SAVITELLIS Ajalugu Savitellis on üks iidsemaid ehitusmaterjale Arvatavasti võeti kasutusele 5000 aastat tagasi Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub...
docstxt/12315342246461.txt
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m kuivatatud proovikeha mass, g; V proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus Proovikeha mõõtmed, cm ...
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine K...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei ...
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombinee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890...
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, raua...
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjal...
Mõõtmed[mm] Jrk nr Materjali nimetus a a_kesk b b_kesk 164 44 1 Poorbetoon 1 163 163.3 45 44.7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99.7 97 96 99 93 49 150 ...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(k...
Ehitusmaterjalid Krista Mis on ehitusmaterjal? Materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Looduslikud või tehislikud ehitusmaterjalid? Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud ja tehislikud materjalid. Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus T...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutat...
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindla...
Fibo kergplokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 ...
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3 m-keha mass õhus ...
Sisukord 1 OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD......................................................................3 1.1 Üldist......................................................................................................................................3 1.2 Redelid................................................................................................................................... 3 1.3 Tellingud................................................................................................................................3 1.4 Tellingute ülesanded.............................................................................................................. 4 1.5 Paigaldamise reeglid.............................................................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud..............
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali m...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTU...
Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli ...
Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele suur eeskujuks. Seal arendas oma teooria, mida kuts palladionismiks (arm antiigi vastu; ehitise välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister, oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid. Esimeseks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per. : Milano per ("Madonna grotis" (1483), "Püha õhtusöömaaeg" (1496 1497) ning Firenze per (1501-1506; "Mona Lisa" ehk "Gioconda" ehk "La Joconde" oli esimene psühholoogiline portree; naine maalil on vabas asendis, tema käed on näh...
Ande Andekas-Lammutaja Kunstiajalugu - Kõrgrenessanss Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise välisvaate kujundamine sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (ehk Leo Vinci linnast; 1452-1519) oli tõeline suurmeister, tal oli küll vähe lõpetatud töid, kuid see-eest palju kavandeid. Esimeseks iseseisvaks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog...
Hoonete lammutamine Gerli Lass ja Merily Paales EV 111 Hoonete demonteerimis- või lammutusprotsess koosneb viiest etapist: · Esimene etapp projekti koostamine ja dokumentide vormistamine ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks · Teine etapp ajutiste piirete paigaldamine, objekti valve korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine. · Kolmas etapp ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja utiliseerimine, krundi planeerimine ja taashaljastamine. · Viies etapp jäätmete utiliseerimise õiendi koostamine ja selle kinnitamine Keskkonnaametis, hoonete hooneregistris arvelt maha võtmine. Tegevuskava: · Ehitis tuleb kustutada ehitiste registrist...
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Van...
Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruu...
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. ...
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali...
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist). Poorbetoontooteid valmistatakse AEROC tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450 kg/m³ n...
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 19891994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon. Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulen...
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati ...
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
SISUKORD 1Sissejuhatus................................................................................................. 2 2Telliste tüübid............................................................................................... 3 2.1Savitellised............................................................................................. 3 2.2Silikaattellised........................................................................................ 3 2.3Betoontellised........................................................................................ 4 3Telliste liigitus............................................................................................... 5 4Telliste füüsikalised omadused.....................................................................6 4.1Survetugevus......................................................................................... 6 4.2Veeimavus........................................
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 ...
SIXTUSE KABEL: KUNSTIVÄÄRTUSED Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.MICHELANGELO...........................................................................................................5 2.1. Sixtuse kabeli laemaal...............................................................................................5 3.1. Võtmete andmine Peetrusele.....................................................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7 ...
ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL KUJUNEMISEST Mõiste "internatsionaalne stiil" võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. USAsse saabusid selle stiili juhtivad arhitektid 1930. aastate lõpus, otsides pelgupaika natsismi eest. (John Hancock Center. Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid. ISELOOMULIKUD TUNNUSED ALGUSAASTATEL Risttahukakujulised mahud Siledad valge krohviga kaetud pinnad Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vält...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
