Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e top...
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vi...