Kirjuta ca 400-sõnaline essee, milles käsitled filmi vaadates või filmi järel tekkinud mõtteid, emotsioone, probleeme või paralleele-seoseid. Kindlasti pealkirjasta essee!
Mount Everest Joonas Kuusik 7.c klass Talina ReaalKool Mount Everest on 8848 meetrit kõrge MÄGI ja asub Aasias Tiibeti ja Nepaali piiri lähedal, on osa Himaalaja mäestikust. Tiibeti keeles Dzomolungma ehk Maa ema-jumalanna. Nepaali keeles Sagarmatha ehk Taeva valitseja. Mount Everesti esimesed vallutuskatsed tehti juba 1920. aastatel. 22. mail 2003. a. hesikas Alar Sikk esimest korda Eesti lippu maailma lakke. Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Enne neid kadusid briti uurijad George Mallory ja Andrew Irvine, kes võibolla jõudsid ka tippu kuid ei naasnud kunagi. 142 ronijat on hukkunud raskel teel tippu ja alla ...
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogu...
Iga valik sulgeb mõne ukse Mis paneb inimesi valima endale kõrgeid sihte? Miks peab nägema ränka vaeva, et tippu jõuda? Inimene peab uskuma, et tal on millegi jaoks annet ja see miski tuleb iga hinna eest saavutada. Juhuslikud eksimused võivad muuta kogu ülejäänud elu. Erinevaid valikuid tehes tuleb vastu astuda raskustele ja tagasilöökidele. "Mida rohkem sa töötad, seda rohkem sul veab" G.Player. Kõik inimesed tahavad elus midagi saavutada ja kuhugi jõuda. Unistuste täide viimiseks peab palju pingutama . Ei tohi alla anda, isegi siis kui olukord tundub lootusetu. Näitlejakarjäär on raske teekond, mis nõuab hulganisti väljakutseid. Inimesel on vaja annet , millega silma paista teiste üritajate seast. Peab nägema tohutut vaeva, et jõuda oma karjääri tippu ja saavutada publiku poolehoid. Erinevaid valikuid tehes, olgu selleks filmiroll või lavatükk, tuleks mõelda, kas see tulevikus kasu toob. Õige ...
Maailma kiireim ärahellitatu 19. juuli, 2002. Jamaica pealinna Kingstoni rahvusstaadionile on kergejõustiku juuniorie maailmameistrivõistlustele kogunenud täismaja, 36 000 pealtvaatajat. Üks vibalik noormees, vanust 15 aastat ja 332 päeva, nimi Usain Bolt, oli vaid paar nädalat varem läbinud 200 meetrit oma vanuse kohta usjumatu ajaga 20,61. Kogu Jamaica ootas tema triumfi. Jamaicalased ei pidanud pettuma. Imetalent kerkis endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi aegade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega ka riigi suurimaks spordilootuseks. ,,Olen uhke oma saavutuse üle. Olen uhke enda ja oma riigi üle," ütles teismeliseeas Bolt viisakalt. Lapstähtede teekond tippu pole üldjuhul lihtne. Kerge ei olnud see ka Boldil. Vaid kaks aastat pärast triumfi Kingstonis läbis ta kõigest 17-aastaselt 200 meetrit ajaga alla 20 sekundi, aga esimest tiitlit täiskasvanute seas pidi ootama veel...
Armastuse teekond Armastus võib olla meeliülendav, puhas, kirglik. Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’. Ka seal oli tegu abielunaisega, kes otsis sügavamaid tundeid väljaspool abielu ning ka seal järgnes sellele allamäge sõit. Tegu on erinevate autoritega, kuid mõlemad iseloomustavad ühiskonda, kus paremat võivad otsida ainult mehed. Dostojevski on öelnud: ’’Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga.’’ Tundub, et ka Zol...
Kes on edukas inimene? Edu võib võtta kui oma tegemiste tulemuste mõõdupuud. Elu kõige väärtuslikum tulemus on õnnelik, harmooniline elu. Kuid mis siis on see, mis teeb inimese õnnelikuks ja see läbi edukaks? Seda on raske ühtselt defineerida. Inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad- suur pere, majanduslik kindlustatus, head sõbrad, jõudmine karjääriredeli tippu, kuid õnnelik võib olla ka palju vähemate asjadega. Kui ma aga ütlen, et ma olen õnnelik, sest mul on head sõbrad, kas ma saan siis väita, et ma olen edukas? Seda saan ma väita siis kui minu sihiks on olnud leida endale head sõbrad. Selle soovi täitumisel olen ma olnud edukas. Tihti mõistetakse edu all vaid suuri saavutusi. Suure ehitusfirma juht, filmistaar, kuulus laulja, poliitik, arvamusliider- nad on kõik edukad inimesed, kes on oma elus kaugele jõudnud. Võib tunduda, et nad on saavutanud oma eesmärgid. Mis juhtub, aga siis kui neilt inimestelt küsid, kas nem...
Seisan teelahkmel... Oma elu jooksul olen õppinud kõndima ja lugema, käinud lasteaias ning kohanud erinevaid inimesi. Nüüd olen jõudnud aega, kus seisan teelahkmel, taskus erinevad valikud ja võimalused. Ometi pean nende seast valima ühe, millega astun oma valitud teerajale. Juba aastaid tean täpselt, millise tee ma valin. Tean, mis viib mind minu eesmärgini, viib mind tippu. Silmad sulgedes näen selget ja suuri lootusi tulvil teerada enda tulevikku. Praegu ehk näib ta kui üks punaseks võõbatud puusild, mis viib kaugesse paksu metsa. Tema all sillerdab taevast ja päikest peegeldav jõgi, mille teekond ei lõppe kunagi. Taamal, mõndade okaste keskelt vilgatab purpurpunane maja katus ning tema hiiglama suur aken teavitab, tore on olla tema. Kui lihtne ja selge see kõik tundub- paar sammu ja minu tulevik oma purpurpunase katusega on käeulatuses. Silmi uuesti avades tajun reaalsust enda ümber, seda tõsist fakti, mille...
Kort Vonnegut "Tapamaja korpus viis..." Billy Pilgrimi elu enne sõda, vangilaagris ja peale sõda, ulmerännud trafalmadoresse Billy Pilgrim sündis 1922. aastal Iliumis. Ta lõpetas Iliumi keskkooli, oma klassi parima kolmandiku hulgas ja käis ühe semestri Iliumi Optikakooli õhtukursustel kuni ta sõjaväkke värvati. Armees oli ta vaimuliku abi, Euroopasse sattus ta peale isa matuseid kui talle anti korraldused minna Luksemburgi vaimuliku abiks. Sinna jõudes oli Luksemburg peaaegu et maatasa tehutud. Ta võttis kampa kahe luuraja ja ühe teise mehega. Teekond vangilaagrisse algas kui luurajad oli Billy ja Weary mahajätnud. Wearyil oli olnud lapsest saati probleeme oma temperamendiga ja nii ka seekord. Ta hakkas Billyit peksma, siis sattus neile peale kamp sakslasi kes nad vangi võtsid. Billy ja Weary toimetati kuskile teeristmikule mahajäetud onni, kus oli veelgi ameerika sõjavange. Varsti hakkas ...
,, Elu eesmärk on enesearendamine " (O.Wilde) Enesearendamine on tänapäeval oluline teema, mille üle paljud noored ja ka vanad pead murravad. Noorte põhilised probleemid on: Millistele hinnetele peab õppima koolis? Kas pärast põhikooli minna kutsekooli või gümnaasiumisse? Ning mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist? Vanemad inimesed peavadend kursis hoidma areneva ühiskonna ja kaasaja muutuvate maailmavaadetega. Juba varajasest east hakkab pihta elutempo, mis aastatega muutub üha kiiremaks ja pingelisemaks. Me ei leia endale aega olla perega koos ja lähisuhted kaugenevad. Olulisemaks on saanud karjäär, töökoht ja raha. Ühiskond areneb kogu aeg edasi ning peame suutma arenguga sammu pidada. Mida aeg edasi seda lühemaks muutub lapsepõlv. Võsukestele ei anta aega mängimiseks ja maailma avastamiseks, kuna nad pannakse juba varakult huviringidesse ja eelkooli. Tänapäeval oleks meile nagu sisse kodeeri...
Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja G...
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame...
Christian Lacroix Christian Lacroix on moemaailma üks säravamaid ja mõjuvõimsamaid esindajaid. Tänu oma oskusele ühendada ühendamatuid varjundeid ja saada suurepäraseid tulemusi, sai see prantsuse moelooja endale hüüdnimeks ,,võlupintsliga meister". Christian Lacroix sündis 1951. aasta 16. mail väikeses provintsilinnakeses nimega Arles Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama nimelt olid nad oma linna ühed kõige moekamad elanikud. Aastatel 1970 1972 õppis Lacroix kunsti Paul Valery ülikoolis Montpellier`is ning pärast kolimist Pariisi jätkas ta oma haridusteed Sorbonne`i ülikoolis. Tol ajal sai tema tõeliseks kireks filmikunst ning tänapäevani suudab ta raskusteta meelde tuletada kõiki tolle aja populaarsemaid filme ning neis filmides kasutatud kostüüme. 1972. aastal võeti ta vastu Sorbonne`...
Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks. Preester aga keeldus teda aitamast, kuna hing on väärt kogu maailma kulda ja see oleks patt. Kalur läks turule ja pakkus kaupmeestele oma hinge müügiks. Kaupmehed pilkasid teda ja ütlesid, et inimhing pole hõbetükkigi väärt. Kalurile meenus Nõid, kes elas lahesopis koopas. Kalur pakkus Nõiale vi...
Kapten Granti lapsed Jules Verne Jules Verne sündis 1828. aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe viljeldud zanr- teaduslik- fantastilised seiklusjutud ehk r...
Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui k...
Kirjanduse arvestus (KI1) 1. Müüt Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest. 2. Suuline ja kirjalik kultuur Suuline kultuur: Kirjalik kultuur: Seotud tugevasti looduslike sümbolitega orienteeritud minevikule suunatud tulevikku tähtis osa sümbolid ennustamisel ja ennetel sümbol meenutab mõtet ...
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunk...
Valga Põhikool TANEL LAANMÄE Uurimistöö Laura Põder Juhendaja: Riho Meri Valga 2015 SISUKORD Sisukord.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu...............................................................................
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI ..................................................................................................................................................
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noor...
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond MEES, KES OSKAS MÕELDA TEISITI Tallinn 2010 1 Sisukord 1Sisukord................................................................................................................ 2 2Sissejuhatus......................................................................................................... 3 3Tee peadirektoriks................................................................................................ 4 3.1Tee kodust General Electricusse.....................................................................4 3.2Inseneri aeg.................................................................................................... 4 3.3Teekond turundajaks...................................................................................... 5 3.4Tee suuremasse mängu.................................................................................. 6 3.5Peak...
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on s...
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persepho...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie ...
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise ...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
