Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset...
1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM...
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on Soome Vabariik. Soome valisin ma sellepärast, et Soome on meie põhjanaaber. Soome on meid alati aidanud ja ta on meile nagu suur vend. Välja on toodud Soome ü...
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, erit...
PRINGEL /ladina keeles Phocoena phocoena/ STEN-MARTIN MAU Märjamaa Gümnaasium Va klass 2011 SISUKORD PRINGEL................................................................................................................................ 1 SISUKORD.......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 VÄLIMUS............................................................................................................................. 4 PALJUNEMINE .................................................................................................................. 5 TOITUMINE...
JOHDATUS MARKKINOINNIN MAAILMAAN Sissejuhatus turunduse maailma Markkinointi on ihmisten välistä vuorovaikutusta. Turundus on inimeste vaheline vastastikuline mõju. Yritykselle markkinointi on keskein asia. Vaikka olisi kuinka hyviä tuotteita myytävänä, tuotteet eivät todennäköisesti käy kaupaksi, jos niitä ei osata markkinoida. Ettevõtjale on turundamine oluline asi. Isegi kui oleks häid tooteid müügiks, tõenäoliselt ei läheks tooted kaubaks, kui neid ei osata turustada. Asiakas saa markkinoinnin avulla tietoa tuotteista ja voi vertailla vaihtoehtoja. Klient saab turunduse abil teavet toodetest ja võib võrrelda valikuvõimalusi. Markkinointia tarvitaan ostajan ja myyjän väliseen vuoropuheluun. Turundust on vaja ostja ja müüja vaheliseks dialoogiks. Markkin oinn...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 200...
Tutkimushankkeen nimi: Reseptiivinen monikielisyys: lähisukukielten keskinäinen ymmärrettävyys (REMU) (Receptive multilingualism: Mutual intelligibility of close related languages (REMU)) Tutkimuksen tausta ja aihepiiri Hämmästyttävän vähän tiedetään reseptiivisestä monikielisyydestä, mahdollisuudesta hyödyntää läheisten sukukielten samankaltaisuutta kommunikaatiossa, jolloin keskusteluissa kukin osallistuja puhuu omaa äidinkieltään. Tällainen menettely on tuttua muun muassa Pohjoismaissa. Kun Euroopan neuvoston kieliohjelman tavoitteen mukaan jokaisen eurooppalaisen olisi hyvä osata kahta vierasta kieltä, yksi varteenotettava keino tukea Euroopan monikielisyyttä on reseptiivinen monikielisyys. Tutkimustulokset ovat osoittaneet, että se on tehokas ja tasa-arvoinen viestintätapa, sillä englannin käyttö ei ole kaikille yhtä helppoa. Suomalaisten ja virolaisten vuorovaikutuksessa on varsin tavallista, että kukin osallistuja käyttä...
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,...
HISTORIA MITÄ TARKOITTAA SANA HISTORIA? V: Kertomus, tarina Mennyt aika Tieteenala Oppiaine koulussa Ajan virta HISTORIAN KOLME PERIAATETTA 1. Ihminen (historia: ihmisen tarina) 2. Aika (historian aikakaudet ja jaksot) 3. Lähteet (mistä tietoa ?) ESIHISTORIALLINEN AIKA JA HISTORIALLINEN AIKA V: Dinosaurukset ja kun ,,kynä on keksitty" Eaa. Jaa. V: Ennen Kristusta ja Jälkeen KLASSINEN KOLMIJAKO 1. Vanha aika 800 eaa. 500 jaa. 2. Keskiaika 500 1400 - luvuilla 3. Uusi aika 1500 1789 - luvuilla 4. Uusin aika 1789 1914 luvuilla VUODET VIERIVÄT... 1. Maapallo 4,6 miljardia vuotta 2. Alkeellinen elämä 4 miljardia vuotta 3. Dinosaurukset kuolevat 65 miljoonaa vuotta 4. Varhainen ihmissuvun edustaja 5 miljoonaa vuotta 5. Nykyihminen 200000 vuotta 6. Kirjoitustaito 5000 vuotta 7. Suomi itsenäinen 10...
03.2016 LIIKETOIMINTASUUNNITELMA 2 Sisältö: 1 Yrityksen yleiskuvaus ja lähtökohtatilanne.........................................................................4 1.1 Yrityksen taustatiedot...................................................................................................4 1.2 Yleiskuvaus..................................................................................................................4 1.3 Lähtökohtatilanne.........................................................................................................4 2 Liikeidea...