EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks. Tegelikult võiks teha paar võimlemisharjutust ka hommikul, et valmistada end ette päevaseks liiumiseks. Sportimine on kasulik tervisele. Sportimine ennetab haiguste teket, parandab vormi, vähendab väsimuse teket, ...
Kehaline kasvatus- vajalik või mittevajalik õppeaine Milline totter küsimus. Minu arust on kehaline kasvatus kindlasti väga vajalik õppeaine. Eriti kasvavale organismile. Väga paljud lapsed on lõpuklassi puhul treeningud pooleli jätnud, et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma. Paljud arvavad veel, et ei ole mõtet treeningul käia, arvavad nad täiesti valesti. Nad teevad sellise mõtteviisiga endale ainult halba. Lihtne on öelda küll, et ei ole mulle seda vaja, aga kui lesida ainult diivanil ja vaadata televiisorit on hiljem väga raske. Me kõik ju ...
KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK. Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogem...
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...
Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja ...
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis täh...
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ni...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
Referaat Mõõdukas kehaline koormus Kätlin Ilves 11.a Nõo Põhikool 2013.a Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde. Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi. -Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu. Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti. Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Alkohol kui sotsiaalne probleem Alkoholi tarbimine on tänapäeval laialt levinud probleem. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele. Eestis on see arv märksa suurem, tervelt 10,2l elaniku kohta, kuhu alla kuuluvad ka lapsed, vanurid ning v...
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning v...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavaheli...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Mokatubakas e." Snus" Referaat Lähte 2012 Sisukord: 1. Mokatubakast üldiselt. 2. Mokatubaka Ajalugu. 3. Mokatubakas ja tervis. 4. Kuulsamad mokatubaka margid. Huuletubakast üldiselt Huuletubakas ehk mokatubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. On olemas kahte sorti huuletubakat lahtine huuletubakas , ehk lös snus ja padjakeses olev tubakas ehk portion snus.Lös snusi rullitakse näppude vahel endale sobivaks kogusteks ja pannakse näppudega huule alla. On olemas ka Icetoolid , mis on nagu süstal , ainult ilma süstla terata. Lihtsalt on peal koguste suurus (üldiselt millimeetrites). Portion snus on juba padjakestes valmis huuletubakas. Kui võrrelda lös snusi portion snusiga , siis erilist vahel pole , peale selle , et...
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole...
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema...
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohk...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tervisedenduse õppetool TE1 Marie Sarik OPIAATSÕLTUVUSE RAVI Referaat teadustöö alustes Juhendaja: K.Vals Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................................2 1Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 2Opiaadid...............................................................................................................................................4 3SÕLTUVUS.........................................................................................................................................5 3.1Statistika..........................................................................
Franz Kafka on 1883. aasta 3. juulil Prahas sündinud juudi päritolu kirjanik. Ta isale Hermann Kafkale kuulus riidepood. Franzi ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889. aastal tüdruk, kes sai endale nimeks Gabriele. Gabriele’ile järgnesid veel kaks tüdrukut, Valerie ja Ottilie. Nende pere vahetas tihti oma kortereid üha suuremate ja uhkemate vastu, sest poodi saatis üha kasvav edu. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: “Mis on minul ühist juutidega?” Franz õppis saksa koolides, kuigi ta valdas vabalt nii saksa kui tšehhi...
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli ...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proo...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Tartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.................................................................
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse ...
1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamist...
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
KÜSIMUSED EKSAMILT 1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mit...
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
