Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult ük...
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M. hyosynoviae’ga kokkupuudet võib seast saada selle ...
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmi...
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkon...
Haiguste perioodid *nakatumine-> peiteperiood (haigust pole)-> eelkik/eelnhtude periood (ldised nhud, ei saa otsustada kindlalt nakkust)-> pdemisperiood-> paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskest...
Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõh...
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva ...
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuli...
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaug...
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerläätse (valguse tekitaja paikneb kumerläätse fookuses) või nõguspeeglit (valguse tekitaja paikneb nõguspeegli fookuses) Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk läbiks nõgus läätse, sest nõguslääts koondab valgust. Hajuv valgusvihk Hajuva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusviht läbiks kumerläätse, sest kumerlääts hajutab valgust.
"Saastaja maksab" printsiip Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu "Saastaja maksab" printsiibist. See teema on tänapäeval väga tähtis ja asetatud tõsiste keskkonnavastutusalade hulka, kuna tootmisel tekkivaid toksilisi ja mürgiseid aineid tekib ajast- aega aina rohkem ning nende hävitamise eest peab maksma nende tootja, mitte tarbija, et ei tekiks olukorda, kus lõpuks maksab kõrge hinna keskkond ja eelkõige inimesed ja nende tervis. Selle teema valisin, kuna tahtsin ise selle printsiibi kohta rohkem teada ning õnnestus ka valikust see üles noppida. Töö põhiosa "Saastaja maksab" printsiip on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Selle põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Keskkonnavastutus tegeleb omakorda keskkonnakahju heastamisega kahju tekitaja poolt. Keskkonnavastutus, mis peale finantsvastutuse tekitatud keskkonnakahju eest hõl...
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelami...
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
Füüsika KT 1. Vooluring koosneb : a)vooluallikast b)juhtmest c)lülitist d)tarbiast 2.Vooluallikat on vooluringi vaja selleks, et vooluallikas oleks vool Kas vooluallika sees toimuvad: *a)Keemilised b)Bioloogilised c)Geograafilised brotsessid? (ringita õige vastuse varjant) 3.Kas elektrivoolu tekitaja metallis on: a)prooton *b)elektron c)neutron d) ioon (ringita õige vastuse varjant) Kas elektrivoolu tekitaja soolade vesilahustes on: *a)ioonid b)elektroonid c)prootonid d) neutronid (ringita õige vastuse varjant) 4.Eelektrit juhivad hästi järgmised ained: 6.Näita noolega juhtme sees elektonide a) inimese keha liikumise suunda. b)vesi c)raud 5.Elektrit ei juhi järgmised ained: PATAREI a) plastmass ELEKTRONID b)paber c)kivi 7.Elektrivool o...
ÜL 1. 25-aastane mees käis Kesk-Aafrikas (Rwanda) 2-nädalasel turismireisil. Ta konsulteeris reisi eelselt infektsionistiga ning kasutas kemoprofülaktikumina meflokiin. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik, halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga. Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja? Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile Plasmodium vivax'ile on aga ...
Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
Seedeelundite haigused Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla ko...
Magnetvälja tekitaja elektrivälja muutumine Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva mõju t...
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Keskkonna õpetus Prügi sorteerimine Helina Martinson TTHK 106RMÜ 13.12.2008 JÄÄTMETE VÄLTIMINE 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad. Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes võib kokku hoida ka rahas,...
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ju...
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid,...
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid: · Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikr...
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel. Tavalisteks näht...
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik ...
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
Suguhaigused Süüfilis KAEBUSED 34 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on k...
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
Tuulerõuged Sissejuhatus ja ülevaade Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae- zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võ...
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8 p= 1 é= 8 é= 1 n=8 n= 0 m= 2 Reaktsioonides enamasti ei loovuta ...
Loomakarva allergia Inimeseõpetus Haiguse tekitaja Looma kõõm Looma sülg Looma higi Oleneb inimesest Allergia kirjeldus Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas. Kuidas ravida? Immunoteraapia Ravi koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 8090% patsientidest vähem allergiavaevusi. Eestis ei ole seda kunagi proovitud. Kokkuvõte Allergia on väga raske haigus. Allergia on omamoodi ohtlik. Looma karva allergia on ravimatu haigus Eestis...
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele... · Avardavad hääle ulatust nii üles kui ka alla poole. · Arendavad hääle tugevust ja kanduvust. · Kujundava...
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemisteg...
Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel ...
Parasiitseened/Parasitism Keiu Lindeburg Toila Gümnaasium 11.Klass 2015 Parasiitseened, mis need on? Enamik parasiitseeni kasutab elukeskkonnana teisi organisme - kas taimi või loomi. Parasiiti toitvat organismi nimetatakse tema peremeestaimeks. Parasiitseened elavad mitmesugustes taime maapealsetes osades. Eosest arenev seeneniit põimub taimekudedesse, tarvitades sealt saadud toitaineid. Parasiitseened ohustavad ka inimesi. Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel parasiteerivad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka tooretel rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades ...
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümpto...
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldj...
VII A-rühma elemendid halogeenid Omadused F2 Cl2 Br2 I2 Elektrooniline F +9 2)7) +17 2)8)7) +35 2)8)18)7) +53 2)8)18)18)7) valem Oksüdatsiooniaste +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 Füüsikalised 1.gaas 1. gaas 1.vedelik 1. tahke omadused 2.kollakas 2.kollakas 2.pruun 2.tume-mustjas 1.olek roheline gaas roheline 3. lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamis...
Mikroobidevastased ained 1. Selgita mõistet kemoteraapia? Nakkushaiguste ja kasvajate ravi keemiliste ühenditega. 2. "Kemoteraapia" võttis kasutusele? a) G. Domagk b) P. Ehrlich c) A. Fleming d) S. Waksman 3. Kuidas antibiootikume klassifitseeritakse? Too iga grupi kohta üks toimeaine näide! 1)Beeta-laktaamsed AB (penitsilliinid, tsefalosporiinid) 2)Aminoglükosiidsed AB (streptomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin) 3)Tetratsükliinid(doksütsükliin) 4)Makroliidid (oleandomütsiin, erütromütsiin) 5)Polüpeptiidsed AB (batsitratsiin, gramitsidiin, polümüksiinid, valinomütsiin) 6)Kinoloonid (nalidiksiinhape, tsiprofloksatsiin) 7)Polüeensed AB (amfoteritsiin B, nüstatiin) 8) Glükopeptiidid (vankomütsiin) + Laia toimespektriga ja kitsa toimespektriga 4. Selgita penitsilliinirühma antibiootikumide klassifikatsiooni? To iga genaratsiooni kohta toimeaine näide? 1. generatsioon oksatsilliin, bensüülpenitsilliin 2. generatsioon ampitsilliin, amoksi...
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11. Kirjeldage lühidalt mükobakterite profülaktika põhimõtteid. 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi. 13. Kirjeldage lühidalt korünebakterite...
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
Elektriline jõud: Jõud, millega üks keha mõjutab teist keha. (Tõmbuvad või tõukuvad) Elektrilaeng: Keha omadus, tõmmata enda poole teisi kehasid. Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elementaarlaeng: e = 1,6 * 10 (astmel -19) C Kehade laadimine: Keha laadimiseks tuleb kehalt ära võtta või juurde anda laetud osakesi tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
