123456 L 50 B 18 IPE400 IPE450 HEA320 HEB260 G kgm 66.3 77.6 97.6 93 h mm 400 450 310 260 b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47 Med kN*...
Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detai...
Maxwell-Cremona meetod sisejõudude määramiseks Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sisejõu suuna ja...
Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekte...
reduktori projekt...
Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalid...
A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika...
Põltsamaa Ametikool Referaat Auto hooldus- põhjapesu A1 Koostaja: Margo Pukki Juhendaja: Mati Sula Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema 2 Miks pesta autot just käsipesulas? * Käsipesulas pestakse autol kõik pinnad - alumised servad, rattad/veljed, kuivatatakse...
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodet...
EHITUSTOOTLUSE INSTITUUT Ehitustehnoloogia õppetool Lingikogu- Ehitustehnoloogia ajalugu Kodutöö aines EPT 0011Ehitustehnoloogia Üliõpilane: Matr. nr Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 27.11.2007 Töö arvestatud: Tallinn, 2007 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2.Töö käik.............................................................................................................................3 3.Töö Tulemused...
Mustmetalltoodete eksport ja import Eestis Liisu Tool Mustmetalltooted Töödeldud toormaterjal Metallkonstruktsiooni Masinaehitusdetailid Konteinerid katusematerjalid Ekspordi artiklid Raud ja terastorud, õõnesprofiilid Rauast või terasest toruliitmikud Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn Lapi MT...
Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle...
klass Verena Vaagen TITANIC Referaat Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................2 Ehitus.........................................................................................................3 Reis..........................................................................................................3 Õnnetus ja päästmine.......................................................................................3 Ehitusvead...................................................................................................4 Vraki avastamine...........................................................................................5 Kokku...
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid...
sajandi eluolu Majanduslikult arenenuim suurriik oli Ameerika Ühendriigid. Tööstuse areng oli kiire ka Lääne-Euroopas. Tööstuse arengu kiiremine tõi kaasa endaga urbaniseerumise, eriti Lääne- Euroopsas ja Ameerika Ühendriikide idarannikul. Sellega kasvas arstiabi kättesaadavus ning keskmise eluea kasv pani aluse kiirele rahvaarvu kasvule. Suurlinnad summistusid, sellega kaasnenud peamised probleemid olid tööpuudus, kuritegevus ning hügieeni puudumine. Suurriikide sooviks oli teiste nõrgestamine ning oma mõju tugevdamine. Eriti tugevad vastuolud olid Inglismaa ning Saksamaa vahel. Titanic, selle uppumise põhjused ja tagajärjed Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 km/h. Titanic oli 269 meetrit pikk ja 28 meetrit kõrge nin...
Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tart...
Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kNm Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kNm Arvutuskoormus pd = 4,23 kNm Lubatud läbipaide suhe α=L[f]α=L[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^28 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L2 = 21,37 kN Paindekandevõime...
EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST? HOW ARE 3D AND BIM CHANGING THE DESIGN, FABRICATION AND CONSTRUCTION OF COMPLEX STEEL STRUCTURES? EPJ 60 LT Üliõpilane: Tanel Friedenthal Juhendaja: Prof. Roode Liias Kaasjuhendaja: Prof. Carrie S. Dossick Tallinn, 2010.a. Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 041399 Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ………………………………………………...
2 ÕHULIINI MASTIDE PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Projekteerida tuleb vastavalt Eesti ehituskonstruktsioonide projekteeri- misnormidele (EPN) (s.h EPN 3 − Teraskonstruktsioonid , osa 3.1: Tornid ja mastid) kooskõlas eespool nimetatud standardite ja eeskirjadega. EPN-d koostatakse (alustati 1992. a) vastavate euroeeskirjade (Eurocode) alusel. Kuni EPN-de järkjärgulise valmimiseni vōib kasutada vastavaid N Liidu (SNiP) või muude maade (Soome, Rootsi, Saksa jne) ehitusnorme ja eeskirju. Pärast kinnitamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil Üldjuhul on sobivaim lähtuda unifitseeritud mastidest. Valik toimub projek- teeritava liini tingimuste võrdlemise teel masti karakteristikutega: • nimipinge • masti materjal: − 330 kV liinid − eelistatavalt teras − 110 kV liinid − raudbetoon- või teras (viimased eriti ristumismastides) − kesk- ja madalpingeliinid − immutatud männipuit • ehituslikud nõuded − projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon...
Lisamisel vähenevad plastilisus ning sitkusnäitajad. Cr: (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust Mo ja W: kuumakindluse suurendamiseks Mn: (kuni 14%) tõstab kulumiskindlust Ni: suurendab sitkust ja vähendab soojuspaisumist Cr + Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina S, Si, P, Mn jt elemente. Kasutusalad Sepised – töötlemiseks on vajalik C sisaldus alla 0,25% Masinatööstus (tööriistad, autod, laevad jms) Ehitus (teraskonstruktsioonid, kinnitusvahendid jms) Kulinaaria- ning meditsiinitarvikud (valdavalt roostevaba teras) Farmaatsiatööstus – raualisandid kehvverelisuse parandamiseks 16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). VASK Füüsikalised omadused tihedus 8,9 gcm3 sulamistemperatuur on 1083 oC värvus varieerub punasest kuldkollaseni plastiline sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall väga hea korrosioonikindlus hea soojus- ja elektrijuht kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga, kuivas õhus on vask püsiv diamagnetiline Keemilised omadused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
