Seadusandlus § 2.Turismiteenus (1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi.ettevõtja). (2) Turismiteenus on: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. Põhjendus: Antud seadus on seotud turismiga, sest see seletab ära mis turismiteenus on ja mis/kes võivad turismiteenust pakkuda. § 18.Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga ma...
Eksamiküsimused : 1. Mis on majutustoode? Majutustooteks on kogu elamus. Ei saa ladustada, hoiustada, kindla hetkevõimalusega ( abstraktne), mittemateriaalne sõltub inimesest endast. Müüa tuleb kogemuste kvaliteeti, mitte hotelli toa kvaliteeti. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest Turismiseaduse $2 loetletud turismiteenustest on olulisem majutusteenuse osutamine. Majutusteenus saab ka küllaltki täpset seaduslikku regulatsiooni. Turismiseaduse 3. peatükis defineeritakse majutuseettevõtte mõiste- majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Samas $ tuuakse ära teenused teenused, mida ei loeta majutusteenusteks. Turismiseaduses on toodud majutusettevõtte liigid-hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkemaja, laager, puhkeküla, külaliskorter, kodumajutus. Muid majutusettevõtte liike ei nähta. Majutusettevõtte ei tohi ilma...
HOTELLIMAJANDUS Hotellimajanduse põhimõisted ja nende omavaheline seos Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi. Hotellimajandus hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses. Majutusettevõtte põhitegevuseks on majutusteenuse ja paljudes majutuskohtades ka toitlustusteenuse pakkumine. Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult registreeritud majutusettevõtte kaudu. Majutusettevõtte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. Majutusteenus ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük. Majutusteenuseks ei loeta turismiseaduse kohaselt ...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 LEMMIK TRANSPORDILIIK Essee Tallinn 2012 Lennutransport Lennukiga reisivad need, kellel on kiire tempoga töö, kellel pole lennuhirmu ning ka puhkusereisijad jne. Lennutransporsti kasutavad ka paljud firmad oma kauba kohaletoimetamiseks teisse riiki, sest puuduvad igasugused geograafilised piirid. Lennukiga reisimine on kulukas, kuid samas ka väga odav. Mida varem broneeritakse lennupilet, seda soodsam on hind. Tihtipeale on lennukipilet mitmeid kordi odavam kui näiteks rongipilet. Lennukiga reisimine on kiire, paindlik ja mugav. Lennukis pakutakse toitlustusteenust, meelelahutusteenust (filmid, internetiühendus) ja saab ka osta meeneid/kosmeetikat/parfüümi. Kuid lennutranspordil on ka miinuseid lennud võivad hal...
Mõmmibeebi hotell Lugupeetud külaline! Palun täitke tagasisideleht, mida me teile koostasime. Miks Te valisite just meie hotelli? .......................................................................................................................... .......................................................................................................................... Kuidas Teile meeldis teie tuba? .......................................................................................................................... .......................................................................................................................... Kuidas Teile meeldis meie hotelli ümbrus...
Toitlustusettevõtete tüübid ja nende iseloomustus. Take-awai(kiirtoiduettevõtted) Toit kas koiu,töökohale,söömiseks tänaval,autos,pargipingis.Teenindus lihtne,kiire jasoodsa hinnaga.Tavaliselt on iseteenidus.Menüü nähtaval kohal. Kohvikud. Kohvikud on toitlustusettevõtted,kus kliendid tulevad lõõgastama ja saavad kerged einet puhtas keskonnas.Kindlasti peab olema kohvi ja saiakesed.Menüü nähtaval kohal.Teenindus lihtne,söögid taskupärased. Suurköögid. Koolid,haiglad,meditsiiniasutused,hoolduskodud.Toidu valmistamine suurtes kogustes.Iseteenindamine.Söök lihtne,pakutakse päeva menüüd. Restoraanid.(Hotell restoran,lõunasöögi restoraan,esindusrestoraan,spetsialiseeritud restoraanid,aiaviiterestoranid.) Kvaliteetne toit ja teenindus,mugav keskkond,toit rikkalik,sageli on eripära spetsialiiseritud restoraanid. Baarid.(toidubaarid,spetsikiseeritud baarid,pubid ,fuajeebaarid.) pakuvad jooke ja suupisteid,õdu...
Majutus, toitlustus, turism, meelelahutus Majandusgeograafia Juhendaja: Hele Pomerants Koostaja: Ats Klemmer PÜÜNSI 2013 Sissejuhatus: Referaadi teema on majutus, toitlustus, turism ning meelelahutus Eestis. Eesti riik on viimase kümne aasta jooksul väga palju arenenud kõigis neljas valdkonnas. Minu ülesanne oli uurida, ning tutvustada teistele lähemalt neid nelja valdkonda. Majutus Majutus on teenus, mida pakutakse inimestele erinevatel eesmärkidel. Majutuse teenused on erinevad: hotellid ja külalistemajad, spaad, motellid, hostelid, puhkemajad, puhkekülad, külaliskorterid, kodumajutus, turismitalud ja mõisamajutus. 1. Hotellid ja külalistemajad Hotellid on majutusasutused, millel on vähemalt 10 kõrgematele standarditele vastavat tuba ning mis pakuvad toitlustusteenust. Külalistemaja on heatasemeline, vähemalt 5 majut...
Töökorralduse alused majutusettevõttes Kodutöö Majutusettevõtete missioon ja visioon. Analüüs. Hotel Victoria Ettevõtte missioon on pakkuda majutus ja toitlustusteenust Pärnu kesklinnas. Tegevus on suunatud nii äri kui puhkereisijate teenindamisele. Eesmärk on pakkuda oma klientidele parimat teenindust ja meeldejäävaid elamusi hubases õhkkonnas, mis kutsub taas hotelli külastama. Ettevõtte visioon on soov olla kõige mugavam ajaloohõnguline väikehotell, pakkudes oma klientidele personaalset teenindust nende soove ennetades ja ootusi ületades. Analüüs: Leian, et ettevõte missioon ja visioon on reaalsed, selgesti arusaadavad ja võimetekohased. Ettevõttel on olemas kõik, et täide viia oma missioon ja visioon. Hotell on väga ajaloohõnguline ja hubane. Fra Mare Thalasso SPA Ettevõtte missiooniks on anda oma panus elurõõmu suurendamiseks ja täisväärtusliku elu pikendamiseks...
Motell Teele Taaler MTTp-13 Motell Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. Eestis on vaid 20-25 motelli, mis kõik on maanteede ja peamiste ühendusteede kaudu lihtsalt ligipääsetavad ja pakuvad nii lühi- kui pikaajalist majutusteenust. Motelli parkimisplats juures asuv parkimisplats peab olema tähistatud või piirdega ääristatud ning lukustatav või ööpäevaringse valvega. juures peab olema vähemalt majutusruumide arvuga võrdne arv parkimiskohti. · Wa i d e m o t e l l Asume Tartu maakonnas, Elva linna lähedal on nagu väike küla koosneb mitmest erinevast majakesest, ümbritsetud puude ja põõsaste rohelusest. Oleme Sinu teenistuses vaid ühe telefonikõne 7303 606 kaugusel. http://www.waide....
SANGASTE MÕIS Sangaste mõis asub Lõuna-Eestis poolel teel Otepäält Valka, Läti piirist napilt kümmekond kilomeetrit, keskaegse Liivimaa südames. Sangaste XIX sajandi mõisahoone on kauneimaid Eestis (autori foto 4.08.2019) Esmakordselt mainitakse mõisat 1272. aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erin...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6 Kauba veoteenuse maksu...
Koostaja:Kadi Teidla MTT-p11 Hostel Hosteli ehitis on iseseisev majutushoone, hoonete kompleks või selgelt piiritletud osa hoonest, kus kõik hosteli funktsioneerimiseks vajalikud tehnilised süsteemid on hosteli valduses. Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte. Allika Hostel(Hiiu maakonnas) Hostelis peavad olema: 1) hommikusöögi saamise või köögi kasutamise võimalus; 2) pesemisruum kuni kümne voodikoha kohta; 3) üks meeste ja üks naiste tualettruum kuni kümne voodikoha kohta; 4) puhke- või söögiruum minimaalse pindalaga 12 m 2 kuni kümne voodikoha kohta ja iga lisanduva voodikoha kohta täiendavalt 0,5 m2; 5) personali riietusruum. Hostelis peab olema tagatud: 1) voodipesu ja rätikute olemasolu majutusruumis või 2) voodipesu ja rätikute laenutamise võimalus või 3) pesupesemise võimalus. (3) Hosteli majutusruumis voodipesu ja rätikute olemasolu korral p...
Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5. Majutusettevõtete l...
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaeg...
Hotellimajanduse mõiste- majutus- toitlustus- ja lisateenuste osutamine majutusasutustes. Hõlmab majutustegevust majutusettevõttes ja nendest väljaspoole. (Haiglates, rongides, ühiselamustes vms) kuid nendel pole eraldi terminit. Majutustoode- kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul. Hotell- toitlustusteenust pakkuv, 10 majutusruumi Motell- maanteeäärne, mootorsõidukitega liiklejatele Külalistemaja- toitlustusteenust pakkuv, 5 majutusruumi Hostel- toiduvalm. ja -teenust pakkuv 1*-lihthotell 2*-mugavustega 3*- keskklassi 4*- 1.klassi 5*- lukshotell Juhtimisstruktuur- oleneb hotelli suurusest Sihtturu alusel: Ärihotell- äriklientidele, meelitavad ka teisi. Suurim hulk hotelle maailmas, mitmekesised teenused, sest sõltub hetkevajadusest. Lennujaama- äriklientuur, lennuliinide reisijad, töötajad, konverentsisaalid, keemiline puhastus, iluteenused jne Sviithotell- kiiremini kasvav sektor, salong+k...
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turism...
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puh...
Freddy Kriisa Fazer SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................3 FAZERI PAGARITÖÖSTUS EESTIS.........................................................4 FAZER AMICA..............................................................................................5 MISSIOON, VISIOON JA VÄÄRTUSED...................................................6 MAITSEELAMUSED....................................................................................7 KASUTATUD MATERJAL...........................................................................8 2 Freddy Kriisa Fazer SISSEJUHATUS Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas ...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismikorraldus Annika Vesselov PRAKTIKAARUANNE Aruanne Juhendaja Reeli Engelbrecht Muhu 2009 SISUKORD Annika Vesselov...........................................................................................1 PRAKTIKAARUANNE................................................................ 1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................4 2. ETTEVÕTE......................................................................................................................5 2.1 Ettevõtte ajalugu.........................................................................................................5 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed............................................................................
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAAN Aisel Agajeva Tallinn 2014 1. Äriplaani kokkuvõte Äriplaani eesmärgiks on avada Tartu Tervishoiu ühiselamus kohviku. Uus kohvik pakub soodsa toitu eelkõge ühiselamus elavatele tudengitele. Klientide protsentuaalne jaotus: 90% tudengid, 10% tööealised (külalised, õpetajad). Seni on toitlustusteenust pakutud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Uues kohvikus tuleb kuni 30 inimese toitlustamise võimalus. Ettevõtet planeeritakse 9 töötajate arvuga kaasa arvates 2 omanikku. Ettevõte tugevad küljed on väike, sõbralik kollektiiv, rõhk kvaliteetsel teenindusel, mõnus atmosfäär, madalad hinnad, võimalus toitu kaasa võtta ja ettetellida. Kohviku planeeritavad lahtioleku ajad: 7.30-20.00. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Tervise kohvik Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Narva mnt....
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Sisukord 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE............................................................................ 3 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS..................................................................................4 4. PROJEKTI KIRJELDUS........................................................................................5 5. TURUSTAMINE....................................................................................................7 6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................9 7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE......................................................9 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID .............................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 11 ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Signe Sarapuu Ä11 Hotelli järkude õiguslik regulatsioon ja tööõiguslik probleem haigestumisel ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus .....................................................................................................................3 2. Nõuded hotellidele ..............................................................................................................4 3. Järkude saamise tingimused ja järke reguleerivad õigusaktid ..............................................7 4. Tööõiguslik probleem haigestumisel ...................................................................................9 Kokkuvõte ................
EMÜ Sotsiaalinstituut Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine 1. kursus PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu....................................................................................................4 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur..........................................................................4 1.3. Haljastus ja heakord................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse ki...
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko TEENINDAJAST TALENDIKS koolitusprojekt Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sissejuhatus. Personal toimib organisatsioonis ressursina kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks. Personali arendamine on organisatsiooni tegevuste jada, mis on suunatud õppimisele: · õppimine töökohal; · karjääri arendamine ja elukestev õpe; · organisatsiooniline õppimine ja teadmus; · koolitus, õppimine ja arendamine. Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutmiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab va...
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 Sandra Kavelits PRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Jüri Toomel Tallinn 2012 SISUKORD 2 1 SISSEJUHATUS Oma praktikakohaks valisin Tallinki laeva Victoria I. Kuna I kursuse praktikaks on klienditeenindusepraktika, siis otsustasin, et ei taha teha seda maa peal. Mulle isiklikult meeldib meri ja koolis nägin brozüüri, millel oli kirjas: `'Tule merele!''. Võtsin selle kätte ja teadsin, et laevale on minek. Mu praktika laeval möödus kiiresti, sest olin sattunud meeldivasse keskkonda ja mind ümbriteseid sõbralikud inimesed, kes olid abivalmid. Praktika kestis 294 tundi. Peale praktikat jäin laevale tööle. 3 2 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1 Täpne nimetus Ettevõtte täpne nimetus on OÜ Hansaliin. 2.2 Asukoht Ettevõtte registreeritud asukohaks on Tallinn, Eesti ning p...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismisosakond Teele Jänes Katriin Mats TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. TOITLUSTUSETTEVÕTTE PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI KÜLASTUS.....6 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS............................................................................9 3. AUTORITE ENESEANALÜÜS.................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid Alapeatükid: 1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee 1.2. Kiirtoitlustusettevõtted 1.3. Kohvikud ja café´d 1.4. Sööklad ja teised suurköögid 1.5. Restoranid 1.6. Baarid 1.7. Catering-ettevõtted 1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed Toitlustusettevõtete tüübid Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid: · kiirtoiduettevõtted · kohvikud ja café´d · baarid · restoranid · catering-ettevõtted Toitlustusettevõtete äriideed Igal toitlusutusettevõttel on missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtu...
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Strateegiline juhtimine ILUSAIM KLUBI Strateegiline plaan Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD Ilusaim klubi Sissejuhatus Minu firma ,,Ilusaim klubi" tegeleb iluteenuste pakkumisega, pakkudes lisaks veel spordiklubi teenust ning erinevaid koolitusi. Soovi korral on võimalik ka rentida ruume, sünnipäevade või muude kokkutulekute jaoks. Minu väike ettevõte asub Harjumaal Tallinna linnas ilusas Nõmme roheluses. Hoone ümber on ka veidi maad, kus on võimalik samuti pidada soojemal ajal sünnipäevi või muid kokkutulekuid. Hoone asub metsa piiril. Alumisel korrusel asub administratsioon, ooteruum ja pood. Teisel korrusel on ilusalong, mis koosneb: kosmeet...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
Nagu Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand EESTI KAUBAMÄRGID e. Brändid Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 AS MAAG Piimatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte ja tegeleb kvaliteetsete piimatoodete ja jäätiste tootmise ning turustamisega. ·MAAG Piimatööstus põhineb Eesti vanimal piimatööstusel. Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb too...
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs..........................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirje...
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
