EPISOODDRAAMA Inglise keele tund ÕPETAJA: Good afternood! POISID: Good afternoon! ÕPETAJA: Sit down, please! Kes ei tea tundi, hands up! ... Kõik teavad? ... Very good! Teeme tunni controle! Irregular verbs! First rida: teadma, hiilima, peitma, kannatlik olema... ANDRUS: Ei jõua! ÕPETAJA: Keep smiling! ...nägema, näitama, laimama, müüma, tagasi tõmbuma, magama. Second rida: osa võtma, võistlema, vigastama... GUIDO: Vissi! ÕPETAJA: Keep silence! ...kukkuma, roomama, verd jooksma, taluma... GUIDO: Mina ei saa mitte midagi aru... TOOMAS: Taluma – see on sama mis elama. ÕPETAJA: Stop talking! ...murduma, kaotama, põgenema... TOOMAS: Aa! Kas see põgenema peab olema flee-fled-fled või fly-flew-flown? ÕPETAJA: Seitsmendas klassis on fly-flew-flown ainult lendama! Speedily, speedily,muidu ei jõua! GUIDO: Vissi! ANDRUS: Ma ei jõua endagi oma! GUIDO: Saad kolaka! ANDRUS: Mul on juba üks neli! GUIDO: Sõber! ANDRUS: Guits! GUIDO: Ise tead! ÕPET...
Arutlus Kes see ikka teeb, kui me ise ei tee? On olemas inimesi, kes on akiivsed ning püüavad ära kasutada erinevate instituutide või ühingute projektirahasid, et teha ise samm maailma parandamise poole. Kuid leidub ka passiivseid inimesi, kes küll kritiseerivad ja on rahulolematud aga ise selle olukorra muutmise heaks midagi ei tee, kuigi võimalus on antud. Aktivistidele, eriti noorematele, annab projekti kirjutamine juurde uue kogemuse, mis tuleb kasuks ka järgnevas elus. Projekti kirjutamine ja elluviimine nõuab koostööd, suhtlemisoskust, kannatlikkust, ajaplaneerimist, avalikku esinemist ja saab aimu paberimajandusest. Need omadused ja oskused, mida projekti loomisel õpitakse, on tulevikus elementaarsed asjad, mida võib tööle minnes vaja minna. Kõik see on pikk ja aeganõudev protsess, mis ei too kasu ainult projekti autorile, vaid ka teis...
Tegus kodanik on riigi rikkus. Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid. ''Teeme ära!'' kampaania oli võtnud kokku igas vanuses soovijaid, koolilapsi ja täiskasvanuid, ning läinud koristama metsaaluseid, parke ning kõike, mis vähegi abi ja puhastust olid vajanud. Tänu sellele hakkajale kodanikule, kes selle kampaania välja mõtles ja teostas, oli meie riik muutunud mitu korda puhtamaks ning loodus säravamaks. ''Teeme ära!'' kampaania toimub nüüdseks iga aasta ning soovijaid tu...
Inimesed lasevad end mõjutada sellepärast, et nad ei viitsi ise mõtelda Kuulmine ei ole veel kuulamine ja vaatamine ei ole veel nägemine. Siiski ei viitsi me sageli selle peale mõelda või ei tunne inimeseloom lihtsalt vajadust asjade tausta üle juurdlemiseks. Miks me teeme nii nagu teeme? Kas see on meie endi valik või langetab keegi teine need otsused? Adolf Hitler: "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Tõepoolest, inimene on paraku kergesti mõjutatav, kes rohkem - kes vähem. Võtame näiteks kasvõi sektid kuidas need toimivad? Eks ikka tänu sellele, et keegi ,,suur ja tark" juht ütleb midagi ja kõik teised järgivad teda pimesi. Üldiselt ei tule kellelgi pähegi öeldus kahelda ning need, kes seda siiski teevad, lüüakse pikemalt mõtlemata sektist välja. Nemad ju pidurdavad üldist voolu ja seda ei saa ometi ükski juht endale lubada. Grupp peab mõtlema, rääkima ja tegutsema ühtemoodi, silmapaistvaid indiviide siin ei o...
Jäätmed, kui ülemaailmne keskkonna probleem Mark Bubert Laurits Tani Rainer Ressar Karl Michael Valk Andreas Rosendfeld Prügi tekkimine päevas · Iga inimene tekitab päevas keskmiselt 3kg prügi. · Inimene toodab päevas rohkem kui 2x rohkem prügi kui 50 aastat tagasi. · Iga suurlinn toodab päevas nii palju prügi, millest piisaks uue Hiina müüri ehitamiseks. Mida visatakse ära · Ära visataks kõike, nii autosi, vana toitu, plastikut, igat sorti pudeleid jne. · Visatakse isegi kasutatud patareisi ära, kuigi enamus teavad et need loodusele eriti kahjulikud on. Mis levivad prügi tekkimisega · Prügi tekkimisega levivad mitmad haigused. · Ka rottide arv suureneb ...
Milleks muuta kedagi kellekski , kes ta tegelikult pole, milleks teha etteheiteid kui see ei muuda tegu olematuks, milleks tuletada kogu aeg meelde möödunud, milleks teha haiget inimesele , kes on niigi katki????? Küsimused mis keerlevad peaaegu iga inimese peas, kes ei mõista kuidas saab üks inimene nii isekas olla. Keegi meist pole täiuslik, kõigil meil on omad vead kuid ka head küljed, milleks tuletada pidevalt meelde seda mis kunagi oli või kujutada asju ette mida pole olnud, kummaline, kas tõesti on tänapäeva inimestel nii igav elu, et peavad hakkama teiste elu elama . Hea soovitus neile, kes teavad kuidas peab teine inimene elama ja tuleb tahtmine etteheiteid teha siis ole kena ja vaata ennem enda sisse, on Sinu elus kõik paigas, et võiksid tulla targutama. Mina ei tule ütlema kuidas Sina pead elama või milline peaksid olema, tee teene ja ära tule Sinagi seda tegema, jah me kõik teeme vigu , eksime, õpime, teeme jälle vigu, eksime...
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda sa...
Kas roheline mõtteviis on eestlastele omane? Paljud inimesed on elanud siiamaani nii, nagu neile endale mugavam on. Nad on esikohale seadnud enda mugavuse ja heaolu ning pole arvestanud loodusega. Alles viimastel aastatel on hakatud rohkem mõtlema ka looduse peale. Lähiaastatel on eestlased hakanud rohkem tähelepanu pöörama elukeskkonnale. Eestis on suureks probleemiks metsade alla kuhjuvad prügihunnikud ja räämas maanteekraavid, mida inimesed on ise tekitanud. Looduses viibides muutuvad inimesed tihtipeale laisaks, kui asi puudutab enda järelt ära koristamist. Seepärast ongi mitmetes kohtades näha suuri hunnikuid, mis koosnevad looduses mitte lagunevatest materjalidest. Selle jaoks on Eestis välja töötatud projekt Teeme Ära, mille eesmärgiks on panna inimesed enda järelt koristama. Selline üritus toimub Eestis kevadeti ja vaid kord aastas. Algusaastatel oli Teeme Äral erinev temaatika. Esimesel aastal korjasid inimesed kokku...
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esi...
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE VALDKOND: Liikumine TEGEVUS: Üldkoormavad harjutused palliga. LASTE VANUS: 6 - 7 KOOSTAJA: A.R. : EESMÄRGID: Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. ...
Valemid 1) am*an=am+n 2) am:an=am-n 3) (an)m=anm 4) (a*b)n=an*bn 5) (a:b)n=an:bn 6) a-n=1/an 7) ruutjuur a-st on sama, mis a astmes ½ I Võrrandi teisendamine võrrandiks, mille mõlemad pooled on ühe ja sama arvu astmed. Näide 1. Lahendame võrrandi 9x+5=81. Teisendame mõlemad pooled arvu 3 astmeteks: (32)x+5=34 32x+10=34 Ühe ja sama arvu astmed on võrdsed vaid siis, kui kui astendajad on võrdsed, järelikult 2x+10=4 2x=-6 x=-3 Kontroll: 9-3+5= 92=81 II Võrrandid, mis peale teisendusi muutuvad I tüüpi võrranditeks. Eraldi tüübina on esitatud need ülesanded sellepärast, et selliste ülesannete lahendamisel tehakse sageli vigu. Seetõttu oleks vaja eriti hoolsalt näited läbi mõelda. Näide 1. Lahendame võrrandi 3x+1+3x = 108 Kaotame summa astendajas 3x * 31 + 3x = 108 3 * 3x + 3x = 108 Toome 3x sulgude ette 3x (3+1)=108 3x * 4=108 3x =108:4 3x =27 3x=33 x=3 Kontroll: 33+1+33 = 34+33=81+27=108 Näide 2. Lahendame võr...
Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus. See on väga huvitav lause, kas pole? Paneb mõtlema... ja mõtlemise käigus tekivad mõtted ning nendest mõtetest peaksid teoreetiliselt tekkima teod. Tegudest kujuneb aga saatus. Ja nii see mõte meie elu ja saatust aina vormibki ringiratast. Ikka mõte, tegu ning selle tagajärjel kujunev saatus. Mõte on see, mis meid tegutsema paneb. See tuleb ei kuskilt ning väljendub ei tea millega. Vahepeal teeme me asju, mida ei kujutaks ennast ette tegemaski ning kui me parasjagu ise ei mõtle, mõtleb keegi teine ning meie mittemõtlejad lähme sellega lihtsalt kaasa. Kui keegi on mõtte õhku paisanud ning kui mõte meile hea tundub, siis on see enesestmõistetav, et me mõte hakkab samuti selles suunas liikuma, mis lõppeb teostusega. Mõnikord me lihtsalt teeme midagi ega arutle, mis selle tagajärjeks võiks olla, kuna antud hetkel oleme me süvenenud lihtsalt teo teostamisele ni...
Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide l...
Inimhing jääb alati mõistatuseks Inimhinge saladusi on alati püütud seletada. Sajandeid on huvi tuntud inimese mõttemaailmast, hingest ja vaimust. Mitmed teadlased on proovinud erinevate uuringute abil leida vastust küsimustele: miks me tahame olla keegi, kes me tegelikult pole; miks me teeme teineteisele haiget ning miks me teeme asju, mida hiljem kahetseme? Läbi kirjandusteoste on nendele küsimustele märksa lihtsam vastata, sest raamatukangelased on alati salapärase, kuid samas inimeste üldist käitumist peegeldava iseloomuga. 62 Miks on nooruslik väljanägemine meile nii oluline? Iga päev me ei mõtle sellele küsimusele, kuid ometigi teeme kõik selleks, et näonahk oleks virsikuroosa jumega ning juuksed siidiselt pehmed. Inimesed tahavad olla igavesti noored, sest usuvad, et elu on elamist väärt ainult siis, kui oled noor ja ilus. Ka Oscar Wilde'i teoses ,,Dorian Grey portree" soovis peategelane Doria...
MS WORD 1. Teksti suurus ja font (14, vasakul, rasvane) Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 12 ja fondi nimi on “Times New Roman”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. Teksti suurus selles lõigus on 10 ja fondi nimi on “Arial”. 2. Värvimine (14, keskel, allajoonitud) Selle teksti tausta värvin kollaseks ja teksti siniseks. Selle teksti tausta värvin kollaseks ja...
Unistuste muusikatund Minu unistuste muusikatund on selline kus me teeme arvutite ja seadmete abil muusikat. Meile võiks õpetada milliste arvuti programmidega saab muusikat teha ja milliste seadmete abil saab mida muusikas teha. Me võiks õppida kuidas teha kolme erinevat muusikastiili: mingi tehno muusika, mingi muusika elektripilliga (nagu võiks mingi rütmi elektrikitarriga valmis teha ja selle arvutis kokku panna) ja võiks veel midagi erilist teha. Alguses, kui kõik programmid (magix music maker ja sellised asjad) ja tööriistad (miksripult ja sellised asjad) tutvustatud on, proovime mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pä...
Eesti poliitiline kultuur Igale riigile on omane kultuur, seadused ning väärtused, mida rahvas olulised peab. Et riik süstemaatiliselt toimuks, on vaja riigikogu ning poliitikat, mis riigi asjaajamisi reguleeriks. Riik ja selle poliitika töötavad eelkõige kodanike heaolu nimel. Lennart Meri on öelnud: `' Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi''. Igal hästi toimival riigil on kujunenud omad ühised väärtused- keel, traditsioonid, ajalugu. Kuid kas me teame, mida need meie jaoks tähendavad? Eestis on kõik need põhiväärtused välja kujunend. Meil on oma keel, mis välismaalaste sõnul on üpriski raske. Meil on omad traditsioonid, mida me peame väga tähtsateks. Me värvime igal munadepühadel mune, suvel teeme suure jaanilõkke ning talvel külastab meie häid lapsi jõulumees. Kuid tavaline eestlane ei mõtle selle üle, kuidas ja miks me seda teeme. Ideaalses riigis käiksid rahva tahtmine poliitikute ...
Õigus ja kohustus võimekohasele arengule On olemas mitmeid seadusi, mida tuleb järgida. Minu jaoks kõige tähtsamad on lasteseadus ja haridusseadus. Lasteseadus sätestab laste õigused ja kohustused. Haridusseadus tagab õiguslikult haridussüsteemi kujunemise, kohustab käima koolis 9 aastat ning omandama põhiharidust. Ühiskonnas on erinevaid lapsi: on probleemideta perekondade lapsed, majanduslike raskustega perekondade lapsed, käitumishäirega lapsed, vaimse hälbega lapsed, käitumis- ja vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema haridusest ja tööst, tema perekonnast ja sõpradest ning sellest, millega ta sisustab oma vaba aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja...
FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAP) JA LAPIMAA. Reisiliik: Bussireis. Riik: Norra, Soome. Hind: alates 5000 kr. Kellele mõeldud? Sobib tulla nii perega kui ka üksi. Sobib külma kliima ja kauni looduse armastajatele. 1.päev Kogunemine hommikul kell 09.00. Laev saabub Helsingisse enne lõunat. Algab sõit Lapimaale, Rovaniemi suunas. Teel teeme vastavalt vajadusele väikseid peatusi. Öömajale saabume hilja, kuid pimedust me ei näe, sest asume polaarjoonel. Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed, dusi ja tualetiga, kööginurgaga). Voodilinad ja käterätikud ise kaasa võtta!2.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Kohe hommikul külastame polaarjoonest mõne kilomeetri kaugusele jäävat Lapimaa pealinna Rovaniemit, kus oleme umbes tunni. Sõit jätkub Pyhatunturi Rahvusparki ning Lampivaara ametüstikaevanduse juurde. Soovijatel võimalus umbe...
Mis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused. Loodusseadus on võimalik näha, kui neid näha soovitakse. On arvamusi, et loodusseadused ongi Looja ehk Jumala tahe. Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus olemises on nii, et iga asi sünnitab endasarnast. Niisama järjepidev on kasvamine ning ku...
Inimene ja loodus Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid. Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid o...
Aga mina arvan, et sport on inimesele väga tähtis Tänapäeva ühiskonnas ei märka paljud inimesed, kui kiiresti võib mitte sportimine muuta inimese keha ja vaimu. Samas on ka palju neid, kes viidavad päevas rohkem kui tunni sportides. Sport pole ainult füüsiline tegevus, vaid see hõlmab endas ka tervislikke elu- ja toitumisviise. Maailmas, kus inimestele tehakse väga palju asju nende eest ära ,on väga lihtne anduda mittetervislikele eluviisidele. Näiteks inimesed ei pea ise endale süüa tegema, vaid saavad hõlpsasti osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. ...
Inimene on saladus Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal Maailmas elab miljardeid inimesi. Kõik me oleme ainukordsed ja erilised ( ,,Ära unusta, et oled ainulaadne nagu kõik teisedki."). Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista ja ei saagi mõistma. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis/kes meie sees neid mõtteid juhib või miks me üldse selliseid mõtlematuid tegusid teeme. Kas oma heaolu jaoks või lihtsalt me arvame, et see on meile hea? Dostojevski maailmakuulsas teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ning isikupärane, olles omane ainult ...
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga ...
EPISOODDRAAMA 11. klass NIMI: Armin Golovanov Episooddraama on uue, avatud draamavormi üks näide. Sellises näidenditüübis võib korraga areneda / olla mitu tegevusliini, konfliktid on hajutatud ning stseenid on lõdvalt seotud, lagunedes fragmentideks, mida võib väga erinevalt kokku monteerida, kasutades nende sidumiseks mitmesuguseid vahemänge. Algus- ja lõpp-punkti ei rõhutata ja konfliktil pole sündmuste ja tegelaste arendamisel olulist rolli. Avatud näidendis võib episoode ühendavaks osaks olla aeg, tegelane (koolis õppiv noor) jms. Vaatajale ei pakuta mingeid lõplikke lahendusi, vaid pannakse ta probleemide üle mõlema. KIRJUTA ÜHEVAATUSELINE NOORTETEEMALINE EPISOODDRAAMA. Merle Karusoo ,,Olen kolmeteistkümneaastane" Inglise keele tund ÕPETAJA: Good afternood! POISID: Good afternoon! ÕPETAJA: Sit down, please! Kes ei tea tundi, hands up! ... Kõik teavad? ... Very...
Mis on PHP? Lähtudes dünaamilise veebilehe kirjeldusest, saame PHP'd nimetada serveripoolseks skriptimiskeeleks. See tähendab, et koodi käivitamiseks on alati vaja PHP toega serverit. Serverit on võimalik teatud tasu eest rentida või ise ülesehitada. Seda viimast teeme ka meie ja juba järgmises peatükis. PHP kirjeldamisel kasutatakse ka tihti mõistet veebiprogrammeerimine, mis ei ole sugugi nii vale, sest keel on ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl, Java, C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste õpetamiseks. PHP sündimise lugu: Php loojaks on taanlane Rasmus Lerdorf, kes tegi 1994.a enda jaoks Perl skriptide kogumiku, mida hakkas nimetama Personal HomePage tools. Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood peaaegu täielikult ümber ning otsustati nimetada PHP järglaseks ning sellele anti versiooninumber PHP3. Lisaks uuele tuumale anti ka sellele uus nimi - Hypertext Prepr...
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
Tulevik ja karjäär Pisikesest peale on meid õpetatud ja suunatud. Oleme teinud palju valikuid, mis otsustab meie tuleviku ja teed, mida käima hakkame. Karm on tõdeda, et nooruses tehtud vead mängivad tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan m...
PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin. Kalad: (ku...
Mul ei ole väga suur perekond. Meie peres on kolm liiget: mina, ema ja õde. Ema töötab kultuurimajas. Talle meeldib tantsimine. Veel meeldib talle rattaga sõitmine. Minu õde õpid kaheksandas klassis. Talle meeldib kunst. Üle kõige armastab ta loomi joonistada. Veel käib ta ka võrkpalli trennis. Mina ise õpin kaheteistkümnendas klassis. Mulle meeldib sport. Teen trenni neli korda nädalas ja vaatan ka teleksast spordivõistlusi. Üle kõige meeldub mulle vaadata jalgpalli ja korvpalli. Kolmekesi koos teeme me harva midagi. Ainult suvel käime koos matkamas. . :, . . . . . . . . . . . . - , .
ÄRIPLAANI VORM Sten Lippur Läänemaa 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Sten Lippur Filming OÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku ning kõrgkvaliteetset filmimis- ja striimimisteenust üle kogu Eesti. Hetkel on sarnast teenust pakkuvaid ettevõtteid Tartus, Pärnus ja Tallinnas, aga nemad pakuvad oma teenust vaid oma kodulinnas. Filmimisteenust pakutakse eelkõige ürituste korraldajatele ja ettevõtetele, aga teenust pakutakse ka kõikidele teistele, kes seda teenust vajavad. Filmigrupp pakub nõustamist ja planeerimist ning ürituse filmimist. Hiljem on võimalik tellida lisatasu eest monteerimist. Tellija saab kogu materjali ettevõtte logoga mälupulgale. Ettevõtluse alustamiseks andis tõuke ettevõtja visioon endale ise töökoht ning eestlastele rohkem elamusterohket filmijäädvustust luua. Kuna teised ettevõtted pakuvad teenust vaid enda kodulinnas, siis tuli mõte luua filmigrupp, kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming ...
,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule?" Mõeldes kättemaksule, ,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule," ei pea alati end süüdi tundma, kuna mõnikord on see vajalik, et saada hingerahu. Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius. Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis tapmine või midagi muud. Ta kirjutas näidendi, mille põhimõte oli sama sisuga, kuidas tema isa suri. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti, et tema isa tappis ta lähisugulane. Siis tundis Hamlet rahulolu, saades kinn...
No nii mis ma nen. Siin realklassiga on tegu, kuid siiski matas palju vigu. Kuid kll me sellega harjume, ja varsti hoopis Kreegi peale karjume. Meil fsika ja keemia pris head, aga nendeski mned vead, Klassikaaslased on toredad, ja tdrukud pole ka ju koledad. Vaid hoopis nad meie kullatkid, kaitseme neid nagu rauast suurtkid. Klassijuhataja titsa vinge, vahest tema tunnis kerin lesse pinge. Loodan et see jb ka varsti ra, ning siis teeme tunnis vhem kra. Poiste kehka nagu venemaa hoki, Johannes siiski kik korvid ra blokib. Ise olen klassiga titsa rahul, ainult vahest Holgeri ego klassi ei mahu.
Viina katk Alkohol, selle tarbimine ja tagajärjed on väga aktuaalseks teemaks olnud läbi aegade. Juba vanad kreeklased pidasid au sees pidutsemist hea veini saatel, mis kuulus ka mitmete usuliste rituaalide juurde. Miks on selle tarvitamine nii laialt levinud ja kiires kasvamises? Põhjuseid on mitmeid, kuid neid tuleks pärssida, et kustutada alkoholism ühiskonna probleemide nimekirjast. Alkoholi tarvitamine on sisuliselt enda organismi hävitamine. See aeglustab ajutegevust ning kahjustab närvisüsteemi ja mitmete organite talitust. Tekib küsimus - miks me seda endaga teeme? Alkohol nimelt sisaldab endas mõningaid aineid, nagu etanool, mis mõjuvad inimesele kui mõnuaine. Tarvitamine ergutab vaimu, nõrgendab teadvuse kontrolli ja põhjustab seega keha lõdvestumist. Enamus tarbijatest on ohtudest teadlikud, kuid se...
Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil on võimalus teha oma koduleht, kus nad pakuvad tooteid ja reklaamivad neid. Kui tahame saada informatsiooni mõne firma kohta, on see võimalus meil olemas. Toodete soetamine on lihtsam kui kunagi varem, selleks tuleb teha vaid paar liigutust. Hetkel on meil võimalus teha pangaülekandeid, kontrollida oma koolihindeid, tellida soovitud kaup koduukseni. Need on meie praegused alternatiivi...
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all mõtlen ma seda, et meil on üks suvalise nimega klass, mis hoiab endas staatilist main nimega funktsiooni (sellest veidi hiljem). Klassid on selleks, et hoida erinevaid programmi osi eraldi. Näitena võib tuua maja. Maja puhul on klassideks näiteks sein, aken, uks, katus, vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funkts...
Võrumaa Kutsehariduskeskus PRESSITEADE 12.03.2012 Teeme puhtaks! Võrumaa kutsehariduskeskuse äri õppetooli õpilased ja õpilasesindus korraldavad 20.märtsil 2012 algusega 10.00 kooli ümbruses koristustalgud. Järgmisel teisipäeval toimuvad kooli ümbruses äri õppetooli ja õpilasesinduse korraldatud suured koristustalgud. Kaasa võivad lüüa kõik, kellel vähegi huvi ja pealehakkamist. Eesmärgiks on veeta üks tore päev värskes õhus tehes midagi kasulikku! Õpilasesinduse esindaja Kairi Didenko sõnul seisneb koristuspäev peamiselt kooliümbruse riisumises. ,,Meil on soov olla omaltpoolt kasulik. Otsustasime, et kõige lihtsam on ise käed külge panna, küll siis tulevad ka teised," selgitas Didenko. Talgutel osalemiseks pole vaja teha muud, kui panna selga mugavad riided, võtta kaasa hea tuju ja koguneda teisipäeval kooli ette. Edasised juhised antakse kohapeal. Lisainfo: http://esindus.vkhk.ee/
Vabadus on vastutus Tere, 10-nda Majandus klassi õpilased. Mis on vabadus? Vabadust mõistetakse väga erinevalt. Mõne jaoks see tähendab võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja olla teiste poolt mitte mõjutatav. Vabadusel on häid külgi, kuid samas ka halbu. Vabadusega saad sa olla vaba, mis tundub väga lootust äratav. Kui samas saad sa sellega kaasa suure vastutuse, mis ei ole nii kerge kui tunduda võib. Kuid mida siiski tähendab sõna -,,vaba" - eelkõige on see teistest sõltumatu. Kuid siiski, kui tänapäeval inimene ütleb, et ta on vaba, kas see tähendab seda Olla teistest sõlutumatu? Ei usu seda väga, sest tänapäeval oleme me kõik mingil määral üksteisest sõltuvad. Keegi ei saa tegelikult üksi hakkama. Seega, kas me üldse saame kunagi olla tõeliselt vabad ? Kuid kõige paremini oskavad, seda vabadust...
J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1 ...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub." (Mati Unt) Järjest rohkem on inimesi, kes elavad üks päev korraga ja vaid enda jaoks. Selline mõtteviis viib inimkonna hukatusse, sest siis ei hoolita teistest ning tehakse kõik, et enda tahtmist saada. Samuti ei mõtle me, mida enda tervisele teeme, elades ühe päeva kaupa. Üldlevinud on mõtlemine: ,,Homme hakkan trenni tegema!" Homme võib aga juba hilja olla. Tarvitame mõtlematult mõnuained ning ei mõtle tagajärgedele. Samuti ohustab vaid endale elamine mitte ainult meid endid, vaid ka meie planeeti Maa. Tahame parimat ja see käib ka toidu kohta. Et paremat toitu saada ja saaduste kasvu kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapä...
Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast ve...
Need, kes liialt kiinduvad pisiasjusse, muutuvad tavaliselt võimetuks suurte jaoks. Kiindumus on midagi, mis hoiab meid kinni ega lase edasi liikuda. Tihti satume kiindumusse asjadesse, mis on pealt vaadates väga tähtsad, kuid tegelikult on palju ebaolulist, mida me ei pane tähele. Iga inimene väärtustab elus erinevaid asju. Tavaliselt on selleks need, mida ta peab kõige tähtsamaks. Selleks võib olla raha, tervis, haridus või tunded. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Seega, on olemas kahte tüüpi inimesi- need, kes kiinduvad pisiasjusse ning need, kes keskenduvad ainult suurtele asjadele. Igapäevaselt tuleb meil ikka ette olukordi, kus me ei oska eristada asju ebaolulisest. Seetõttu võib juhtuda nii, et kõik energia ja aeg kulub kõrvalistele asjadele. Kui tahame edu saavutada, peaksime pühendama olulisele. Võib öelda, et suurimaks vaenlaseks endale oleme meie ise. Kui kiindume igasse asja, tee...
Mida saan mina teha looduse kaitsmiseks? Loodust tuleb kaitsta.Mina saan looduse kaitmiseks teha palju. "Ei viska prügi maha ,,.Kui ma viskan prügi maha siis võib loom selle ära süüa ja tekitada seedimis häireid.Loom võib isegi ära surra sellepärast,et ta on alla neelanud mõne kilekoti või pakendi. Eestis on prügimajandamine kehva.Mõndades kohtades nagu näiteks Saaremaal peab inimene ise ostma endale prügikonteineri või siis iga nädal viskama prügikoti otse prügiautosse,mis on väga raske kuna pead täpselt see kellaaeg olema kohal ja kui jääd hiljaks ootad järgmise nädalani.Kuid on ka häid asju Eestis,nagu näiteks koristuskampaania"Teeme ära".See kampaania on levinud terve maailma. Veel saan ma teha seda,et loomadel oleks hea olla.Selleks,et metsloomadel oleks hea olla on vaja neile metsa.Mets on neile kodu,mis pakub kaitset.Kui loomadel mets maha raiuda siis loomad hakkvad otsima uut kodu.Loomad hakkavad kippuma linna,sest seal on...
KARMA Usundiõpetuse referaat Tartu 2016 Sisukord: 1. Mis on karma? 2. Karma 12 seadust 3. Mis karma ei ole! Sissejuhatus Mina valisin Karma teema, kuna mind on see juba ammu huvitanud. Sõbrad on omavahel rääkinud sellest ja ma ei ole osanud vestlusringis osaleda, sest ma ei teadnud, mis see Karma oli minu jaoks midagi uut ning tahtis teada sellest rohkemat. Karma tähendas minu jaoks alguses usku, kuid ma tahtsin saada rohkem teada mis see on ja mis tähendab üldse karma. Ma soovin õppida, selles töös käsitlema raamatu ning õppida kirjutama referaati nii nagu teevad seda professionaalid. Selles referaadis räägin ma Karma teemal, karma 12 seadusest ning mis ei ole karma. Need teemad ma võtsin sellepärast need huvitasid mind kõige rohkem ning soovisin saada puhast pilti mis on karma. Mis on karma? Karma tähendab sanskriti keeles tegev...
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile r...
Milleks peaksin oma tulevikku planeerima? Tuleviku planeerimine on meil igaühel pidevalt peas ning mõtleme põhimõtteliselt igapäevaselt oma tulevikule. Mis tööd me kunagi teeme, kus me õpime, milline pere meil on ja palju muudki. Plaanid muutuvad ajas ning elusündmuste põhjal. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on inimese arengule vaid hea ning muutused näitavad ka inimese võimet kohaned vastavalt. Planeerimisel arvestame me ka teistega, näiteks oma perekond või elukaaslane ning ka nende jaoks on oluline näha, millised on sinu tulevikuplaanid...
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu arvamus sel teemal on see, et olla humaane peame ikkagi käituma dualistliku teooriast lähtuvalt (materiaalne keha ja mittemateriaalne vaim) ja ...
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises...
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad lotopiletiga sada tuhat eurot. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev tüki shokolaadi . Õnn on igaühe jaoks erinev. Isegi olenevalt eluperioodist õnne mõiste muutub. Mulle tundub, et õnn ei ole mingitest välistest teguritest või soovide täitumisest, vaid hoopis mõtlemisest ja suhtumisest, tuleb ise õppida õnnelik olema just nüüd ja praegu ja selle üle, mis meil on. Sest põhjust õnnelik olla on peaaegu alati. Samas on väga palju asju, mis teevad inimese õnnelikuks. Tarkus on selline asi, mis võiks inimese õnnelikuks teha. Tarkuse eest saab ju raha ja see samas teeb ka inimesi õnnelikuks. Kindlasti on üks asi, mis teeb inimese alati õnnelikuks - armastus. Mina loen õnneks seda, kui ma saan olla kellegiga, kellest hoolin ja kui ei ole palju muresi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
