Tarvastu Gümnaasium ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST Uurimistöö Artur Jarmolenko 10.klass Juhendaja: õp Enna Ojaots Mustla 2018 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................3 2.Õpilaste vastustest koostatud sektordiagramm...........................4-8 3.Teine maailmasõda 3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad...............................9 3.2Põjused......................................................................10 3.3Sõjakuriteod................................................................11 4.Kokkuvõte........................................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
Eestimaa Esimese maailmasõja ajal Juhendaja: Merike Vent Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastal. Eestisse jõudis Esimene maailmasõda 1917 aastal. Uurimistöös on antud ülevaade Veebruari revulutsioonist, Eesti kubermangudest, Eesti Rahvusväeosadest, rahvusautonoomiast ja Eesti rahva- ning rahvuskongressist. Töö eesmärgid Töö eesmärk on uurida, mis ja kuidas toimus Esimese maailmasõja ajal Eestimaal, ning saada teada ka sellest mis toimus sellel ajal poliitikas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida üheksanda klassi õpilaste teadmisi Eestis toimunust Esimese maailmasõja ajal. Metoodika Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Küsitluses osales 75 üheksanda klassi õpilast, kellele jagati küsitlus üheksa küsimusega. Küsitlus esitati paberkandjal ning see oli täiesti anonüümne. Esimene põnevaim tulemus 48 52 Teadsid ...
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Tartu Kivilinna Gümnaasium MODERNISM referaat Koostaja: Margus Raag Klass 11c Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2012 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................... 3 Modernism................................................................ 4 Modernismi voolud/ Futurism.......................................... 5 Ekspressionism........................................................... 6 Dadaism....................................................................6-7 Kokkuvõte..................................................................7 Kasutatud materjalid......................................................8 2 ...
Futurism Rainar Paidla 11 A Futurismi ajalugu 1909. aastal Itaalias Futuristide manifesti loojaks on Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti Manifest ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro. Futurism Kunsti- ja kirjandusvool Manifestid Futurismile omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine Väljendab maailma kiirust ja eripalgelisust Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat I manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimese probleemid II manifest Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, nt aktimaal Tuli kujutada motiivi arengut ajas Futuristide liikumine Selle lõhkus ära Esimene maailmasõda Osad futuristid oli pettunud selles, kuidas tehnikat kasutatakse sõjas Teised sattusid sellest vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumisteg...
EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL Referaat Pärnu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Valitsemine............................................................................................................................................3 Majandus................................................................................................................................................4 Kultuur....................................................................................................................
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. KLEIDID..............................................................................................................................................................4 1.1ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA........................................................................................................................4 1.2ESIMENE MAAILMASÕDA.................................................................................................................................5 1.3NAISTEKLEIT 1920-1929.......................................................................................................
MODERNISM Referaat Tartu 2012 1. SISUKORD.................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS............................................................. 3 3. MODERNISM...................................................................4 3.1 Põhiolemus / Uusromantism.......................................... 4 3.2.Rühmad.....................................................................5 3.3 Põhitunnused............................................................. 6 3.4 Voolud.................................................................... 7-8 4. KOKKUVÕTE....................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................10 2 Sissejuhatus Modernism on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses arenenud kunsti- ja kirjandusvool. Modernismi ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS....
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
USA Presidendid XX Saj. Referaat Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 USA presidentide nimekiri 1901-2000............................................4 Presidentidest.......................................................................5-9 Kokkuvõte...........................................................................10 Kasutatud kirjandus.................................................................11 Pildid..............................................................................12-13 2 Sissejuhatus USA on olnud läbi aegade üks maailma juhtivamaid riike. Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. ...
Viimsi Kool Ketrin Umbjärv 8c Oskar Luts Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Esimene maailmasõda..........................................................................................4 2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium J. Tito Referaat Viljandi 2009 Sissejuhatus Josip Broz Tito elas aastatel 1892 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik. Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980. Josip Broz Tito Noorus Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia. Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane. Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis. Põhikool oli Jugoslaavias sellel ajal 4 klassi. Ta jäi teist klassi kordama ja lõpetas kooli 1905. aastal. 1907. aastal läks ta lukksepa õpipoisiks. Kolm aastat hiljem liitus ta metallurgia töötajate ühinguga ja samal aastal ka Ho...
Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha. /C. Silva/ Iga inimene on erinev mõttelaadi, käitumise ja väljendusoskuse poolest. Sellest tulenevalt tekivad lahkhelid erinevate isikuomadustega inimeste vahel ja ühesugused koonduvad- tavapärasest hallist massist tuleb esile eliit. Väiksemas mastaabis võib kujutada seda koolis klassisiseselt, suuremas- terve ühiskonna näitel. Alati ei ole need suured sõnapruukijad kõige targemad, aga hea sõnaoskusega suudavad ka nemad palju korda saata. Ajaloost Teine maailmasõda on otseselt kahe ambitsioonika ja sõnaosava liidri esiletulemise ja oma mõjuvõimu laiendamise soovi tagajärg. Juba esimestel kooliaastatel võib klassis näha erinevaid kihte- on vaiksemad ja tagasihoidlikumad, teiselt poolt hakkavad silma hüperaktiivsed lapsed. Viimane väljend on tulenenud psühholoogide arvamusest, et üks hüperaktiivsusele viivatest põhjustes...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA.........................................................................................................................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 ...
Lähisajaloo õpiku kokkuvõte lk 7-30 UUS JÕUDUDE VAHEKORD MAAILMAS teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas, USA läks majandusliku arengu poolt teistest riikidest ette teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit (saavutas ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel nimetati külmaks sõjaks ei olnud ...
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja...
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
BAYERISCHE MOTOREN WERKE AG Tallinn 2013 1 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 AJALUGU............................................................................................................................................4 Enne II Maailmasõda........................................................................................................................4 II Maailmasõda.................................................................................................................................5 II Maailmasõja tagajärjed.......................................................................................................
ABSTRAKTSIONISM 20.SAJANDI KUNSTI AJALUGU 20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks. 20. sajand on revolutsioonide ja maailmasõdade sajand – see pani paljud pessimistlikult suhtuma. 20. sajandil on kunstiga äritsemine mõõtmatult kasvanud - hea ja tunnustatud kunst leidis kindla koha soodsate kapitalimahutuste loendis. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. ABSTRAKTSIONISMI AJALUGU Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Prantsusmaa Referaat Autor: Marilin Maarjakõiv 101 RS Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................3 Üldandmed ...................................................................................4 Geograafiline asend .........................................................................4 Riigi arengutase..............................................................................5 Rahvastik......................................................................................5 Soolis-vanuseline koosseis..................................................................6 Linnastumine..................................................................................6 Turism..................................................
C.R.Jakobsoni nim. Torma Põhikool Tants aurukatla ümber Kokkuvõte Koostaja: Marvin Ojasalu Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2015 Mats Traadi raamat "Tants aurukatla ümber" viib meid ajas sajand tagasi. Raamat koosneb viiest eraldi tantsust(loost). Igas tantsus kirjeldatakse sügisest aega kui eesti inimestel on olnud tegemist viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp, kes seab masina tö...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Stalini lapsepõlv .................................................................................................................3 2. Stalini õpingud.................................................................................................................... 4 3. Stalini võimuletulek............................................................................................................ 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................................
Referaat Eesti iseseisvumine Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4 1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4 1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4 Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5 Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6 Vabadussõda .............................................................................
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad...
Lähte Ühisgümnaasium HOLOKAUST Referaat ´ Koostaja: Kristiina Maremäe 12.tehnoloogia Lähte 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi........................................................................................... 4 Holokausti ajalugu................................................................................................................... 5 Kristallöö..................................................................................................................................
Sissukord Sissejuhatus Ettevõtte nimetus; Ettevõtte tegevusvaldkond; Ettevõtte üldine iseloomustus (asukoht, töökorraldus jne.); Ettevõtte kliendirühmad; Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus; Toodangu sortiment, kogused; Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes Tehnilise varustatuse iseloomustus; Millised on ettevõttes töö tingimused; Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed; Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta; Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tööstusliku leiva tootmine Tartus algas aastal 1911, kunas alustas esimene ülevenemaaline leivatehas Pain Normal, kus valmistati täisterast terviseleiba, mis oli hinnatud nii kohalikul turul – eriti aga Peterburis. Tähelepanuväärne oli ka mitmekülgse ärimehena tuntud August Kook´i 1936 aastal Emajõe tänavale vanast õlletööstusest ümber ehitatud leivatööstuse ...
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920) Esimese laine feminism lõi naiste uue poliitilise identiteedi ning andis neile rohkem karjäärivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused...
RAHVASTELIIT Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Rahvasteliidust üldiselt Rahvasteliidu tekkimine Rahvasteliidu liikmed Territooriaalvaidlused ja muud konfliktid Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliidu likvideerimine Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Rahvasteliidu. Tegin just sellise teemavaliku, sest Rahvasteliidust on sellel aastal väga palju juttu olnud ning põnev oleks sellest rohkem teada saada. Esialgu tean sellest ainult nii palju, et organisatsioon tehti sõja ennetamiseks ja tülide lahendamiseks läbirääkimistega, kuid tahaksin ka teada millest üldse selline idee alguse sai ja kuidas liit tekkis. Kindlasti ka seda, kuidas riikide omavaheline koostöö sujus ning miks see lõpuks lõpetada otsustati. Valisin selle teema ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
Art Deco · Art- Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! · Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, past...
Loo Keskkool Eesti II Maailmasõja ajal Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte..........................
Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5 Õhusõidukid................................................................................................................................9 Allveelaevad..............................................................................................................................12 Kaevikusõjad......................................................
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...
1. Mis ajal oli Euroopas realism? 1830-1870 a. 2. Mis oli realismi eesmärk? Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sell...
Lääne-Euroopa kunst 1920- 1940 nimi Kool Aasta Ajalooline ülevaade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · 1918 esimese maailmasõja lõpp · 1921 Versailles rahu jõustumine · 1936-1939 Hispaania kodusõda · 1938 Müncheni leping · 1939 teine maailmasõda Sissejuhatus Läänemaailma kunstipealinn Pariis Pariisis oli kunst ilutsev, visuaalset naudingut Click to edit Master text styles pakkuv. Saksmaal lihtsa vormiline esemete tootmine Second level (koolkond "Bauhaus") Third level Pariisi näitustel ülekaalus e...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4. Ajalugu.....................................................................................................7 5. Eesti Jalgpall............................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................
Lähte Ühisgümnaasium Pesukuivati Referaat Koostas:Fernando Orgusaar 19.05.2011 Lähte 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 4 Varaseimad kuivatid............................................................................................................ 4 Esimene patendeeritud riide kuivati..................................................................................... 4 Esimene elektriline kuivati....................................................
Nõo Reaalgümnaasium Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda Referaat Teele Juhkam 12.c klass Nõo 2014 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab olukorda Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda. Referaat võtab lühidalt kokku olukorra Prantsusmaal 1945-ndast aastast tänapäevani. Referaadi esimene pool sisaldab olukorra kirjeldust Prantsusmaal pärast sõda võimu vahetumised, kolooniad, erinevad konfliktid. Teine pool räägib tollasest suurkujust Charles de Gaulle'st. Arvan, et tema on just see poliitik, kes väärib mainimist. Suurelt tänu temale on Prantsusmaa vaba maa. Lühiülevaade Prantsusmaast ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952) Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 () Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985 Prantsusmaa on Eu...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda...........................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium SINGAPUR Referaat Sandra Seil, 10.d Tallinn 2015 Table of Contents SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SINGAPURI MAJANDUS..............................................................................................................4 2. SINGAPURI KLIIMA.....................................................................................................................5 3. SINGAPURI RAHVASTIK.............................................................................................................6 4. SINGAPURI KULTUUR.................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..............................................
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................................6 Lisad..........................................................................................................................................................6 Sissejuhatus Doping on spordis olnud nüüd jub...
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
