Unistused ja nende täitumised Unistused on meil kõigil. Mõnel rohkem ja mõnel vähem, aga me kõik ikkagi unistame. Unistada tuleb elus palju, sest siis tulevad eesmärgid elus, et unistused täide viia. Nüüd hakkabki mängima rolli inimese iseloom, mis näitab inimese tahet tema elule ja unistuste täitmisse. Inimene unistab juba väikelapseeas. Just selles eas eriti palju, sest lapsele tundub kõik huvitav. Kõike seda saada, mis meeldib, on kinnisidee lapse kui ka pensionäri soov. See soov kestab terve elu. Kui aga hakata reaalselt mõtlema, saab aru, et miski ei ole nii lihtne ja vajab eesmärgini jõudmiseks tööd. Unistused muutuvad terve elu. Lapsena mõtled ülimale elule ja mida aeg edasi seda enam saab inimene aru, mida on vaja esiteks teha, et elada täisväärtuslikku elu ilma muredeta. Unistuste aluseks on haridus. Kui juba koolis ei viitsi ega taha, siis rohkematki elust midagi välja ei tule. Nagu on in...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
Unistused ja tegelikkus Kõik inimesed unistavad erinevalt, mõned suurejoonelisemalt ja mõned tagasihoidlikumalt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on paljudele inimestele hinge peegliks need näitavad kas isiksus on hea või halva peal väljas. Iga inimene hoiab oma hingesoppides salajasi unelmaid. Unistused on ühed väga väga imelised asjad kuna nendesse võib ära eksida ja enam teed välja mitte leida. Kuidas täita oma unistusi? Et oma unistusi täita peab igati aitama oma sõpru ja lähedasi ning abivajajaid, sest kunagi ei või teada kuna saab mõni abi saanud inimene sind aidata oma unistuste teoksviimisel. Kui oled teinud kasvõi ühegi heateo päevas muutud ise õnnelikumaks ja suudad ka oma unistui paremini hea tujuga ellu viia. Mina arvan, et iga inimene tahab võimalikult kiiresti oma unistui täide viia, et see neil korda läheks muidu võib meelest minna mida saavutada taheti. Peab õppima taksitusi te...
Klassikirjand Plaanid ja tegelikkus Plaanid ja tegelikkus, mida me selle all mõtleme? Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn...
Ideaalid ja tegelikkus Minu jaoks on ideaal see, kui ma saan käija nendes trennides kus ma tahan. Pragu on see ideaalselt õnnestunud. Kuigi vahest segab ka koolis käimine ja pikad koolipäevad trennides käimist. Minu jaoks on trenn tähtsam kui kool ja olen ka vahest trenni pärast mõne tunni puudunud. Aga üldiselt käin korralikult koolis ja hinded on ka kõik korras, seega see ei mõjuta see eriti midagi. Ma käin mitmes trennis ja minu jaoks ei ole see sugugi palju, jõuaks käija kasvõi neljas trennis korraga. Miks see nii on? Sellel lihtsal põhjusel, et ma üritan toituda tervislikult, ei ole eluaeg teinud, ega hakkagi tegema suitsu ja ka alkohol on minu jaoks väga kauge teema. Ma ei saa öelda, et ma ei tarbi seda, aga seda väga harva ja väikestes kogustes. Oma tutvusringkonnas on väga vähe mittesuitsetajaid ja alkoholi mittetarvitavaid inimesi, seega võin end hästi tunda. Ma ei mõista neid inimesi, kes igapäe...
PLAANID JA TEGELIKUS Mõned "energiapommid" suudavad terve päeva ringi rahmeldada ja nad teavad täpselt, mis nad järgmiseks teevad. Neil on väga täpselt paika pandud PLAANID. Teised mõtlevad kõik käigu pealt välja kuna nad teavad, et plaane tehes nad võivad väga lihtsalt ajakavast maha jääda. Kas ongi nii, et mõni suudab plaanidest kinni pidada, teine mitte? Kas on vaja, et sul on terve järgmise päeva plaanid juba eelmisel õhtul tehtud? Mitu inimest sajast teeb tegelikult iga päeva jaoks eraldi plaane? Mitu neist need plaanid ka 100% täidab? PLAAN- kindel tegevuste järjekord, tihti seotud kellaaegadega. Kogu meie elu on seotud plaanidega. Kui oled väike siis on kindlad söögiajad ja ka magamamineku aeg on kindel. Koolis on tunniplaan. Täiskasvanuna on sul kindlad tööajad. Millegipärast on nii, et me täidame kõige täpsemalt just neid plaane mis on teiste poolt koostatud. Näiteks tunniplaanist peetakse kinni. Ei ole nii, et ...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Kõik inimesed unistavad erinevalt, mõned suurejoonelisemalt ja mõned tagasihoidlikumalt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on paljudele inimestele hinge peegliks need näitavad kas isiksus on hea või halva peal väljas. Iga inimene hoiab oma hingesoppides salajasi unelmaid. Unistused on ühed väga väga imelised asjad kuna nendesse võib ära eksida ja enam teed välja mitte leida. Kuidas täita oma unistusi? Et oma unistusi täita peab igati aitama oma sõpru ja lähedasi ning abivajajaid, sest kunagi ei või teada kuna saab mõni abi saanud inimene sind aidata oma unistuste teoksviimisel. Kui oled teinud kasvõi ühegi heateo päevas muutud ise õnnelikumaks ja suudad ka oma unistusi paremini hea tujuga ellu viia. Mina arvan, et iga inimene tahab võimalikult kiiresti oma unistusi täide viia, et see neil korda läheks muidu võib meelest minna mida saavutada taheti. Peab õppima taksitusi teelt kõrvaldama ja olema kõigest üle, mis ka ei juhtuks tule...
UNISTUSED JA TEGELIKKUS Kõik inimesed unistavad erinevalt, ühed neist suurejooneliselt ja võimsalt, teised aga tagasihoidlikult ja malbelt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on inimeste hinge peegliks, nad näitavad, kes isiksus tegelikult on. Iga inimese hinges on peidus salajased unistused. Unistused on väga erilised, kuna nendesse võib eksida ja tagasiteed enam mitte leida. Kuid kui palju suudavad inimesed oma unistused täide viia ? Üks tark mees nimega Louv on öelnud järgmist: " Sõprus põhineb kehakeemial ja usaldusel. Miks ta kasvab või kahaneb, on saladus, nagu kaunis muusikapala. Selle muusika pala kadumine mõtetest, tähendab justkui sõpruse ja unistuste kadumist. " Inimestele kujuneb juba lapsepõlves välja parim sõber/sõbranna, kellega kakeldakse, mängitakse liivakastis, luuakse suured unistused tulevikule ja veedetakse koos kõige ilusamad hetked. Kuid suur tõenäosus on sellel, et peale kooli lõpeta...
Unistused ja tegelikkus Unistus see on midagi isiklikku ja enamasti üsna salajast. Mida ma mõtlen unistamise all? Unistamine on minu arusaamise järgi eelkõige mõtisklemine. Oletame, et sa istud üksi oma köögilaua taga, kohvitass käes. Mis mõtted sind kõige sagedamini külastavad? Mida sa oma kujutlustes näed? Mis on need asjad, mille üle sa iseendaga dialoogi pead, öeldes, et sa teeksid neid kindlasti, kui ainult oleks rohkem raha või aega või mõlemat? Mida sa igatsed? Millest su elus puudu jääb? Unistamine kui tegevus ise sisaldab ka varjatud alateadlikku negatiivsust. Kuna paljud unistused ei täitu iialgi, siis parem mitte unistadagi. Unistus, mis ei täitu, toob ju automaatselt endaga kaasa pettumuse. Selline mõte tuli mul täna hommikul soojas autos läbi lumise Eestimaa sõites ja mõeldes kõige selle üle, mis viimasel ajal meie ümber üha rohkem toimub. Mitte, et ma rahulolematu oleksin, aga näib, et eriti ...
Plaanid ja tegelikkus Tahaksin jutustada teile ühe huvitava loo endast ja enda perest. See lugu räägib teile sellest ,et kõik inimesed proovivad planeerida enda elu ,kuid see ei edene kogu aeg. Ning see lugu võib õpetada teile sellest kuidas on paremini enda elu planeerida nii ,et kõik mida sa soovid läheks ellu. Nii ,et räägin praegult natukene endast. Ma olen ise palju enda elu planeerinud ja unistanud paljudest asjadest. Kõik mida ma soovisin küll tegelikkuseks ei muutunud ,kuid elu läheb edasi ja ma saan uuesti paljudest asjadest mõelda ,ning mõelda ka sellest milliseid vigu olen ma teinud. Mu vanemad räägivad mulle sellest ,et ma olen veel laps ja ma pean nende sõna kuulama , see on tõsi , kuid ma tahaksin juba ise suureks saada ja ise enda peale mõelda. Minu plaanid ei lähe tegelikkuseks sest ma pean alguses arutama seda mida ma teen ja mida ma tahan enda vanematega. Vahest ma tahaksin minna uisutama enda ...
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest. Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suu...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Inimesed loovad enda jaoks kauneid ideaale. Need panevad inimesi pingutama, et saavutada see, mida väga soovitakse ja ihaldatakse. Kaunite ideaalide loomise põhjuseid on palju. Soovitakse oma elus midagi saavutada ja tunda enda üle uhkust. Vahel küll luuakse enda jaoks kaunis ideaal, kuid teatakse, et see ei saa kunagi teoks. Sellist teguviisi võib tõlgendada mitut moodi. Esiteks, see mõte annab inimesele hea enesetunde ja teadmise, kuhu ta soovitakse edasi liikuda, mida saavutada. Kahjuks, aga ei mõelda sellele, et kui ideeal ei ole jõukohane, siis millise negatiivse tunde see esile kutsub. Kaunite ideaalide loomist mõjutab kindlasti tänapäeva ühiskond. Reklaamid on pannud meid soovima ja ihaldama uusimaid autosid ja disainerrõivaid. Käime töökohtadel, mis meile ei meeldi, eesmärgiga soetada paremaid tooteid ja teenuseid. Mõjuteguriks on ka teiste inimeste hea el...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rü...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene? Põhjuseid on kindlasti palju, oma rolli mängivad siin eetilistest piirangutest vaba loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seis...
Ideaalid ja karm tegelikkus Igal ühel meist on oma plaanid eluga ja ideaalid, milleni me küündida tahame. Kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu me soovinud oleme. Alatihti põrkutakseme karmi reaalsusega ja mõistetame, kuhu tegelikult jõunud oleme. Kuid millised siiski on need ideaale hävitavad probleemid ning kas ja kuidas on nad meie elu mõjutavad? Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi eeskujul ka Vargamäed v...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus. Ernest Hemingwaylt on inimkond pärinud äärmiselt tabava ja illusiooni hajutava mõttetera: ,,Noore nolgina sõtta minnes, kujutatakse ette, et ollakse surematud. Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel. Huumor, mis ühteaegu nii magus-valus, irooniline ning kohati ka julm, dikteerides inimsaatuseid ja nende põimumist. Vastandlikult üldisele arusaamale, ei kujuta sõda endast ainult vastaste konflikte vaid ka konflikti inimese tavaloomuse ning omaduste vahel, mida sõda inimestes välja toob ning seda nii inimeses endas kui ka suhteses teistega. Karmiks tegelikkuseks on asjaolu, et enamast...
Unistused ja tegelikkus Meil kõigil on oma unistused. Kellel väga asised, kellel pigem soovkujutelmad. Unistused ikkagi.Kui me kuuleksime teiste inimeste mõtteid, kostuks sealt hulgaliselt erinevaid ,,ma tahaks" versioone. Kuid unistused kukuvad sageli läbi, sest neid ei viida ellu. On inimesi, kes püstitavad endale eesmärgi ja tõesti teevad kõik, et selleni jõuda. Samas aga enamik meist unistavad palju, aga ei tee peaaegu midagi, et need täituksid. Kas pole veider, et inimesed soovivad, et homne oleks hoopis teistsugune kui eile, tehes ikka samu asju samal moel nagu täna. Kui naabri-Kalle uuema auto ostab ja mereäärse suvila soetab, peetakse seda, väike kadeduseuss hinges, vedamiseks. Me ei taha endale tunnistada, et edukus ei ole juhus ja sõltub ainult sellest, kuidas iseenesega suhtleme. Kõik sõltub ka mõtlemisest. Lihtne näide -- oletame, et unistad oma majast. Käid vargsi kinnisvaraportaalide ...
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada...
UFO Tegelikkus või väljamõeldis? SISUKORD 1.SISSEJUHATUS....................................................................................3 2.TEADUSLIKUD UURINGUD..............................................................4 3.VILJARINGID........................................................................................5 4.ARVAMUSI ÜLE MAAILMA..............................................................6 5.JUHTUMEID ÜLE MAAILMA............................................................7 6.MINU ARVAMUS.................................................................................8 7.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................9 2 SISSEJUHATUS UFO ( lühend ingliskeelsest väljendist Unidentified Flying Object) on tundmatu lendav ese . UFOks nimetatakse õhus või maismaal vaade...
Ideaalid ja tegelikkus Kindlasti on enamus inimesi oma elus kogenud juhust, kui lootes saavutada paremat peame tunnistama, et varasem oli tegelikult sobivam ning südamelähedasem. Abielus mees jätab naise maha arvates, et uus kaasa on justkui igati etem. Uus auto soetatakse moe pärast, sest kõik ju teevad seda, peale mõnda kuud uue masinaga sõitmist peame aga vaikselt endamisi tunnistama et eelmine oli parem ja sobivam. Endine naine tundub ka palju parem ja armastatum kui uus, kellel avastatakse üha rohkem puudusi. Raamatus `Madame Bovary' näeme samuti naist, kes otsib seiklusi ja suuremat armastust, kuid alles viimasel hetkel märkab, et kõik oli tema elus juba olemas olnud ning suure armastuse otsimine näis mõttetu. Kas Emma pikad ideaaliotsingud tõid tulu ning kas ta jõudis oma eesmärgini? Nooruses ei olnud Emmal suurt võimalust meest valida, ta pidi leppima sellega, mis parajasti pakuti...
Libahunt - kas fantaasia või tegelikkus . * Libahunt on müüt mis on m6eldud v2lja inimeste endi poolt.Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima. Antud kontekstis kui ,,libahunt" oli Tiinale antud eelkõige kadueduse tõttu. Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai selles...
Kõrvuti on unistused ja tegelikkus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on naabril, unistanud oma soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu ja on vastuolus tegelikkusega. Raha annab meile vabaduse. Tänapäeval sõltub sellest peaaegu kõik: mugavus, välimus, elustiil, positsioon ja võimalused. Näiteks on võimalik teha iluoperatsioone, osta kalleid disainerrõivaid, õppida kalli õppemaksuga erakoolis ning kõigi nende abil saavutada positsioon. Me kõik unistame vabadusest, mida raha meile annab. Reaalsuses saame endale seda vaid piiratud koguses. Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistu...
Uku Volke Osalusdemokraatia kas sõnakõlks või tegelikkus? Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia vorm milles on ka otsedemokraatiale omaseid jooni. Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud esindus (parlament) peaks iga otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see otsus otseslt puudutab. Osalusdemokraatia olemasolu Eesti igapäevapoliitikas võib vaadelda mitmelt erinevalt tasandilt hinnang varieerub väga suurtes piirides. Esimene kivi osalusdmokraatliku Eesti kapsaaeda viskab minu arvates Turu-uuringute AS oma suhteliselt usaldusväärse küsitlusega Eesti poliitiliste institutsioonide usaldatavuse kohta, mis avaldati selle aasta 10. jaanuaril. Nagu punane tuluke sõiduauto armatuurlaual, näitab Riigikogu usaldatavus 44% seda, et osalusdemokraatia ei tööta päris nii nagu ...
HEA ELU KAS MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Kes poleks kuulnud väljendit "küll tema elab head elu". Millegipärast peetakse tihti selle all silmas, et kellelgi on rohkem materiaalseid hüvesid kui teisel. Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saa...
"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kult...
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas ...
"Hingede öö" - tegelikkus, mõtterännak, unemaastik või midagi muud? Meeldejäävate ning uskumatute olukordade või juhtumite korral võivad inimesed pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsus...
Tegelikkus ja kirjandus - mis on nende seosed? Peeter, hapupiim, karussell - kõik me oleme neid sõnu kohanud nii raamatukaante vahel kui ka tegelikkuses. Me puutume sõnadega igapäev kokku, tahes-tahtmata on iga inimene sündinud sotsiaalseks olevuseks, kes ilma suhtlemist kasutamata läheks hulluks. Nagu näha on mõlemal omavahel palju seoseid, kuid mis nendeks täpsemalt on? Kirjandus ning tegelikkus käivad käsikäes, nende vahel toimub justkui ahelreaktsioon. Kõik need imelised jutud, mis me võime raamatutest leida, on arvatavasti juhtunud ka päriselus. See tekitab tunde, et kui see juba kellegiga juhtunud on, miks siis ei või see sama asi minuga juhtuda. Muidugi inimesed kipuvad asju ilustama, et huvitavam tunduks. Kirjandus sõltub paljustki maailmas valitsevast olukorrast- kõik, mis toimub meie ümber, jäädvustatakse lõpuks ka paberil. Seega on olemas ka hea kronoloogiliselt siduv pool. Samuti on olemas erinevad p...
Kool Uurimistöö alused Nimi Klass COCA-COLA MÜÜDID JA TEGELIKKUS Õpilasuurimus Juhendaja Koht Aasta Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 1. Taustinformatsioon.....................................................................................................4 1.1 Coca-Cola ajalugu................................................................................................4 1.2 Coca-Cola retsept ................................................................................................ 5 1.2.1 Algne retsept..........................................................
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee. Pean mainima, et just vanem põlvkond suhtub Downi sündroomi teemasse natuke imelikult. Lugedes tekkis mul tahtmine riputada enda külge mõni silt, ...
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus, . miks on ressursid jagunenud üh...
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
Inimese vabadus XX sajandil- müüt või tegelikkus Mõisteid müüt ja tegelikkus on raskesti lahtiseletatavad. Tegelikkust võiks defineerida kui reaalselt olevat ning müüti võiks lahti mõtestada, kui asja või olukorda, mille kohta kindlad andmed puuduvad, on ainult erinevad arvamused. Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kui vaadelda Eestit 1944-1991.a Nõukogude okupatsiooni ajal siis ei olnud tol ajal meie olukord kiita, sest pandi toime väga palju erinevaid kuritegusid, mida ei saaks küll vabaduseks nimetada. Sel ajal oli üheks kõige olulisemaks partei kiitmine, kui sellest keeldusti läks inimesel endal jalge all tuliseks, sest vale ei oleks väita et kõikjal olid nuhid. Pidi olema oma riigile lojaalne. Kõige jaoks oli vaja luba saada. Need, kes ei olnud valitseva korraga viidi ...
Inimese vabadus 21.sajandil - kas müüt või tegelikkus? ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin Mida mõeldakse sõna ,,vabaduse" all võib arutleda tundide kaupa, kuid on 21. sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab om...
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati...
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda 1629. aastal kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. Rootsi aja lõppu ei teata kindlalt, kuid arvatakse, et see sai läbi umbes 18. sajandi algul. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki lepingut loetakse Põhjasõja lõpuks. Vene aeg kestis kuni 19. sajandi alguseni. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, samuti Eesti-sisene ümberasumi...
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see pa...
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma el...
Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus.....
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid – müüt või tegelikkus? Keskkond meie ümber on viimaste aastate jooksul trastiliselt muutunud. Sarnaselt on teisenenud ka inimeste arusaam klassikalistest mehe ja naise stereotüüpidest. Ühiskond on kahtlemata selles valdkonnas omandanud vabama vormi, võrreldes möödunud sajandi karmide normidega. Arenenud riikides pooldatakse kindlakäeliselt inimese vabadust olla täpselt selline nagu talle on meelepärane. Kuigi juurdunud stereotüüpide järgi toimine on praegusel ajal kahvatuma löönud, on meil sellegi poolest vaja rahuldava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ületada veel nii mõnigi tõke. Naiselikkus ja mehelikkus väljendab seda, mil määral inimene end naisena või mehena tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on liht...
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Miks arvatakse, et vaid kõrgharidusega inimestel on tulevikku? Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus kaugele jõuda ning on veendunud, et vaid kõrghardusega saab edukaks. Samas on ka palju inimesi, kes peale keskkooli lõppu ei soovi haridusteed ülikoolis jätkada, vaid suunduvad tööle ning hakkavad enda karjääri hoopis sedaviisi üles ehitama. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Meie kiiresti arenev ühiskond on loonud „illusiooni“,...
Kui laps saab 6-aastaseks on ta jõudnud eluetappi, kus ta on rahulikum kui varem ning sel perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas väga koostöövalmid ning soovivad pigem teha asju koos teistega kui üksi ning vaba mäng on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskr...
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
Arutlus 1.Kas Esimese maailmasõja puhkemine oli juhus? Ma usun, et küsimusele kas esimese maailmasõju puhkemine oli juhus või mitte saab vastata nii eitavalt kui ka jaatavalt. Siiski kaldun isiklikult arvama, et see pigem ei olnud juhuslikult. Esiteks tooksin välja põhjenduse sellele, et esimene maailmasõda siiski oli juhuslik. Nimelt muutus maailmamajandus 20. sajandi alguses väga ning turusuhted muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik. Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik. Kõigepealt tekkis Kolmikliit ning Saksamaa loobus Venemaaga tehtud lepingus...
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani i...
Müüdid toitumise kohta TL 2 Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste need kõik annavad päris palju energiat. Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega. Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed. Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks. Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisal...
SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegeli...
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Ind...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
