PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere ...
Põllumajandusliku tootmise vormid. I AGRAAR SED 1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis  maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu  om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu  suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu  enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e  kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm  sp etsi...
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõ...
Geograafia KT kordamine. Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul var...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt  veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima  temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa​ - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
Geograafia KT kordamine  4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
Ettevõtlus – Pereettevõtlus Mai Schults Tallinna Tehnikaülikooli Kolledž 2016 Mõisted Ettevõtlus Pereettevõtlus Tegevus, mille eesmärk on Ühe pere või suguseltsi kasumit taotlevate ettevõtjate tegevus pereliikmete (ja/või asutamine, käigus hoidmine, sugulaste) ja äritegevuse arendamine ja laiendamine, kombineerimisel, mille ehk igasugune eesmärk on kasumit majandustegevus taotlevate ettevõtjate (majandamine), mille asutamine, valitsemine, eesmärk on tulu saamine käigus hoidmine, arendamine kauba tootmise ja teenuste ja laiendamine tulu osutamise teel. saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Otsene omandus pereettevõtetes ...
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood  investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind  keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk  hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
1.2. PÕLLUMAJANDUSEST JA TOIDUTOOTMISEST SÜSTEEMSELT TOIDUTOOTMINE TOIDUKAUPADE VOOD MAAILMAS Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist lähtuvalt? Omatarbeline Kaubaline põllumajandus põllumajandus põllumajandussaaduste ja põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma loomade kasvatamine tarbeks. müügiks. · Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp2011...
Põllumajandus · Iseloomustamise aluseks:  haritava maa % · või haritavat maad (ha) elaniku kohta  agrokliimavööde · aktiivsete temperatuuride summa · sademete hulk ja ajaline jaotus  hõivatute osakaal põllumajanduses  põllumajanduse osatähtsus SKT-s  põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ...
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise...
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), ro...
TURUSTRUKTUURID 9. märts 2015 SISUKORD: SIDETURU ARENG: LAUATELEFONILT ÜLE NUTIKALE MOBIILILE REGULEERIMATA JA REGULEERITUD TURG EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE 2013. AASTAL OLIGOPOOLSE TURU ERINEVAD VORMID JA MUDELID 2 SIDETURU ARENG http://et.wikipedia.org/wiki/Nokia_3310#mediaviewer/File:Nokia_3310_blue.jpg ÜLEMINEK LAUATELEFONILT MOBIILILE: Raske on täpset algusaega määratleda. Nokia 3310 on GSM võrgus töötav mobiiltelefon, mida esitleti 2000. aasta 1. septembril. Nokia 3310  üks maailma kõige edukamaid telefone. Sellest ajast alates on mobiiltelefonide osas toimunud väga suur areng. 3 SIDETURU ARENG http://www.oxfordobserver.com/iphone-6-plu...
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis?  Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56%  Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea.  Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes.  Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad.  Maaparandustöödest tehakse Bra...
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
Regionaalne integratsioon ja integratsiooniprotsessid maailmas Regionaalsetesse ühendustesse kuulub tänapäeval enamus maailma arenenud riike ja arengumaid. Selliste regionaalsete ühenduste omaduseks on soov vähendada omavahelises kauplemises piiranguid. Põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks ·Poliitiliseks põhjusteks on julgeoleku suurenemine regionaalse integratsiooni kaudu. ·Majanduslikud põhjused regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnevas kasus. Kaubanduspiirangute kaotamine ja ühise turu loomine aitab kasvatada ka liikmesriikidevahelist kaubandust. Majandusliku koostöö vormid ·Vabakaubanduspiirkond - liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, aga säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega(nt. EFTA, NAFTA). ·Tolliliit - kasutatakse ühtseid väliskaubanduspiiranguid ning ühendusesiseselt kaubanduspiirangud kaotatud(nt. Ke...
Korilus Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale masinate hüvede tootmine; viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse kogumine; paikseks ja hakkasid kaubandus ja globaliseerumine küttimine; põldu harima. pangandus kalastamine Alepõllundus, arenesid kiiresti; püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saav...
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu  industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu  moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu  Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõt...
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ...
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia põllumajandus Miniuurimus Laura Lukk Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 Looduslikud eeldused Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust. A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% ...
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus  põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima  kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride su...
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks. *Vaid 1% maailma kõigist taludest on suuremad kui 50 ha, kuid nende käes on 65% põllumajanduslikust maast.. Tõene *Väiketalunike osatähtsus Eestis väheneb, samuti väheneb nende poolt kasutatava põllumajandusmaa osatähtsus.. T...
Riiki iseloomustavad küsimused XI klassile Kasutage ,,Uut maailma atlast" ja teatmeteoseid. Palju andmeid saab Luure Keskagentuuri kodulehelt riikide ülevaate juurest (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus  keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas ...
Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosne...
BRASIILIA a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. b) Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. c) Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. d) Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. e) Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga niiske kuna seal asub palju kõrgustikke ja ookean on ka lähedal. f) Brasiilias ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajanduseg...
Allergia Allergia ehk �litundlikkus,on organismi h�ireseisund,mille korral m�ni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuuns�steemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusn�hud. See on immuuns�steemi teatud liiki �litundlikkus vastava aine suhtes. Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige. Allergiliste reaktsioonide vormid: I t��p � anaf�laktiline reaktsioon, atoopia; II t��p � ts�totoksilise reaktsiooni ehk ts�tol��tilise reaktsiooni korral liitub antikeha rakupinnaga ning rakk allub seej�rel T-rakkude ts�tol��tilisele toimele, fagots�toosile v�i komplemendi poolt esilekutsutud raku h�vimisele; III t��p � kompleksivahenduslik reaktsioon; IV t��p � rakuvahendusliku reaktsiooni ehk rakuvahendusliku �litundlikkuse korral p�hjustavad T-rakud ja makrofaagid suhteliselt aeglast koeh�vingut (24 kun...
Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajanduse võib kõige üldisemalt jaotada kaheks: omatarbeline põllumajandus, kus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks ja kaubanduslikuks põllumajanduseks, kus kogu saak/toodang(või suurem osa saagist), läheb müügiks Omatarbeline põllujandus 1. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus(Lääne- ja kesk-aafrikas, kagu-aasias, kesk-ameerikas ja amazonase piirkonnas) * kasutatakse laialdast maa-ala(mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde. * saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvi...
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
Hiina Kätlin talur Looduslikud eeldused 0,1 0,33 Põllumaa Rohumaa metsamaa muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev  on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev  troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli  28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal  alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad ...
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus  põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima  kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale ...
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, k...
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale...
Iseseisevtöö ,,Põllumajandus" Itaalia Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Itaalias on kõige suurem osakaal põllumaal(37%), sellele järgnevad metsa(34%)- Maakasutus Põllumaa Karjamaa Mets Muud ja rohumaad(15%) 2) Põllumajandusega tegeletakse Itaalias peamiselt põhjaosas ja idarannikul, kuna seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises v...
Austraalia põllumajandus. Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobiv ala (või on täiesti võimatu) põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademet...
1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Põllumajandus  materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad  is...
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK: *riigi tulud kasvasid *provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest POLIITILINE: *kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa maa üle *tugevnes a...
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris ...
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on...
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid :  Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu.  Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.  Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad:  Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.  Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.  Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid.  Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustat...
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitata...
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, v...
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud...
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
