Television Television is the most common way to spend free time. Although everyone watch TV, they still have different opinions about it. I think TV helps people to be closer to news or other important incidents. Especially now when there's a economic crisis everywhere and people wants to know what's happening around them. TV also helps you to relax easily. It is a lot of fun to watch TV and have a beer with your friends. TV also helps to take up a new topic to talk about. Some TV programmes are very educating and help students with their school work. My favorite TV programmes are political talkshows. They help me to be more critical to provocations. But watching TV all day long is not healthy. It can really affect your eyes. The most annoying thing about television is that the TV companies show more commercials than programmes. Also there is too much violence and sex...
Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem. Signaal uuesti pildiks Sinu televiisor lahutab signaali punaseks,roheliseks,siniseks signaaliks ja helisignaaliks. Nendest signaalidest teeb televiisor uuesti liikuva pildi ja lisab sellele heli. Signaal tuleb sulle koju Televisioonisignaal saadetakse sinu televiisorisse raadiosignaalina tehiskaaslaste (satelliitide) või maa-aluste kaablite kaudu. Sinu televiisor saab signaali...
Eesti televisioon Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrr...
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö korraldanud nooruki teguviisi heaks ja kiitis teda oma põhimõtetes kindlaks jäämises. Tallinna kooli noormees sai televisioonis näidatud koolitulistajalt julgust juurde. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidat...
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks ...
Elu Ilma interneti ja televisioonita Infotehnoloogia on tänapäeval nii palju arenenud ja inimesed on sellega harjunud , et saavad lihtsalt ning kiiresti infot kätte . Kui poleks internetti ja televisiooni, siis kas me üldse oleksime kursis maailma asjadega ? Mitmeid põlvkondi enne meid polnud inimestel veel aimugi internetist ega televisioonist. Uudiseid edastati raadio teel , teadete jaoks saadeti kiri või telegramm. Nendel aegadel tundus inimkonnale see iseenesest mõistetav, et polnud selliseid mugavusi. Kahjuks või õnneks on praegu maailmas riike , kus elanikkond ei saa endale internetti ega televisiooni lubada , kuna kogu raha kulub eluks vajalikule söögile ja elamispinnale. Kui hoolega mõelda , siis on see hea kuna nendes riikides on raske propagandat edastada , kuid see on siiski võimalik. On kahju , et neil inimestel puudub võimalus aimu saada , mis tegelikult toimub. Arvan, et kui internet ja televisi...
Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel. Poliitika ning argipäeva probleemid said just eelmainitud kohtades avalikuks ning võimaluse disskusiooniks. Tänapäeval asendab neid televisioon. Võimalus teha kõike seda kodust lahkumata. Vaja on ühte nupuvajutust ja terve maailm on meie ees valla. Teave, mis rahvani jõuab pole alati olnud nii mitmekesine. Televisiooni algusaastatel näidati peamiselt kultuuri saateid ning dokumentaalfilme. M...
Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal. Enamik internetikasutajatest ei kujuta ette oma elu ilma selleta. Kuid mis saaks, kui kõik see infomaailm lihtsalt ühel heal päeval kaoks? See oleks tänapäeval äärmiselt keeruline olukord. Teavet kätte saada oleks üsna raske. Lähedaste inimestega suhtlemine küll tiheneks, kuid kaugemate tuttavate puhul tuleb kasutada vana head te...
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbr...
Mart Sander Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. ...
TV3 Janeli Ait Sisukord Firma nimi Kanal TV3 algus TV3 Firmamärk TV3 nimi Kanal sai praeguse nime 1996. aastal, kui ühe omaniku kätte läksid seni eraldi tegutsenud EVTV ja RTV. RTV oli lühend Reklaamitelevisioonist. Nii EVTV kui RTV kasutasid oma programmi edastamiseks ühte ja sama levikanalit, millel varem oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saat...
Государственная Третьяковская галерея КРИСТИНА ВОРОНЦОВА 12А Государственная Третьяковская галерея Художественный музей в Москве Основанный в 1856 году купцом Павлом Третьяковым и имеющий одну из самых крупных в мире коллекций русского искусства. 10 интересных фактов о Третьяковской галерее Идея собрать собственную живописную коллекцию появилась у Павла Третьякова после посещения в 20-летнем возрасте петербургского Эрмитажа. Датой основания галереи принято считать 22 мая 1856 года — день, когда Павел Третьяков купил картины русских художников Шильдера и Худякова , хотя свои первые живописные приобретения он сделал ещё в 1854-1855 годах (11 графических листов и 9 картин старых голландских художников). Для всеобщего обозрения галерея была открыта в 1881 году, а в 1892 году, после смерти брата Сергея, Третьяков и вовсе пода...
Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure i...
Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna tele...
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole. Üks aasta räägitakse seagripist, teine aasta naftast ja kolmas aasta K-Kohukesest. Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausa...
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest. Peale nn omasaadete (uudiste, vestlussaadete, kultuuri-, spordisaadete) on populaarsust võitnud mujalt tulnud saatevormid, mis on tihti kirevamad, koosnevad paljudest lühikestest lõikudest, nende tempo on kiirem. Laialt on levinud nn üldhuviajakirjavorm ja hulgakülastajatega vestlussaade. Suure osa praegustest saadetest moodustavadki ...
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne...
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpi...
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine või...
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.........................................................................................................
Atmosfäärilised signaalide edastamise revolutsioon algas 20.sajandi esimesel aastakümnel. Raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla ja Guglielmo Marconi (füüsika Nobeli preemia võitja 1909.a). Atmosfäärilist sidet kasutatavate kommunikatsioonide arendajateks ja rajajateks olid John Logie Baird (televisioon), Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf).
,,Võta või jäta" Saade ,, Võta või jäta "on eetris tv3-s reedeti kell 20.00. Tegemist on telemänguga, kus mängijal tuleb kiusatuslike pakkumiste ja reaalse olukorra vahel parim lahendus leida ning 26 rahakohvri seast see "õige" valida. Kohvrites peituvad erinevad summad alates 10 sendist ja lõpetades 1 000 000 krooniga. Mängija ülesandeks on neid järgemööda avades ja salapärase Pankuri pakkumisi arvestades enda jaoks parim valik teha. Eestis on saatejuhiks Alari Kivisaar ning kohvreid hoiavad neiud E.M.A modelliagentuurist. Saade põhineb tegelikult "Deal or No Deal" formaadil, mis on välja kasvanud Hollandi meelelahutussaatest, praeguseks näidatakse saadet juba ligi 70. riigis. Mängu põhimõte on lihtne. Võistleja valib endale 26 kohvri hulgast ühe. See kohver jääb mängu lõpuni tema valdusse, kui ta just seda pankurile müüa ei kavatse. Pärast seda, kui ta on endale kohvri valinud, hakkab mängija järgemööda avama järelejäänud ...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Meedia minu elus Meedia on väga paljudele inimestele oluline, vahest isegi eluliselt oluline. Meedia vorme on mitu: raadio, televisioon, paberkandja ja internet. Tänapäeval otsitakse palju viise kuidas internetis raha teenida, populaarseim viis on youtube. Youtubes sa laed üles mingi arv videosid mingi aja jooksul on sul võimalus raha teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi vajalikku vaja teada siis peab väga tähelepanelikult kuulama. Raadiot kuulatakse kõige rohkem autodes, eriti pikkadel sõitudel. Vahest peavad inimesed ummikutes nii kaua istuma, et jäävad uudistest ilma, siis on neil võimalus kuulata raadiost tähtsamaid päevauudiseid. Televisiooni meediakanalid on sarnased interneti omadega, ...
Televiisorite Ajalugu Esimesed telekad Esimesed telekad olid mehhaanilised - need töötasid nagu prozektorid, kus sees oli keerlev ketas, mille avadest paistis pilt ekraanile. Esimesi elektroonilisi telekaid hakkas tootma Saksamaa firma Telefunken. Need telekad olid väga kallid, makstes tänapäeva kursis umbes $6633 dollarit. Kuidas töötasid mehaanilised telekad? Esimesed mehaanilised telerid töötasid põhimõttel, et enne ekraanile prozekteerimist tuleb pilt skänneerida. Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja h...
MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirj...
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülged...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese t...
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel ...
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on pagulu...
CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja...
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
Lähte Ühisgümnaasium John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik Lähte 2011 John Logie Baird John Logie Baird sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logi...
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud ...
Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõh...
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse e...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... WTC kaksiktornid................................................................................................. 11.september 2001............................................................................................... Pentagon................................................................................................................ Televisioon............................................................................................................ Kokkuvõte.............................................................................................................. Kasutatud kirjandus............................................................................................. Lisad.................................................................................................................
Mida vaatan telerist? Televisioon on mahukas meediaüksus, kanaleid on sadu, tuhandeid ja vaatajaid miljardeid. Televisiooni algus oli üksikud kanalid, kõige tähtsamate uudistega, kuid see on kasvanud miljardiettevõtteks. Paljudel kanalitel on oma spetsialiteet. Enam ei pea ootama tavaprogrammidest muusikat, kui on MTV, või filme, kui nende jaoks on palju teisi kanaleid. Teler võib pakkuda vajalikku infot, kui ka vajamatut prahti ja selle üle otsustab vaataja ise, mis on huvipakkuv ja mis mitte. Reklaam on midagi, milleta ei saa telerit vaadates hakkama. Firmad on sunnitud kulutama miljoneid reklaamile, millel pole mõtet, mis ainult kordavad nende nime rohkem kui tavaliselt. Nad teevad seda, sest kõik teevad nii. Söögikohta minnes küsitakse, mida soovite juua, kui pole eelistust, mõtlete kohe telerist nähtu peale ja tellite Coca-cola. Seda reklaamist loodetaksegi. Kuid mõelda, ei anna reklaam meile roh...
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
Nowadays watchung TV takes up much of oru time.Many people spend their free time in fornt of a TV set.However, watching TV has many advantages and disadvantages. The main advantage of watching Tv is the source of information.We can watch many educational programmes about animals, discoveries, history, physics and many other domains of science.Thank to TV we can get to knowabout the coulture of other countries. We can also do shopping via TV shpping channels. On the other hand, there are a lot of disadvantages. TV absorbsus much time, which could bring many ilness. TV programmes show violence in fairy-tales, cartoons andprogrammes for children. Watching TV can limit children's imagination. In conclusion, I think that people should limit watching TVand start spending their free time in an active way. Tänapäeval valib telekanal palju aega või aega. Paljud inimesed veedavad oma vaba aega televiisoriga varustatuna. Kuid telerivaatamisel on p...
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
