Kas teadmatuses toime pandud kuritegu on andestatav ? Iga kriminaalkohtuniku on kindlasti vaevanud küsimus, kas anda inimesele, kes ise oma tegude eest ei vastuta karistus, mida ta tegelikult väärib või ei. Kindlasti ei mõtle ma selle all alaealisi, kes just tahtlikult panevad toime kuritegusi, teades et nemad ju ometigi ei vastuta. Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses. Vangla ei pruugi neile tões...
Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes. Alkoholi tarvitamine kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ning ka väga halba enesetunnet. See on ka laialt levinud probleem Eestis. Eestis tarbitakse rohkelt alkoholi, ligi 44% õpilastest tarbivad iga kuu alkoho...
Miks on narkootikumid kahjulikud? Narkootikumide tarvitamine on üha populaarsemaks muutuv tegevus, kuid inimesed ei teadvusta endale, milliseid tagajärgi nende tarvitamine kaasa toob. Narkootikume kasutatakse tavaliselt naudingu saamiseks, mis ka lühiajaliselt seda tekitab, aga uimastite manustamisest võib välja kujuneda sõltuvus, mida on raske välja ravida. Uimastitega tehakse algust juba väga noores eas. Põhjused, miks noored üldse proovivad esimest korda uimasteid, on uudishimu, soov mitte erineda sõpradest või probleemid igapäevaelus. Enamasti proovitakse üksikuid kordi, aga püsivalt neid tarvitama ei hakata, kuid on ka erandeid. Sõprade survel millegi tegemine ei ole minu jaoks aksepteeritav, sest ma arvan, et igal noorel peaks olema natukenegi julgust keelduda asjadest, mida nad üksi olles ei teeks. Uimastite tarvitamine on alati riskantne, sest kunagi ei saa päris kindel olla, mida tegelikult t...
Valge suhkru mõjust tervisele Tänapäeval pööratakse aina rohkem tähelepanu oma tervise hoidmisele. Suurt rolli selles omavad näiteks: tervislik toitumine, piisav liikumine, alkoholi tarbimise vähendamine ja mitte suitsetamine. Oma essees keskendun toitumisele, tuues välja mõjud inimese organismile, mida toob kaasa valge suhkru tarbimine. Kui alkoholi tarbimine ja suitsetamine on teadatuntud tervist kahjustavad harjumused, siis suhkru tarbimisega kaasnevatele riskidele üldujuhul niivõrd suurt tähelepanu ei pöörata. Muidu on teada, et liigne magusa söömine võib põhjustada ülekaalulisust või et magusa söömine rikub hambaid, kuid vähe teatakse riskidest nagu kroonilised haigused ja suhkrusõltuvus. Valget suhkrut tarbitakse nii teadlikult kui ka peidetud kujul. Seda sisaldub kõige rohkem magusates toitudes nagu: koogid, kommid, küpsised, jäätis, jogurtid, moosid. Samuti on suhkurt palju magustatud jookides, mi...
Metallid ja sulamid minu kodus Tänapäeval ümbritsevad meid mitmel pool väga erinevad metallid. Igapäevaelus me seda endale ei teadvusta ega pööra neile erilist tähelepanu, kuid ilma nendeta ei kujutaks me oma elu ettegi. Paljudes kohtades on metallid või selle sulamid asendamatud ja meile eluliselt tähtsad. Kõige lihtsam on tuua näide elektrijuhtmete näol. Ilma elektrijuhtmeteta ei oleks elektrit ja ilma metallideta poleks elektrijuhtmeid. Minu kodus on kõik juhtmed tehtud vasest, kuid on olemas ka alumiiniumist juhtmeid. Elektrijuhtmetes kasutamiseks on vask hea sellepärast, et ta on hea elektrijuht ja tal on väike eritakistus. Samuti leidub minu kodus vaske ehetes ja eurosentides. Teine väga tähtis metallide kasutusala on elektripirnide hõõgniidid. Minu kodus on need tehtud volframist. Volfram on parim metall hõggniitide valmistamiseks, sest see on peaaegu kõige rasksulavam metall. Üks väga levinud metall on al...
Mistahes märkimisväärse asja saavutamise puhul räägitakse sageli eneseületamisest. Mida eneseületamine tähendab? Minu arvates on eneseületamine see, kui inimene saadab korda midagi, millega ta pole varem hakkama saanud ning kasutab oma võimeid tasemel, milleni ta varem ei ole küündinud. Fakt on see, et meil kõigil on olemas võimed, et tegutseda senisest paremal tasemel, kuid enamik inimesi ei teadvusta seda. Nad on teiste inimeste kaasabiga sisendanud endale, et nad pole millekski enamaks võimelised ning tekitanud endale psühholoogilise barjääri. Aga kuidas seda barjääri ületada? Selleks on vaja enesekindlust ja eelkõige on vaja selleks usku. Üks kuulsamaid saavutusi individuaalspordialade ajaloos kuulub Roger Bannisterile, kes oli esimene inimene, kes jooksis 1 miili alla 4 minuti. Ta on ideaalne näide sellest, kuidas usk ning teatud tulemuse eeldamine võivad eduni viia.
Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Mööda närve liigub info väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse Närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste ...
Mind ärritab, et noored külastavad üha tihemini solaariumit Austatud klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Oma tänases kõnes räägin teile noorte liigsest solaariumi külastamise harjumusest ja miks see just mind ärritab. Solaariumit külastatakse valdavalt pimedamatel ja külmematel aegadel, milleks Eestis on sügis, talv ja kevad. Solaariumis käimist põhjendatakse kuldse nahavärvi saavutamise- ja D-vitamiini tarbimisega. D-vitamiini saadavus solaariumi päikeselt tegelikult on minimaalne, kuna seda saab vaid UVB kiirguselt, kuid solaariumis esineb vaid UVA kiirgus. Samuti tiheda solaariumi külastuse tulemiks võib olla kohati surnuna välja nägev nahk ja nahahaigused, millest tuntuim on melanoom. Eestis haigestub aastas melanoomi statistiliselt 15 naist ja 7 meest 100000 elaniku kohta. 2009. Aastal suri Eestis 65 inimest melanoomi tõttu, see paneb tõsiselt mõtlema, kas tõesti on jume nii tähtis, et sellega oma elu ohtu seada? Kindlasti...
Võib eristada nelja teadus seisundit: ärkvelolek, uni, hüpnoos, meditatsioon (narko laks, enese hüpnoos). Inimene magab sest 1) kaitseb sel ajal kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks ohtlik. 2) seesmiste jõuvarude taastamiseks. 3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine aeglustuvad; uinumis aste südame töö ja hingamine aeglustuvad, esinevad veidi suurema sagedusega lained kui esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, ...
Minu armastatu on narkomaan. Mida teha? Juba algklassides me teame, kõige jubedam ja ohtlikum asi meie maailmas on narkotikumid. Sellegaseotud probleemid on väga tõsised ja karistatavat. Kui sinu elus ilmub narkosõltlane, siis tuleb teda maha jätta. Praktika näitab, et narkosõltlaste peamine eesmärk on raha, et saada doosat. Esiteks nad laenavad raha sugulastes, sõbras. Aga kui pole võimalust laenata, nad panevad toime õigusrikkumisi ja hakkavad varastama, et saada järjekordset annut. Enamus uimasteid proovinud noortest satub sõltuvusse ning ei teadvusta probleemid. Aga kes tahab elada inimesega, kellel on rahanappus ja suured võlgud? Teiseks , inimestel kes tarvitavad narkotikume toimuvad isiksuse pöördumatud muutused. Narkotikumid on tugevatoimelised perparaadid, millised tekkitavad euforiia tunnet. Piir tehismaailma ja euforiia tunne vahel muutub üha õhemaks ning inimene ei saa planeerida oma elust, iseseisvalt käituda. Teie armastu ...
Bioloogia 04.05.2012 Närvisüsteem · Kesknärvisüsteem o Pea- ja seljaaju Peaaju · Juhib ja kontrollib enamikku organismi talitusi · Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi, kus ühes toimub keha närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorn...
Hirm Hirm - mis see siis tegelikult on? On see lihtsalt kartus pisikeste ämblike vastu, kes meid tegelikult ei ohustagi ja kelle puudutamisest hoidutakse, või hoopis foobia näiteks kinniste ruumide vastu, mis võib inimesele tõsiseid probleeme tekitada? Arvamused hirmust on erinevad, sest tihti peavad inimesed hirmuks just seda, mida nad ise kardavad, aga on ju palju teisi inimesi, kes kardavad teisi asju teistel viisidel. Igapäevaselt kohtume selliste hirmu tekitavate teguritega nagu näiteks ämblikud, kõrgus, lendamine, ujumine, pimedus, kuid need üsna tihti esinevad hirmud pole ju ainsad. Maailmas on tuhandeid hirme ja iga inimene kardab midagi, isegi kui ta ei teadvusta seda endale. Internetis sirvides võib leida väga huvitavaid hirmu tekitavaid tegureid. Leidub inimesi, kes kardavad ennast pesta või näiteks kardavad kuulda häid uudiseid. Mõni aeg tagasi tehti Eestis isegi saade ´´F...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Laenu võiks võtta sellisel juhul kui kasutada laenu näiteks selle tagasi teenimiseks ja edasiseks raha tegemiseks. Näiteks firma algkapitaliks või kuskile kasuliku kohta investeerimiseks mis hiljem võib raha tagasi teenid et laenu tagasi maksmisega probleeme ei tekiks. Laenu võiks võtta ka maja ehitamiseks mis on teatavasti väga kulukas ja tõsine ettevõtmine. Selle juures kulub kindlasti lisa toetus ära laenu näol või siis kogu maja ostagi ainult laenust mis on ka variant. Raha laenatakse igasugusteks asjadeks ja laene pakutakse veel rohkem kui võetakse. Olemas on ju igasugused kiirlaenud, päikeselaenud, õppelaenud, uue auto laenud jne. Paraku inimesed ei teadvusta omale et üksi asutus ei anna heast tahtest raha välja ja tihti peale on laenudel hirmus suured intressid peal mis hiljem võivad lausa hinge kinni lüüa ja elu ära rikkuda kui tuleb aeg raha tagasi ...
Juhi tunnete ja uskumuste mõju meeskonnale (kuidas juhi tunded ja uskumused mõjutavad meeskonda?) Allikas: Vesso, S., Saue, K. Õnnelik meeskond. Äripäev 2008, lk 27 51 JUHI MÕJUJÕUD Juhil on meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, mida juhid enamasti täies ulatuses endale ei teadvusta. Juhi mõju on mitmeid kordi tugevam kui meeskonnakaaslastel. Juhtimises toimub peegeldamiseefekt juht arvab, et näeb meeskonda, kuid tegelikult näeb iseenda tegevuse tagajärgi. Inimsuhete puhul näeme sageli, mida teine teeb ja kuidas käitub, kuid märkamatuks jäävad meie enda tegevused ja teiste reageering sellele. Kui juht näeb meeskonnas midagi, mis talle ei meeldi, on mõistlik kõigepealt peeglisse vaadata. Näidates üles hoolivust meeskonnaliikmete vajaduste suhtes, suhtudes meeskonnaliikmetesse osavõtlikkusega, loob juht hoolivusega täidetud suhtekanalid, kus hoolivus hakkab liikuma kahesuunaliselt. Tulemuseks...
Riik, kus ma tahan elada Mina elan Eestis ja olen selle üle uhke. Üldiselt olen oma kodumaa üle õnnelik ja naudi siin elamist. Kuigi on Eesti riik, kus saab vabalt elada, pole ka see minu unistuste elukoht. Kujutades ette ideaalset ühiskonda pole Eesti kaugeltki mitte ideaalne. Üks põhiline probleem millega me kõik eestlased kokku puutume on see, et Eestis elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et ri...
Ei tubakale. Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Kui tubakas 16. sajandil Ameerikast Hispaaniasse toodi, ei teatud suitsetamisest eriti palju. Kahjuks aga hakati tubakat mõne aja möödudes indiaanlaste kombel suitsetama. Sellest ajast alates on tervisele kahjuliku tubaka suitsetajate hulk järjest enam kasvanud. Tänapäeval on väga palju suitsetajaid, kuigi juba 40. aastat tagasi tehti kindlaks tubaka tervistkahjustav toime. Aga kahjuks inimesed ei teadvusta endale, et tänapäeval seostavad teadlased suitsetamisega 25 haigust. Enamik inimesi ei suitseta, kuid oma igapäevaelus nad ei pääse olukordadest, kus neil tuleb lühemat või pikemat aega olla tubakasuitsust saastunud ruumides. Sellises situatsioonis satub aga paratamatult nende organismi kahjulikke aineid ja keemilisi ühendeid, mis tekivad tubaka põlemisel. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Tähtsamad suitsetamisega seotud ha...
Anneli Müürsepp T1 Probleemküsimustiku iseseisev töö Sotsiaalne kompetentsus Sotsiaalne tähendab ühiskondliku ja kompetentsus tähendab asjatundlikkust, pädevust. Sotsiaalne kompetentsuse all mõistame seega ühiskondlikku asjatundlikkust. Aga mis on siiski ühiskondlik asjatundlikkus, mina mõistan selle all, oskust kasutada sotsiaalseid võimeid (oskusi arukalt suhelda); näha, lahendada ning põhjendada ühiskonnas esile kerkivaid lokaalseid ja globaalseid probleeme. Sotsiaalne kompetentsus koosneks siis inimene sotsiaalsetest ehk ühiskondlikest oskustest, näiteks mõjuvõim, konfliktisituatsiooni lahendamine, koostöö, sidemete loomine ja muutuste kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenind...
KARJÄÄRIÕPETUS 1. 4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programm...
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus ...
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus ...
Tervisekäitumine noorte seas Tänapäeval on noored üldjuhul teadlikud, mis on tervislik eluviis, sest info on kõikjal kättesaadav. Hoolimata sellest on noori, kes seda teadmist oma elus ei rakenda. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad õige toitumine, spordiga tegelemine, puhkus ja positiivsed suhted. Kindlasti peaks vältima suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud tasakaalustatult, mitmekesiselt. Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid. Üldjuhul öeldakse, et süüa võib kõike, kuid tuleb jälgida koguseid. Noorte viga on see, et nad eelistavad kiirtoitu kuna see on maitsvam ja kergesti valmiv. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit, kuna see aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. ...
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
Helkur kõige odavam kindlustus Elame riigis, kus sügis-talvisel ajal kestavad päevad vähem ja ööd kauem niisiis on meil üsna vähe valget aega. See aga sunnib meid ennast liikluses nähtavaks tegema kui liigume pimedal ajal, sest vastasel korral seame me ohtu enda ja ka kaasliiklejad. Autole on kohustuslik kulukas liikluskindlustus ning töökorras ja põlevad tuled, kuid ka jalakäija saab ennast kindlustada. Kõige odavam ja tõhusam kindlustus jalakäijale on helkur. Tõsi, jalakäija saab ennast kindlustada ka kindlustusfirmas, kuid nemad tegelavad vaid tagajärgedega. Ennetus nende valdkonda ei kuulu. Jalakäija näeb pimedal ajal tuledega autot juba päris kaugelt, kuid kahjuks on autojuhil meid, jalakäijaid, palju raskem märgata. Kui valgustamata jalakäijat näeb autojuht alles 30 meetri kauguselt, siis valgustatud liiklejat näeb autojuht juba 130- 150 meetri kauguselt. Niisiis, pimedal ajal on ohtlik kanda tume...
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei m...
Me näeme teistes ka iseennast Igapäevases rutiinis ei pane me tähele kuidas me ise teistega käitume ja suhtleme.Kuid kui selle üle järele mõelda ja teise inimesi hoolikalt jälgima hakata ,saab sellest kõigest hoopis uue vaatenurga. Me tihti nähvame teistele inimestele ilma põhjuseta halvasti.Me ei mõtle oma sõnade üle üldse ,ennem kui midagi ütleme . See võib tuleneda kiirest elutempost või enda ülehindamisest.Lihtsalt inimesed ei vaevu kuulama ,mida kellelgi öelda on .Aga see kõik võib kergesti muutuda kui leiad teistes midagi endale nii omast. Ka mina olen tänu sellele püüdnud ennast parandada ,kuna ma olen näinud mulle nii sarnaseid inimesi ja ma olen aru saanud ,et see käitumine ei ole ilus . Ma pole mitte ainuke inimene ,kes nii oma vigu parandada püüab.Me kõik teeme seda .Mõnda inimest kõrvalt vaadates märkame me midagi nii sarnast ja tuttavat.Me võime mõelda kaua ,kellega on tegu,ennem kui ära tunneme kes ...
Inimese elu maailmas kui trellideta vanglas Rääkides inimestega kodus ja mujal, olen tähele pannud, et väga paljud inimesed on iseenda vangid. Nad on ehitanud endale puuri, mille olemasolu nad sageli isegi ei teadvusta. Unistused ja pildid elust, mida nad tegelikult tahaks elada, jäävad vaid unistusteks. Seda seepärast, et nad on iseenda vangid, ja vangil pole vabadust. Kas ma ennast võin samastada justkui vangiga trellideta vanglas? Kui vaatan oma elu praegu, siis tundub küll nagu ma oleksin vaba. Ma ei pea iga päev üheksast viieni tööl käima, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Mul ei ole autoliisingut või suurt pangalaenu, mille tõttu ma ennast seotuna tunneksin. Sellest hoolimata ei ole ma täiesti vaba. Mulle nagu kõikidele teistele inimestele kehtivad võrdselt reeglid ja kohustused, millest tuleb kinni pidada, segi kui ei taha. On loomulik, et...
Maailma Looduse Fondi raporti järgi on Eestis elaniku kohta üks suurimatest ökoloogilistest jalajälgedest maailmas, vajades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2,8 Maa jagu ressursse (World Wildlife Fund, 2014). See raport peegeldab tõsiasja, et Eesti peab viivitamatult võtma keskkonnasõbralikuma suuna ning leidma viise, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Eesti elanike keskkonnavaenuliku käitumise taga on kõige tõenäolisemalt tarbijate pime teadmatus. Inimesed ei teadvusta endale oma tarbimise tagajärgi ja ohte planeedile. Nii sulgutakse mugavustsooni, kus valikuid tehakse läbimõtlemata ja pimesi, vastavalt harjutud kommetele. Selleks, et astuda samm lähemale keskkonnasäästlikumale Eestile, tuleks esmalt algatada mahukas teavituskampaania, mis paneks elanikud reaalse fakti ette, mis on nende tarbimisharjumuste tagajärjed ning miks tuleb tarbida mõtestatult ja säästlikult. Seeläbi mõistavad elanikud oma vigu ning nende mõju üm...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
Elektritranspordi tähtsus Tallinnas Elektritransporti investeerimine on põhimõtteliselt lõppenud ning vähehaaval kärbitakse iga aasta ka hetkel tahaplaanile lükatud trammi- ja trolliliine, heaks näiteks on eelmisel aastal töölt eemaldatud troll number 2, mis asendati autobussiliiniga 24. Ühistranspordi kasutajate seas see suurt poleemikat ega peavalu ei valmistanud, tuli ju vaid istuda trolli asemele bussi ja jätta meelde, et 2 asemel tuleb sõita nüüd 24-ga (või siis ekspressliini 24A-ga, mis on ju erakordselt hea, punktist A punkti B saab veel kiiremini). Mina arvan, et see on tohutu probleem ja see probleem ei lahene sugugi, kuniks Tallinna elanikud ei teadvusta endale, mis toimub ja selle vastu ei hakka. Toimib vaid eestlasele kohane lahendusviis: mõni inimene kirub oma perele ja sõpradele värisevat trammisõitu, kuid tegelikkuses midagi ette ei võeta, isegi ei avaldata oma arvamust avalikult. Käsi...
Sportimise kasulikkus ja kahjulikkus Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Tänapäeval on enda tervise eest hoolitsemine materiaalsete huvide järel teisel kohal. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Spordi saab jaotada tervisespordiks ja võistlusspordiks. Tervisespordis ei ole oluline võitmine, tähtsal kohal on enda heaolu. Sport on inimesele kasulik, sest see pikendab inimese eluiga tunduvalt. Terve inimene elab kauem! Spordist ja lihaste aktiivsest töötamisest sõltub meie sisemine vaimne heaolu. Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt. Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi ma...
VIRTUAALMAAILMAD JA SUHTLEMISE SAJAND Sõnasta teksti põhjal, mis on virtuaalmaailm. Esita vähemalt kolm virtuaalmaailma tunnust. Virtuaalmaailm on ka tuntud kui ,,süneetiline maailm", mis on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ja suhtlusprogrammide liitumisest. Hinnanguliselt liigub virtuaalmaailmates praegu umbkaudu 30 miljonit inimest, paljud maksavad seal viibimise eest raha. Virtuaalmaailm erineb reaalmaailmast, mis tähendab seda, et seal kehtivad erinevad reeglid ning tavad. Virtuaalmaailma üheks tunnuseks võib pidada võimalust olla keegi, kes me tegelikult ei ole meil on võimalus luua endale hoopis teine identiteet ning paraku seda ka tehakse ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes elab teisel pool maakera ei ole enam harv...
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab...
Virtuaalmaailm kas mängult või päriselt? Tänapäeval on peaaegu igas kodus arvuti ja sellega seoses tekib probleem nimega arvutisõltuvus.Noored veedavad palju aega internetis või siis lihtsalt arvuti mänge mängides.Tihti ei teadvusta vanemad omale seda, kuidas võib üks arvutimäng mõjutada lapse mõttemaailma. Vanemad annavad lastele täieliku vabaduse mõtlemata sellele, kuidas peegeldub ,,virtuaalsus" lapse füüsilisel ja psüühilisel tervisel.Uuringute tulemused näitavad, et need inimesed, kes on lapsena arvutimänge mänginud satuvad rohkem kuritegelikule teele kui teised. Millest see tuleneb? Lihtne, väike laps ei saa ju aru, et päris elus pole nii, et kui ühekorra ,,tulistad" või ,, auto varastad" siis juhtub midagi tõsist, sest ta on harjunud virtuaalmaailmaga.Arvutimängudes võib tulistada nii palju kui tahab, aga see tegelane kõnnib ikka edasi.Arvutimängus võib varastada auto või ükskõik mille, aga mid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loog...
Laps ja kodu - lastekodu või laste kodu? Kui me reedeti ühikast koju lähme siis tundub see loomulik. Enamus meist võtab enesest mõistetavana seda, nagu ka perekonda, õdesid vendi, sugulasi, suguvõsa ja sugupuud. Kui seejuures ei teadvusta me endale, et kõigil ei ole selliseid võimalusi. Kõik ei saa minna koju, kui neil selleks vajadust on. Kõigile ei ole pere olemas oleks ainumõistetav. Eestis ja maailmas üldse on päris palju lapsi, kelle ainukeseks koduks on lastekodu. Ühel või teisel moel on nad sinna sattunud. Kellel on vanemad traagiliselt hukka saanud, kellel on vanemad olnud liiga noored et nende kasvatamise vastutust võtta ning mõnel neist pole olnud lihtsalt mitte kedagi vastutus tundelist inimest, kes nende eest hoolt oleks kandnud. Mõningadel neist oleks võib-olla teine saatus, kui nende endised lähedased oleksid inimlikumad nende vastu olnud, kuid see teema on natuke liiga valus, et...
KOOSTAS: IVAR VÄTSING Vägivald sünnitab vägivalda See on üsna kulunud väljend, kuid siiski tõsi. Kahepooleline ütlus, mida saab väänata. Vägivald- kas füüsiline või vaimne. Lauset võib määratleda kui surnud ringi või esitada küsimus: kas vägivald sünnitab vägivalda? Igasugune vägivald siin maailmas on kohutav, kuid tihti me seda ei teadvusta. Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust. Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loo...
Sõltuvused Suitsetamine Maarja Suurem KM10-PE Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Suitsetamine · Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid Click to edit Master text styles paljud inimesed ei teadvusta seejuures, Second level et tubaka puhul on tegemist siiski Third level uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, Fourth level millest saadakse aru alles selle küüsis Fifth level olles. · Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja p...
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
Kõik müügiks ? Ühel ilusal laupäeva pärastlõunal sõpradega suurlinna kaubamajja poodlema minnes ja seal tundide kaupa poest-poodi käies, riideid ning kosmeetikat valides ning lõpmatult pikkades järjekordades seistes, paneb mõtlema, kas meie ümber on kõik müüdav. Keegi ei tea enne, mida tunneb vaese inimese hing, kui tal endal on kotis viimased sendid. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige kallimad ja väärtuslikumad esemed - kas vanaema pärandatud kaelaehe, auto või enda keha või hing. Maailmas kaubitsetakse kõigega, millega võimalik. Isegi inimeste kehadega. Inimkaubandusest on saanud viimastel aastakümnete jooksul murettekitav probleem. Üheks suurimaks orjakaubanduse haruks tänapäeval on seksiorjus. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat e...
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtt...
Perekond läbi minu silmade Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkoo...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise. Seda ei saa, kuidagi võrrelda teadusega, saab ehk sügavamal tasandil, kuid igapäevasel tasandil ei saa. 2...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Raplamaa karjääriteenused Referaat Koostaja: Laura Erik Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................... 3 Raplamaa karjääriteenused ................................................. 4 Kokkuvõte ..................................................................... 7 Kasutatud materjal ........................................................... 8 2 Sissejuhatus Karjääriplaneerimine on elukestev tegevus. Me kõik muutume ja areneme ajas, asume täitma uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole lii...
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted. Majanduse peale saab ehitada ühiskonna pealiskihi (religioon, kultuur, poliitika). Tootmissuhted võivad tootlike jõudude arengut n...
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Tervikliku infohalduse korraldamisega on mitmeid probleeme. Alljärgnevalt on neist välja toodud mõned. Kuidas Sina need lahendaksid? Millised väljatoodud infohalduse probleemidest eksisteerivad Sinu organisatsioonis? 1. Organisatsioonid ei ole infohalduseks piisavalt küpsed(org. ei teadvusta endale infohaldust) – puudub terviklik ülevaade organisatsiooni infovaradest, ei mõisteta info mõjusid äriprotsessile ega teata, kus info tekib. Tuleks välja selgitada ettevõtte hetkeolukord, kaardistatada protsessid, info liikumine ja infosüsteemide vaheline andmevahetus. Tuleb töötajatele teha selgeks, miks on info oluline, koolitamine. Info ei ole ainult dokumentides. Lisaks reeglite kehtestamisele on vaja head kontrollisüsteemi ja tasakaalustatud sanktsioneerimist. Reeglite sisu tuleb hoolega läbi mõelda. Reeglite ja protseduuride vastu eksimine on vaja teha võimalikult keeruliseks, mida aitab saavutada äriprotsesside automatiseerimine j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
