Klaver erineb klavessiinist selle poolest, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed, mis klahvide allavajutamisel löövad vastu metallist keeli, pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teisaldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga, on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver kordofonide hulka. Pianiino Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt, kusjuures klaviatuur asub keelte suhtes keskel ja haamrikesed löövad keeli horisontaalselt. Tiibklaveril lööb aga haamrike keelt altpoolt ja langeb seejärel gravitatsiooni mõjul alla tagasi. Seetõttu on tiibklaver pianiinost tundlikum ja annab mängijale suurema kontrolli pilli üle. Siiski, hästireguleeritud pianiino mängib ilmselt sujuvamalt kui tiibklaver, mida pole aastaid reguleeritud, ja mõned väga head pianiinod suudavad võistelda tiibklaveritega tooni kvaliteedis ja tundlikkuses. Pianiino klaviatuur ulatub tavaliselt neljanda oktaavi la-ni. Kui pianiino klaviatuur ulatub viienda oktaavi do-ni nagu tiibklavereil, nimetatakse seda kontsertpianiinoks. Eestis enne Teist maailmasõda valmistatud headest kontsertpianiinodest võib nimetada näiteks Sprenk- Läte omi. Tiibklaver Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid. Tiibklaveri nimetus tul...
Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisi...
Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas pran...
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,armsa...
Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver , algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad...
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi e...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv...
- Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I lähikonda) - Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenja. Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning muud ,,inimesele vaja olevat". Õpingute käigus räägitakse Eevale, et Timotheus on Peterburis ühe uhke naise kätt p...
1830-ndad tööstuse kiire areng, minnakse üle vabrikutootmisele, tekib tööstur ja palgatööline, meeleavaldused. Linnastumine muudab inimmassi psühholoogiliselt anonüümsemaks. 1848 Revolutsioonid, mille tulemuseks peab olema demokraatia. Kandvad ideed: Vabadus, võrdsus, vendlus. Muusika jaotub kaheks: kriitiline realism püütakse elu kainelt analüüsida ja kritiseerida võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suurte kont...
8 « » I. 1. ? 2. ? 3. ? 4. ? 5. ? ( , , , ) 6. ? ( , , ..) 7. ? 8. ? (, , ..) 9. ? 10. ? ? II. ? ...... ...., ...... ...., ..... ...., ...... ....., ........ ......, ........ .... III. ? ? * , * , * , 1 TÕLGI SÕNAD 1.akordion 2.kitarr 3.instrumendid, riistad 4.klarnet 5.klassikaline muusika 6.muusika 7.muusikaline- 8.muusik 9.rahvamuusika 10.rahvakunstnik 11.ooper 12.laul 13.laulma 14.lauluke 15.lauljatar 16.tiibklaver 17.kuulama 18.viiul 19.tantsud 20.tantsima 21.festival 22.tänapäevamuusika 23.tihti, sageli 24.mõnikord 25.vaikselt 26.kõvasti, valjusti 27.ise 28.igapäev 29.televisioon 30.naerma 2 3 ...
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett maasikmari...
klass 2012/2013 Juhendaja : Stella Müsler Klaver Klaver on klahvpill. Klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed , mis klahvida allavajutamisel löövad vastu metallist keeli , pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimeldavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemisteks ja teiste pillida või laulu saatmiseks .Tihti kasutatakse ka ansamblites . See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teiseldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga , on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver korsofonide hulka.Kordofonid on muusikainstrumendid , kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale metall...
4. Kodukoht Kunstniku kodukoht, eriti Ampurdani lauskmaa, kus asus tema kodulinn, on ta loomingus pidevalt korduv teema. Eelkõige paelusid teda sealsed rannikulinnad Cadaqués ja Port Lligat oma karmide kaljujärsakute ja ebatavaliste valgusefektidega, mis muutsid lahe vee sõltuvalt päikesepaistest või kuuvalgusest kas sügavmustaks või heleroheliseks. Dalíde perekonnal oli ka suvekodu Cadaquésis. Sealset kaluriküla ümbritsevad kõrged mäed ja küla ees avaneb laht. Kirdes terendab massiivne Cap Creusi neem, kus Püreneed sukelduvad merre grandioosses geoloogilises deliiriumis, nagu Dalí seda kord ise kirjeldas. Koos oma kolm aastat noorema õe Ana-Mariaga käis Salvador paadiretkedel koos kalur El-Betiga. Mõnikord suveõhtutel, kui meri oli vähem tormine, korraldasid Dalíde perekonnatuttavad Pichotid rannakaljudel või merel paatides õhtukontserte. Suure vaevaga tõsteti kaljudele või paati selle jaoks tiibklaver . Kui Dalí hiljem selliseid nähtumusi maalis, ei tulenenud need seega ainult tema kujutlusvõimest, vaid viitasid sageli konkreetsetele lapsepõlvemälestustele. Teos "Kuuvalge öö" on just maalitud nende mälestuste põhjal. See maal väljendab Salvadori intensiivset pühendumust impressionismile- elav pintslikasutus ja veepinnal sätendava valguse ning varju vaheldumine. (Weyers, 2006) Joonis 2. Kuuvalge öö (Etsy, 1918) 6 2. VARANE LOOMING 2.1. Esmamulje Otsustav mõju Dalí kunstnikuks kujunemisele oli külaskäigul Pichoti perekonnale kuuluvasse Figueresi lähedal asuvasse El Muli de la Torre veskisse 1916. aastal. Sealt leidis kunstnik koidest puretud ukse, millele ta maalis kirsid, kasutades selleks vaid kolme värvi: kinaverpunast heledates, karmiinpunast tumedates kohtades ja valget valguspunktides. Veel kuivamata värvi sisse kinnitas ta ehtsad kirsivarred. Ram...
Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisi...
aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva...
Klavereid on mitmesuguseid , nad sarnanevad üksteisele tööpõhimõte poolest, erinevad aga kujult ja suuruselt. Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamritklahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse nii soolo- kui ka saatepillina nii klassikas kui ka jazz- ja rock-muusikas. pianiino põhiline erinevus tiibklaverist on see, et pilliraam ja keeled asetsevad vertikaalselt ja pill on seetõttu palju väiksem ning hoopis teise kujuga. Klavessiin Klavessiin ehk tšembalo kujunes välja 15 sajandi paiku. Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja tihti ka manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike. Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega....
Liitsõnades ja kond-liite puhul esineb s-i lisandumist (ees)tüvele, nt kulla + sepp > kullassepp, lugeja > lugejaskond; tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonnakas, u > a: rippuma : ripun > ripats, i > u: laadima > laadung, e > a: kerge > kergats, a > i: tõmmata > tõmmits; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehmenema, vanker > vangerdama. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver , juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts; b. sõnad, mis näitavad, kes või mis põhisõnaga väljendatu on, nt tütarlaps, meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik; Märkus. Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui see esineb tähenduses ‘viimane’, nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeele...
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp...
klass KORDAMISKÜSIMUSED Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver . Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONID 1. Seleta, mis on elektrofonid. 2. 1940-50 a süntesaatorid. Esimene süntesaator. 3. 1980. aastad ja süntesaatori areng. 4. Esimesed elektronmuusikastuudiod. Kus, millal, milleks? 5. Kes oli Eesti esimese sü...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
