Lineaarkujutus ja teisendus. Olgu hulgad V, W vektorruumid. Aksioom1 Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust f: V W nimetatakse lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus : f ( a + b) = f (a) + f (b). Järeldus1 Olgu = = 1 f ( a + b) = f ( a ) + f ( b ) lineaarkujutuse distributiivsus vektorite liitmise suhtes. Järeldus2 = 0 f ( a ) = f (a ) lineaarkujutuse kommutatiivsus skalaariga korrutamise suhtes. Järeldus3 = = 0 f ( 0 ) = 0 Aksioom2 Vektorruumi V korral määratud lineaarset kujutust f : V V nimetatakse selle vektorruumi V lineaarteisenduseks vektorruumist V iseendasse tagasi. Lineaarkujutuste f ja g korral lepitakse kokku rääkida ka nende summast f + g ja kujutuste korrutamisest reaalarvuga f. Lineaarkujutiste liitmisel ja korrutamis...
Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki ...
Gaussi_tabel z x y x1 x2 -4 -5 -9 -11 0 0 1 1 1 1 1 0 3 5 10 15 1 1 Page 1 Gaussi_tabel x3 0 15 109 Page 2
Siinuse spekter e j (ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) Euleri valem: cos(ω c t + ϕ) = 2 ∞ ∞ 1 ( ) ∫ cos(ω c t + ϕ)e − jωt dt = 2 ∫ e j(ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) e − jωt dt −∞ −∞ 1€∞ j (ω c t +ϕ ) − jωt 1 ∞ − j (ω c t +ϕ ) − jωt = ∫e e dt + ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ j 2πf c t − j 2πft 1 − jϕ ∞ − j 2πf c t − jωt = e ∫e e dt + e ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ − j 2π ( f − f c ) t 1 − jϕ ∞ − j 2π ( f + f ...
Küsimus 1 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige arv: Täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis on: 1 Küsimus 2 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millist teisendust nimetame ka arvu "väärtuse leidmiseks" ? Vali üks: teisendus kahendsüsteemi teisendus kümnendsüsteemi teisendus kuueteistkümnendsüsteemi teisendus kaheksandsüsteemi Küsimus 3 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised arvujärgud on kõrgemad järgud ? Vali üks: murdarvulise kaaluga arvujärgud suuremate numbritega täidetud arvujärgud ülevalpool asuvasse ritta kirjutatud järgud suurema kaaluga arvujärgud väiksema kaaluga arvujärgud Küsimus 4 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lünka õige sõna: Arvusüsteemi kõige olulisem tunnus on mida tähistatakse: p. alus Küsimus 5 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mitu erinevat järguväärtust võib olla arvusüsteemi igas järgus? Vali üks: 1. samapalju erin...
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - arvusüsteemid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika Oled sisenenud kui Oskar Liblik (Välju) Õpikeskkonna avalehele Minu kursused IAY0010 Teema 5 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - arvusüsteemid Katse 2 ülevaade Alustatud Wednesday, 9 November 2011, 09:38 AM Quiz navigation Lõpetatud Wednesday, 9 November 2011, 09:45 AM 1 2 3 4 5 6 Aega kulus 7 minutit 58 sekundit 7 8 9 10 11 12 Punktid 15,00/15,00 ...
Kodutöö: Lineaarne regressioonanalüüs PD <- read.csv("puud15.CSV") # parameeter sep="," ja dec="." PD$d_k<-with(PD, ifelse(d2>0,(d1+d2)/2, d1)) PD.<-subset(PD, prt==642 & aasta==2001) PD.<-droplevels(PD.) plot(h~d_k,data=PD.) PD.H <- subset(PD., h>0 & hv>0) table(PD.H$pl) PD.KU<-subset(PD.H, pl=="KU") par(mar=c(4.5,4.5,1,1)) plot(NULL,xlim=c(0,40),ylim=c(0,25),xlab="diameeter, cm", ylab="kõrgus, m") abline(v=seq(0,40,10),lty=3,col="grey75") abline(h=seq(0,25,5),lty=3,col="grey75") # abijooned points(h~d_k,data=subset(PD.KU),lwd=1) with(subset(PD., pl=="KU"),rug(d_k)) 1. Sirge h=a+b*d M1 <- lm(h~d_k, data=PD.KU) summary(M1) D<-0:40 M1.pred <- predict(M1,newdata=data.frame(d_k=D)) lines(D,M1.pred, col="red") coefficients(M1)[1] coefficients(M1)[2] # dobavit' p-value v tablicu v vide * summary(M1)$adj.r.squared summary(M1)$sigma # sqrt(sum(M1$residuals^2)/(length(M1$residuals)-2)) AIC(M1...
Põhiseosed : Funktsioonid: sin + cos = 1 2 2 sin sin(180° - )=sin tan = cos(180° - )=-cos cos tan · cot = 1 tan(180° - )=-tan cot(180° - )=-cot 1 1 + tan 2 = cos 2 sin(180° + )=-sin Liitmisvalemid : cos(180° + )=-cos sin( ± ) = sin cos ± cos sin tan(180° + )=tan cos( ± ) = cos cos sin sin cot(180° + )=cot tan ± tan sin( ± ) tan( ± ) = = 1 tan · tan cos( ± ) sin(360° - )=-sin Kahekordse _ nurga _ ja _ poo ln urga _ ...
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab teiste sõnadega ...
ARVUSÜSTEEMID Kui p = 10 , siis a i T Ü Kõik olulised arvusüsteemid on positsioonilised ehk arvu numbrid asuvad Igal 10ndnumbril on tema traditsiooniline väärtus 0 ..... 9. T neile ettenähtud kindlatel asukohtadel — arvujärkudes a i : Järgu väärtus on selles arvujärgus asuva numbri väärtus. . . . . a5 a4 a3 a2 a1 a0 a-1 a-2 a-3 a-4 . . . . a i . . . . Arv koosneb numbritest. ...
Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine ...
Põhiseosed : Kui sinx=m, siis x=(-1)n arcsinm + n, sin 2 + cos 2 = 1 kus n Z sin tan = cos Kui cosx=m, siis x=±arccosm + 2n, tan · cot = 1 kus n Z 1 1 + tan 2 = Kui tanx=m, siis x=arctanm + n, kus n cos 2 Liitmisvalemid : Z sin( ± ) = sin cos ± cos sin Viete'I teoreem ax2+bx+c=0 cos( ± ) = cos cos sin sin x1+x2=-b, x1*x2=c tan ± tan sin( ± ) tan( ± ) = = ...
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreedit...
JÕUD JA VASTASTIKMÕJU Klass: 8. 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.2p Jõud: tähis- F, mõõtühik- 1 N, mõõteriist: dünamomeeter.3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni ...
Contents 1.Kordse integraali mõiste. Kahekordne intgeraal. Kahekordse integraali omadused...............1 2.Regulaarsed ja normaalsed piirkonnad. Kaksikintegraal. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abi..................................................................................................................... 1 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid.....................................2 4.Kolmekordne integraal ja selle arvutamine rist-, silinder- ja sfäärkoordinaatides..................3 5.Teist liiki joonintegraal ja Greeni valem.................................................................................4 6.Diferentsiaalvõrrandi mõiste...................................................................................................5 7.Cauchy ülesanne ehk algväärtusülesanne................................................................................ 5 8.Eksaktne diferentsiaal...
Olgu hulgad V ja W vektorruumid siis 2 vektorruumi korral määratud kujutust f:VW nimetatakse lineaarkujutuseks kui ta rahuldab tingimust f(·a+·b)= ·f(a) + ·f(b) J: = =1 f(a+b)=f(a)+f(b) J2: =0 f(·a)= ·f(a) J3: = =0 f(0)=0. Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutlust f:VV nim selle vektorruumi V lineaarteisenduseks (ehk kujutusest vektorruumist V iseendasse tagasi. 1º leidub või eksisteerib vähemalt üks punkt. 2º igale kahele kindlas järjekorras võetud punktide paarile (A;B) on vastavusse seatud parajasti üks vektor AB. 3º iga punkti A ja iga vektori a korral eksisteerib parajasti üks B nii et punktidele A ja B vastab vektor a. 4º rööpküliku aksioom, kui vektor AB on võrdne vektoriga CD siis AC on võrdne BD'ga. J1: AC=BD a+b=b+a. J2: AD=BD+AB a+(b+c)=(a+b)+c. J3: BB=0 a=a+0. J4: BA=(-a) a+(-a)=0 1* igale paarile (,a) on vastavusse seatud parajasti üks vektor a. 2* (+)a= a+ a. 3* (a)=( )a. 4* (a+b)= a+ b. 5* 1 ·a=a. J5: =a(a)= · a....
Z n[x(k)] = x(k ± n), kus k on hilistumine. H(z) = B(z)/A(z) <- m(süsteemi jark) <- n (mälu pikkus) Hilistumine d = n-m. Kui n = m, siis d = 0 Z-teisendus- Z- teisenduses luuakse üksühene vastavus diskreetse originaali x[kT] ja kujutise x(z) vahel. Mis edaspidi on x[kT] z x(z) Z-teisenduse kasutamisel on olulisimaiks iseärasuseks järgmised: -teisendus on rakendatav diskreetaja funktsioonidele ,mille kõigi ajaargumendi negatiivsete väärtuset puhul on nulline väärtus : (teisel lehel) teisendus on lineaaren st. Kehtib kujutise argument z on kompleksmuutuja z=roo+ jv=z mej igale pidevaja funktsiooni laplace'i kujutisele vastab ühene diskreetaja funktsiooni z-kujutis ahelana. 10.1 Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist
1.Kordse integraali mõiste. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma ja kahekordse integraali definitsioonid. Kahekordse integraali geomeetriline sisu. Kahekordse integraali omadused. Kui eksisteerib , mis ei sõltu osapiirkondadeks Dj jaotamise viisist ega punktide Pj ϵ Dj valikust, siis seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x,y) kahekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = ƒ (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks ∆S1,∆S2,…,∆Sn.Tähistagu ∆Si samaaegselt nii i- ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= ƒ (P1) ∆S1 + ƒ (P2) ∆S2+…+ ƒ (Pn) ∆Sn Seda summat Vn nim funktsiooni ƒ integraalsummaks piirkonnas D Kahekordse integraali geomeetriline sisu : Olgu ƒ(x,y)≥0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt ...
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
Telekommunikatsiooni mõiste: Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded: · Ülekandesüsteemi ära kasutamine · Ühendamine (Interfacing) · Signaali g...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
LAUSEARVUTUS Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . Vastus 1 kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON Vastus 2 ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON Vastus 3 ...ja viimasena...
KATSEANDMETE TABEL Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja Teisendus SI Absoluutne viga ühik mõõtühikule Koormise 5 mass M 193 g 0,193 kg 3,33 x 10-4 kg Kuuli mass m 4,541 g 4,541 x 10-3 kg 2,6 x 10-4 kg Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis. R1 8,5 cm 0,085 m 4,93 x 10-3 m Maksimaalne pöördenurk 0 20o-2o=18o rad 0,0499 rad n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 28,710 s 0,06667 s Võnkeperiood esimeses asendis T1 4,10143 s 0,00952 s Tabamispunkti kaugus pöörle...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Töö ülesanne Aine molaarmassi leidmisek mõõdetajse lahusti (näiteks vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik 1. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. 2. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mille sukeldan mõõdetavasse lahusesse. 3. Käivitan arvutis vastavalt juhistele programmi PicoLog Recorder. 4. Teen arvutis ka vastava uue faili andmete jaoks. 5. Lahustit valasin...
Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha lii...
Klassid, täielikud süsteemid, baasid Mis on jääkfunktsioon? Millest oleneb jääkfunktsioonid muutujate arv? Jääkfunktsioon on funktsioon, kus avaldises on osad tema muutujad asendatud konstantidega 0 või 1.Muutujate arv oleneb sellest, kui mitu muutujat on asendatud konstantidega. Mis on shannoni arendus? Millised liigid on olemas? Shannoni arendus on loogikaavaldise üks erikuju. On olemas 2 liiki, disjunktiivne arendus ja konjuktiivne arendus. Milline loogikaavaldis on täieliku shannoni arenduse tulemuseks? Alles ei jää mitte ühtegi muutujat xi, ehk jääkfunksioon väärtustub konstandiks 0 või 1. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi tähistatakse? Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? Vt tähiseid, tunnuseid jn lk 272-273 Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne? Kui f(00)+f(01)+f(10)=f(11) Mis on loogikafunktsiooni süsteem? Loogikafunktsioonide s...
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomi...
ISS0010 ТЕОРИЯ СИСТЕМ Прошу всех сходить в библиотеку за учебником и задачником и иметь их при себе во время занятий (как лекционных, так и упражнений): 1. HANNO SILLAMAA: «SÜSTEEMITEOORIA» TTÜ, Automaatikainstituut 2. BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU TTÜ, Automaatikainstituut доц. Борис Гордон ведет курс ТЕОРИЯ СИСТЕМ на русском языке. Лекции по пятницам в 14.00-15.30 в III-214 проф. Энну Рюстерн ведет курс SÜSTEEMITEOORIA на эстонском языке двум потокам (поделены в зависимости от специальности). Лекции по вторникам в 8.00-9.30 в III-103 или в четверг в 10.00-11.30 в CYB- Veenus. Студенты выбирают преподавателя по языку, на котором они хотят слушать лекции преподавателя, а не по языку на котором студент собирается писать контрольные или экзамен (т.е. обоим преподавателям можно представлять работы на обои...
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ...........................................................
Aeg ja Raha Rahavood, kassavood, cash flows · Raha liikumine mingil kuupäeval ongi rahavoog Cash flow, CF · Rahavood saavad olla negatiivsed (maksan ära) ja positiivsed (makstakse mulle) · Rahavoogude suurust ja toimumise tõenäosust saab kirjeldada riskiga © Robert Kitt Investeerimise definitsioon · Investeering on rahavoogude genereerimine · Positiivsed miinus negatiivsed vood annavad tulu · Mida kindlamad on rahavood, seda väiksem on investeeringu risk © Robert Kitt Näited rahavoogudest ... · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega ...
Õpetus: sin, cos ja tan tan = VK:LK Sin = vk: hüp Cos = lk : hüp Kuna sooviti teada saada mõningaid põhitõdesi seoses sin, cos ja tan-iga siis tegin ülevaatliku, kuid siiski suhteliselt detailse teema seoses nendega. See õpetus peax andma selguse antud seostest ja kuidas seda kõike rakendada Game Maker -is. Selle teadmine võib tulla kasuks, kui on vaja leida erinevaid nurki. Räägin siis mõningad põhitõed seoses siinus, koosinus ja tangensiga. Kõik suhted on seotud täisnurkse kolmnurgaga. Ilma täisnurgata vastavad seosed ei kehti. Pildil: a = alus / kaatet 1 b = kõrgus / kaatet 2 c = hüpotenuus A' = alfa kraad B' = beeta kraad GM funktsioonid: radtodeg(x) = teeb radiaanid kraadideks arcsin(x) = sin-1 e. siinuse pöördväärtus arccos(x) = cos-1 e. koosinuse pöördväärtus arctan(x) = tan-1 e. tangese pöördväärtus Nurkade leidmine Siinus: sin = vastaskülg / hüpotenuus Seda seost tulebki nii võtta nagu kirjutatud. Vastaskülg vaadata...
Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? Rooma kultuur on väga tugevasti mõjutatud Kreeka kultuurist. See mõju tekkis alles 3.saj eKr kus Homerose eeposte eeskujul hakati kirjutama ajalooainelisi lugulaule. Juhtus kõik siis, kui roomlased vallutasid alasid ning nende hulka jäi ka Kreeka. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarnasused ja millised nende erinevused. Kuna Kreeklaste kultuur oli ammu enne seda välja arenenud kui Roomlased olid vallutanud kogu Vahemere ümbruse, võib öelda, et palju võetigi Kreeklastelt üle. Vana – Kreeka kultuuri iseloomustavad hästi nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Suuri avastusi tehti ka matemaatika ja meditsiini valdkondades. Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest V...
ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem? Rooma numbrite süsteem. 2. Mis on positsioonilise arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Alus määrab ära positsioonilisearvusüsteemi ning mitmest numbrimärgist arvusüsteem koosneb. 3. Mis on arvujärgu kaal? Kuidas on iga järgu kaal määratud? Igal järgul a i on kaal p i , mille saame arvusüsteemi alust p arvujärgu a i indeksiga i astendades: p i = pi. (, ) -- . « » . -- , . 4. Mida näitab koma? Koma näitab, kus lähevad täisarvulised järgukaalud üle murdarvulisteks. 5. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud? Kõrgemad järgud on suurema kaaluga ehk kaugemal täisosa ja murdosa üleminekupunktist. 6. Millised arvujärgud on madalamad järgud? Madalamad järgud on väiksema kaaluga ehk lähemaltäisosa ja murdosa üleminekupunktile. 7. Milline on täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis? Täisosa madalaima jä...
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli ...
Diferentsiaalvõrrand: Laplace'i teisendus: Astmelise muutumise korral: Lahutusteoreem: kus si on funktsiooni Saadud nullkohad: ; ja Ci on leitav valemiga kus . Saadud väärtused on: Kujutise uus kuju: Siirdefunktsioon: Siirdefunktsiooni väärtused (eeldusel, et kui siis ): Tabel 1. Siirdefunktsiooni väärtused. t x(t) t x(t) t x(t) 2,04 0 56,04 1,4932 110,04 1,9037 4,04 0,0186 58,04 1,5206 112,04 1,9105 6,04 0,0822 60,04 1,5466 114,04 1,9170 8,04 0,1670 62,04 1,5714 116,04 1,9232 10,04 0,2567 64,04 1,5949 118,04 1,9290 12,04 0,3448 66,04 1,6172 120,04 1,9346 14,04 0,4294 68,04 1,6384 122,04 1,9399 16,04 ...
ARVUTITE ARITMEETIKA IAY0140 POSITSIOONILISED ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tiutum mittepositsiooniline arvusüsteem? – Rooma numbrid – Morsekood Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses. Positsioonilise arvusüsteemi aluseks nimetatakse naturaalarvu k, mis tähistab, mitut numbrit (null kaasa arvatud) arvusüsteem kasutab. Näiteks kümnendsüsteemi alus on kümme: see kasutab numbreid 0 kuni 9. Igas arvusüsteemis (va juhul kui alus on 1) on aluse tähis 10, sest see on esimene arv, mida ei saa tähistada k numbri abil. 2. Mis on arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Arvusüsteemi aluse mõiste – numbri kirjapanekuks kasutatavate märkide arv. Arvusüsteemi alus on täisarvul...
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või u...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel tra...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub si...
1. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite mõisted. Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. piirkonna D rajajoon. Eeldame, et piirkonnas D on täidetud tingimus f(x,y)>=g(x,y). Kahekordse integraali 𝑥 = 𝜌 𝑐𝑜𝑠𝜑 Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Definitsioon 1. Öeldakse, et kahe omaduse tõttu ∬𝐷[𝑓(𝑥, 𝑦) − 𝑔(𝑥, 𝑦)]𝑑𝑥𝑑𝑦 = ∬𝐷 𝑓(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦 − ∬𝐷 𝑔(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦. Mõlemad kahekordsed 𝑦 = 𝜌 𝑠𝑖𝑛𝜑 muutuja funktsioonil on punktis P1(x1, y1) lokaalne maksimum, kui sellel punktil leidub niisugune ümbrus teisendus on kujul 𝑧=𝑧 .Tavaliselt € [0, +lõpmatus) φ € [0, 2π). ∭Ω 𝑓(𝑥, ...
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline rida on koonduv, sest ...
Lineaaralgebra I kontrolltöö teooriaküsimused 1. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kaaskompleksarv, kompleksarvude võrdsus ja nulliga võrdumise tingimus. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi , (1) kus a ja b on reaalarvud ja i on niinimetatud imaginaarühik, mis on määratud võrdustega i = -1 või i 2 = -1 ; Kaht kompleksarvu z = a + bi ja z = a - bi , mis erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest, nimetatakse kaaskompleksarvudeks. Kokkuleppe põhjal 1) kaht kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z2 = a2 + b2i loetakse võrdseteks ( z1 = z2 ) , kui a1 = a2 ja b1 = b2 , s.t. kui nende reaalosad on võrdsed ja imaginaarosad on võrdsed; 2) kompleksarv võrdub nulliga, s.o. ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Psühhomeetria) 1. Mis on psühholoogiline test? Testi kui mõõtvahendi peamised omadused. Test on süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks (samas ka kahe v. enama isiku käitumise võrdlemiseks!) numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil (Cronbach). Testi omadused: 1) objektiivsus (sh kvantifitseeritavus: numbriline väljund -skoorid-, mis võimaldab kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus..........................................
Tõlkimisega seotud mõisteid Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpretation 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse...
I. Klassikaline mehaanika. 1. Kinemaatika põhimõisted (punktmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumishulk, nihkevektor, kulgev liikumine). Punktmass idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand . Jäik keha keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju ehk keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas (x=x(t), y=y(t), z=(t)). Nihkevektor , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor () määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. Kulgev liikumine kõik keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes ühesuguse kiirusega. Kui keha pun...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
