Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. ...
Puiduvaablane (Sirex juvencus) Silver-Ott Teinveld 8c Tallinna TehnikaGümnaasium Välisehitus Tundlad Pea Jalad Tiivad Muneti Info puiduvaablasest... · Puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 cm sügavuse käigu, kuhu muneb munad. Arenguskeem Võrdlus ämblikuga. Kasutatud materjal. · Pildid-http://images.google.ee/images? hl=et&q=Puiduvaablane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud soovi minna hoopis uisutama, ning sellega seoses võiks toimuda kehalise kasvatuse tunnid paaris tundidena 3.1. Emakeele päeval teha viktoriin. Protokollija / läbiviija ( Lota Aadla)
Eesti Metsad Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. K...
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiira...
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasm...
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil...
Tallinna Tehnikagümnaasium ALKOHOLISM KIRJAND Liisa Kasak 10c klass Tallinn 2008 Alkoholism haigus, mille puhul tekib sõltuvus etanoolist. Eestis on selle haiguse käes kannatajaid 100 000 inimese kohta umbes sada. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Alkoholismi tundemärgid on tugev tung tarvitada ainet, võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust ning järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvus...
Pildi lisamine
Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi
asukohta. Näiteks,
või
.
Näide 1. Pildi lisamine
Kirjutame HTML koodis:
Siis me saame:
Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame Tallinna Tehnikagümnaasium Oboe Referaat Juhendaja: Elina Kaasik Koostaja: Kirstin Vilimäe 4.b 2009 Oboest Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesth...
,,Autoriõiguste kaasus" Selles kaasuse puhul on tegu autoriõiguste rikkumisega. Lauluhuviline kodanik nimega Mari otsustas kasutada üht talgulaulu ja panna see oma laulikusse rahvapärandi säilimiseks, kuid seda ilma autorilt eneselt luba küsimata. Laulu autoriks oli Luule, kes oli äsja surnud, seega kuulus laul Luule lastele, kes nõudisd selle eest autoritasu. Mari argumendid oma teo põhjendamisel: Mari soov oli säilitada rahvaluulet. Laul oli muutunud küla tunnuslauluks, mida kõik oskasid peast laulda, ning Mari ei pidanud vajalikuks autorit märkida. Laulu säilitamine oli tema arust tulevaste põlvede huvides. Mari arvates laulu eest autoritasu nõudmine kahjustab Luule mälestust, sest Mari ei soovinud laulu kasutamisega omakasu teenida. Kuigi vald oli lubanud katta kõik raamatuga seonduvad kulutused, olid nad siiski autoritasu maksmine eelarve sisse mitte pannud. Kui autoritasusid maksta jääks Luule talgulaul la...
Tallinna Tehnikagümnaasium 10c klass HUGO BOSS AG Koostaja: Ranne Kuldmaa Õpetaja: Pilvi Tauer Tallinn 2012 Sissejuhatus q Hugo Boss AG on üks maailma kaubanduse liidreid. q Firma tooted on suunatud selgelt eristatud tarbijatele. q Toodetakse kõik võimalikes valdkondades. Ajalugu q Hugo Bossi peakontor asub Metzingenis Saksamaal. q Asutas selle rätsep ja disainer Hugo Ferdinand Boss (18851948) 1924. aastal. q Asutajast on tulnud ka firma nimi ning on säilinud praeguseni. Firma informatsioon q Hugo Boss AG-l on rohkem kui 6300 müügikohta 124 riigis. q Firma tooted on valmistatud Türgis, Poolas, USA-s, Itaalias ja ka Saksamaal. q 53 tütarettevõtet, millest 32 on jaotusettevõtted. q Firma peamised konkurendid on Armani, Versace, Gucci. Firma informatsioon q Hugo Bossi toodete edasimüümisega Eestis tegelevad Apranga OÜ ja Sirowa. q Firma on la...
TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (Haridus- ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohust...
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
Tallinna Tehnikagümnaasium Madli Tammel ISTUSIN PIEDRA JÕE ÄÄRES JA NUTSIN Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2012 KIRJANIKU CV a) Nimi: Paulo Coelho b) Sünniaeg ja koht: 24.august 1947 ,Rio de Janero c) Surmaaeg ja koht: - d) Elukohad: Brasiilia , Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Lääne-Euroopa e) Perekonnaseis: abielus f) Haridus: Põhihariduse omandas Jesuiitide koolis ja sealt edasi läks õppima õigusteadust, kuid langes sealt juba aasta pärast välja. g) Töökohad: luuletaja, näitleja, ajakirjanik, teatridirektor, kirjanik h) Mida kirjutanud: luuletusi, laule, autobiograafiat, ilukirjandust i) Teosed: ,,Palverännak: Maagi päevik....
Mida arvan mina tehnikast Sõna "tehnika" annab mõista mitut moodi, ühest küljest on tehnika erinevate toimingute sooritamisviis, kuid samas ka erinevad seadmed igapäevaelu lihtsustamiseks. Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid ...
Loe ja delete On vaja kirjutada artikli põhjal esitlus. Artiklis kirjeldati Hannibali triumfi ehk hannibali sõjaretk. Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli ...
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
Tallinna Tehnikagümnaasium Riigikohtu kaasuskonkurss Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus) Lota Aadla 11. C klass [email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib...
Hip-Hop Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2013 Hip-Hop Hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine ja grafiti. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette muusikastiil gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. 2 Pac Tupac Amaru Shakur (tuntud...
Tallinna Tehnikagümnaasium MÕISADE AJALUGU REFERAAT Tanel Rentik 5b klass jaanuar 2008 Veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talu maju. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kelleks tahan saada Hanson 4a klass Ei ole mina veel mõelnud sellele, et kelleks ma saada tahan. Praegu käin alles neljandas klassis ja huvitatud olen ainult jalgpallist. Ise arvan, et kui jalgpallurina minul häid saavutusi saamaks elukutseliseks jalgpalluriks ei tule siis esimese ametina torkab minule pähe politseiniku amet. Selleks et saada politseinikuks tuleb algul lõpetada gümnaasium. Arvan, et selle elukutse tarvis pean õppima kõike mida gümnaasiumis õpetatakse. Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soom...
Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad............................
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1....
Tallinna tehnikagümnaasium Samuel Ritchard Sarana Sherry Turkl ,,Üksinda koos" Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on eks...
Tallinna Tehnikagümnaasium Margus Karu ,,Nullpunkt" referaat Kirjaniku CV: Raamatu autor Margus Karu on sündinud Tallinnas, ning veetnud seal ka oma lapsepõlve. Nagu ka tema raamatu ,,Nullpunkt" peategelane, käis esialgu koolis Llasnamäel, keskkooli läks ta Noarootsi Gümnaaasiumisse, kuid sealt llahkus ta siiski ning lõpetas Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Haridusteed jätkas ta Tallinna Ülikoolis õppides filmirezissööriks. Preagu on Margus Karu 25 aastat vana. Interneti andmete järgi on ta töötanud filmistuudios ,,Kuukulgur" ning praegu teeb koostööd Rakvere Teatriga. Kuna Margus on nii noor inimene ning tuntuks sai ta oma esimese ja praeguseks ka viimase avaldatud raamatu järgi, siis tema kohta on raske teha mingisuguseid üldistusi. Raamatukaart: Põhiline tegevus toimub raamatus kolmes kohas: Tallinna elamurajoonis Lasnamäel, Vanalinna Rootsi Gümnaasiumis ning üldiset Tallinnas. Peategelaseks on noor poiss,...
Tallinna Tehnikagümnaasium HUNT Referaat Koostas: Joosep Heinla 4.a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 ...
Heaolu riikide võrdlev analüüs Tallinna Tehnikagümnaasium Ühiskonna õpetus Silver Kalmus 12.a 14.12.12 Heaoluriikide võrdlev analüüs Alustuseks mainiksin ära üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 1) Vaesuse leevendamine 2) Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 3) Aktiivne kodanikuühiskond 4) Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel 5) Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse 6) Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid 7) Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime 8) Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi võib jagada kolme kategooriasse: liberaalne, sotsiaalne ja konservatiivne. Oleneval...
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus ol...
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kreeka jumal Õp. Bärbel Luhari Kätlin Tiigi 10c Tallinn 2008 Zeus peajumal Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema. Nii sõi Kronos ära Hera, Poseidoni, Hestia, Hadese ja Demeteri. Siis, kui Rhea ootas Zeusi, ei tahtnud ta teda peale sündi Kronosele viia. Ta sünnitas oma lapse Uranose ja Maa-ema soovitusel Kreeta saarel Dikte mäel koopas. Peale sünnitust usaldas ta Zeusi nümfide hoolde, n...
Tallinna Tehnikagümnaasium Korvpall Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Soojendus............................................................................................................................................4 Tähtsamad reeglid...............................................................................................................................5 Kasutatud materjal..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis KAHE võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale...
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal.........
Tallinna Tehnikagümnaasium Deodora-J.-M. Vahtel Harry Potter ja Azkabani vang Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2011 KIRJANIKU CV: a) nimi:Joanne Rowling b)pseudonüüm: J. K. Rowling c)sünniaeg ja koht: 31. juulil 1965 Yate'is Inglismaal d) surmaaeg ja koht:- e) elukohad: Inglismaa, Prantsusma, Portugal f) perekonnaseis: Jorge Arantesest lahutatud g) haridus: St Michael'si Põhikool, Wyedean'i Kolledz, Exeteri Ülikool, h) töökohad: Amnesty Internationalis uurija ja kahekeelse sekretärina, Portugali Porto linnas õpetas inglise keelt. i) mida kirjutanud: põnevusromaan j) teosed: ,,Harry Potter ja saladuste kamber" , ,,Harry Potter ja Azkabani vang", ,,Harry Potter ja tulepeeker" , "Harry Potter ja Fööniksi ordu", ,,Harry Potter ja segavereline prints", ,,Harry Potter ja surma vägised", "Bard Beedl...
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus.........................................................................................................................................
Referaat Tallinna Tehnikagümnaasium Dodge Chargers 1966-1974 Tauri Hermet 7b Tallinn 2010 Dodge Charger oli mudelit toodetud Dodge. 1966-1974 Laadijad olid sportlikud mudelid põhinevad Chrysler B platvormist, mida saaks tellida kõrgjõudlusega võimalusi. 1975-1978 Laadijad põhinesid Chrysler Cordoba. Dodge Charger R / T oli üks suurimaid lihaste autod saadaval 1970. · 1966 Dodge Charger: Dodge ootas 1966. aastani, mil liitus Mustangi ja Barracuda poolt alustatud laugpära-hullusega. Põhinedes keskklassi Coronet' platvormil, lisas Charger laugpära katusejoone, peidetud esituled ning täispikad tagatuled. Sisu oli viimane sõna nelja korvistmega, konsoolidega ees ja taga ning kõikide näidikutega. Tagumisi korvistmeid oli võimalik isegi alla klappida, et tekitada 2.13m pikkune pakiruum. Kapoti all Cha...
Tallinna Tehnikagümnaasium 6. klassi matemaatilised ristsõnad Uurimustöö Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 6 2.RISTSÕNA HARILIKU MURRU KOHTA ................................................................. 6 3. PROTSENTIDE RISTSÕNA..................................................................................... 8 4. ARVUTUSRISTSÕNA. ..............................................................................................9 5. VALEMITE RISTSÕNA. .....................................................................................................................................11 LISA ............................................................................................................................13 6.MATEMAATILINE SUDOKU............................
Tallinna Tehnikagümnaasium Iluuuisutamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise term...
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroop...
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
Tallinna Tehnikagümnaasium E-ained Uurimistöö Edvin Põiklik 8.c Juhendaja: Ene Lehtmest Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1.MIS ON E-AINED?.......................................................................................................................3 1.1. Miks neid kasutatakse?............................................................................................................3 1.2. E-ainete peamised rühmad......................
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
Tallinna Tehnikagümnaasium ' Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
