väljasõitude ajal kaeti niisugune laud. Seetõttu järgitakse ka tänapäeval fourchette-vastuvõttude korraldamisel sageli just prantsuse tõlgendust, kuigi visioon fourchette-lauast pärineb märkimisväärses osas vene köögist ning venekeelsel kulinaaria- ja teenindusteoorial. Kasutamine Fourchette-laudu kasutatakse tavaliselt ametlike vastuvõttude puhul, kus lühikese aja jooksul tuleb teenindada suurt hulka külalisi. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel teada ka külaliste täpne arv. Loomulikult võib fourchette-laua katta ka mitteametlikel vastuvõttudel, kus peaeesmärgiks on suhtl...
Sisukord Sissejuhatus 1 Kahtlusteta kuulub Hispaania suurimate veetluste hulka siinne köök, mis oma kvaliteedi ja mitmekülgsuse poolest on üks maailma parimaid. Rääkides Hispaania köögist, ei saa kõneleda üksnes ühest rahvusköögist, vaid rääkima peab arvukatest piirkondlikest toidukultuuridest ja toiduharjumustest, millele on mõju avaldanud nii kliima kui ka elustiil. Taimse rasvana kasutatakse Hispaania köögis peamiselt oliivõli ja loomse rasvana searasva. Araabia toidukultuuri mõjutusena kasutatakse lugematul hulgal erinevaid puu- ja köögiviljasorte, Ameerikast jõudsid siinsele söögilauale ka kartul ja tomat. Hispaania köögi edukus tuleneb ka oskusest kaas ajastada vanu traditsioonilisi roogi ja retsepte, tuues samal ajal sisse ka hulgaliselt uusi maitseid ja aroome. Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia k...
Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle, habanero, guajillo Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese pannkoogiga sarnanevaid lameleibu ehk tortiljasid. Tortilja leiab laialdast kasutamist hautiste ja segude pakkimiseks, suupisteks, ribad...
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
