ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see...
Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Se...
Positsioneerimine turul Positsioneerimine ``..positsioneerimine pole midagi sellist,mida saab teha tootega.Positsioneerimine on see,mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab,et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas.'' Jack Trout ja Al Ries Positsioneerimine Ettevõtted kasutavad positsioneerimist selleks, et luua tarbijate teadvuses tootele, teenusele või brändile unikaalne ehk eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. See lihtsustab tarbijale oma toote või teenuse müümist. Positsioneerimine on turundaja poolt teadlikult kujundatud protsess. Positsioneerimisega tegeleb ettevõte, kuid positsioon tekib tarbija teadvuses. Positsioneerimine Sageli pole tarbijad oma vajadustest teadlikud, s.t need on uinuvas olekus ning hea õnne korral on ühel toote/teenuse arendajal võimalik neid esimesena teenindama hakata. Nt, kui Evian tuli esimesena turul...
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik ...
POSITSIONEERIMINE Tallinn 2010 Positsioneerimine ``..positsioneerimine pole midagi sellist,mida saab teha tootega.Positsioneerimine on see,mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab,et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas.'' Jack Trout ja Al Ries Positsioneerimine Toote positsioon on toote koht tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega. Toote positsioneerimine on toote asendi loomine tarbija teadvuses võistlevate analoogide suhtes. Positsioneerimise kolm võimalust: Click to edit Master text styles 1. Olemasoleva positsiooni tugevdamine Second level Third level 2. Ümberpositsioneerimine Fourth level Fifth level 3. Uue positsiooni hõlvamine Põhirõhk on asetatud tarbija...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt l...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU..........................................................................................................5 1.1. Lühiajalise mälu kestus.....................................................................................................5 1.2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline m...
Suhtlemispsüholoogia lõputöö IDEALISEERIMISEST Aet Uibo 011MT Aine juhendajaa : Mare Kiis IDEALISEERIMISE KÜLJED. Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit. Kui tegelikkus hakkab erinema teie poolt loodud kujutisest , kogeme laias gammas mitte eriti meeldivaid tundeid. IDEALISEERIMINE on inimesele ülitähtsa idee , elu korraldamise m...
Turunduse kordamine Turundus tarbijate vajaduste rahuldamine ja tulutoov lahendamine, arvestab kliendi ja turu vajadustega, tänapäeva turundusideeks on muutuda tootekesksest organisatsioonist turu- ja kliendikeskseks. Turunduse protsess toimub müratingimustes. McCarthy 4 p-d ettevõttes kaardistatakse täpselt ära toode, see tagab üheseltmõistmise. PRODUCT e. toode, näitab ära, milline on toode, tema kvaliteet, omadused ja iseärasused, pakkumine, sortiment, milliseid lisandeid koos tootega pakutakse, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse, instruktsioonid ja garantiid. PRICE e. hind on rahasumma, mille tarbija peab maksma toote omandamiseks, milline peab olema hinnaskaala, alghind, millised võivad olla hinnasoodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. PLACE e. turg, on müügikoht, firma tegevus tarbijale toote kättesaadavaks tegemiseks, milliseid vahendeid kasutatakse selleks, milliste kanalite kaudu toode ta...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Antud referaadis vaata...
Turundus Turunduse mõiste ja olemus · Turul toimub vahetamine, kauplemine, ostmine ja müümine. · Turumajandus toimib samadel põhimõtetel mis turg. · Turumajanduse eesmärk on teha tulusaid tehinguid. · tulusaid tehinguid saab siis kui on tarbija poolne vaade ja ettevõtja poolne vaade. · turundus=müügitegevus,reklaamitegevus jne. Tootjad(kasum) -->Tehing(tooted,teenused,väärtused)-->Tarbijad(soovid ja vajadused) Väärtus ja tarbija rahuldus Väärtus = kasud tootest/ kulutused toote hankimisele Peamised turud on : 1)Rahvusvaheline turg(globaalne) 2)Mittekommertsturg & Riiklik turg 3)Äritoodete turg 4)Tarbimisturg Turunduse määratlus 1)Turunduse orientatsioon tähendab turunduskntseptsiooni elluviimist. 2)Turundus on tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine 3)Turundus on tegevus,mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaud...
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
TEST2 Küsimus 1 Turundus on ... a. tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine b. mistahes osaline immateriaalne tegevus/eelis, mida üks osapool pakub teisele, mis ei too kaasa omandiõiguste üleminekut ning mis võib olla seotud materiaalsete toodetega c. materiaalne ese, teenus, isik, koht, idee või mistahes nende kombinatsioon Küsimus 2 Tarbimisstiil. Tarbimisliidreid iseloomustab kõige enam: a. reageerivad uuele kaubale suure hilinemisega b. hakkavad uut kaupa tarbima siis, kui on veendunud kauba praktilises väärtuses c. lülituvad ostuprotsessi esimesena, nende järel tulevad teised Küsimus 3 Toote/teenuse positsioon (positsioneerimine) on: a. toote või teenuse asukoht turul b. toote/ teenuse pakkumise füüsiline asukoht c. toote/teenuse koht tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega Küsimus 4 Positsioneerimise strateegiad on: a. ümberpositsioneerimine, kaupade/teenuste hindade langetamine/tõstmine turu...
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitl...
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi SWOT-uuringu aruanne Analüüsi teostaja: Lembit Õunapuu Viljandi 2006 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................................................... 2 1. ARUANNE 1: SWOT ANALÜÜSI TULEMUSTE FAKTORISEERING................................................................3 1.1. TUGEVUSED................................................................................................................................................................3 1.2. NÕRKUSED....................................................................................................................................................................
POSITSIONEERIMINE Brändide languse põhjused • Brändireklaami taandumine promotsiooniprogrammide ees • Informatiivse bändireklaami taandumine meelelahutusliku ees • Positsioneeriva kommunikatsiooni taandumine imidžikujundusliku kommunikatsiooni ees Trout & Partners Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks ERISTUMINE. “Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt.” J.Trout Kui see põhjus on olemas, siis tuleb see ka tarbijale “ära õpetada” e. jäädvustada see tema teadvusesse. Kaubad eristuvad, inimene eristab. • Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada ... • Eristamine on valiku langetamise eeldus. • Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent- pakkumisest erinevalt ja sihtturu pool...
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rü...
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. ...
Õppimine uute teadmiste,kogemuste, oskuste ... omandamine. Õppimine mõjub inimesele mitmeti. Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!? Kujutlus varem tajutud kujundite uuesti esiletoomine teadvuses. Nägemiskujutlus, aga ka lõhn või heli. Kujutluse funktsioonid: Signaalfunktsioonid tuletab meile tegevusi meelde. Näiteks hommikul ärgates kujutlevad kohvijoomist ja see käivitab terve hommikuste tegevuste jada. Reguleeriv funktsioon Kui inimene kujutleb oma teo ebasoovitavaid tagajärgi, sii...
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimes...
SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , , .. , .. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, usaldusväärne, vajalik (peab koguma seda infot, mida vajatakse, mitte seda, mida kätt...
Kokkuvõte 20. sajandist ELU 19.sajandist 20.sajandisse 20.sajandi filosoofia ei ole enam kindel, et tema olemasolu on õigustatud. Mitte ühelgi varasemal ajastul pole suured filosoofid nii häälekalt ja üksmeelselt otsinud pääseteed väljastpoolt filosoofiat. Paradoksaalsel kombel käib see silmatorkav eneseeitamine käsikäes enneolematult laiaulatusliku püüdega muuta filosoofia üheks teadustest. Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused,...
Eepos 1.Mis on Eepos ? Vastus: Eepos ehk lugulaul on pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused. (9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ä...
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida ...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
Tunnetusprotsessid Tähelepanu 9.tund 11.klassile Ene Alunurm Mis on tähelepanu? · See mis nö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele ongi tähelepanu. Ene Alunurm Tähelepanu jagatakse · Tahtlikuks Tahtlik tähelepanu: suunatakse objektile või tegevusele tahte abil, see kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad...
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopa...
1. Miks nimetatakse keelt märgisüsteemiks? 2. Milline seos valitseb tähistatava ja tähistaja vahel? 3. Kuidas liigitatakse keelemärke? 4. Mida me mõistame ikooni, indeksi ja sümboli all? 5. Vasta õpikust lk 25 küsimusele 3 6. Mida tähendab liitmärk? 7. Tee õpikust ülesanne lk 25 nr 4 1. Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul. Sümboliseerimisvõime kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2. Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks. Kui inimene oskab keelt, siis tajudes tähistajat, teab ta, et signaali tähendust. 3. Ikoonid tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab verbaalsed loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid Indeksid loo...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollek...
Keele funktsioonid. Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni. See toimub signaalide abil. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja Suhete hoidm...
Austatud klassikaaslased ja õpetaja! Ma räägin teile täna lugemisest. Eestlased on end ikka lugeja-rahvaks pidanud, ometi näitavad uuringud, et raamatuid loetakse aina vähem. Kõige muu kõrval on raamatud vajunud unustusse või lihtsalt ei taheta lugeda. Lugemisoskus on alus, millele rajanevad kõik muud oskused. See on huvitav, aga ka vajalik tegevus. Mida rohkem sa loed, seda suurem on ka su sõnavara ja emakeelse sõnavara rikkalikem asupaik on ilukirjandus. Lugemine õpetab taluma vaikust, samastuma tegelasega, arusaamist elust ja see on fantaasia arengu jaoks hea. Kes ei loe, see ei oska end ka korralikult väljendada ei kõnes ega kirjas. Igal inimesel on vähemalt üks eelistatav raamatuzanr, autor või loo teema, mille järgi raamatuid valida. Aga mis kasu peaks saama näiteks fantaasiaraamatutest. Seal on kõik väljamõeldud ja seal pole kindlasti sellist tarkust nagu näiteks eesti keele või kirjanduse õpikus. Kuid seal on küllaltki elutar...
Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib ...
Püha õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci kuulus kõrgrenesanssi ajastusse (15.sajand), Tintoretto, aga hilisrenessansi ajastusse. Leonardo loomingule avaldas mõju Verrocchio. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Renesanssiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Siiamaani valitsenud katolik kirik oma tõekspidamistega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroops tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15....
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tu...
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient main...
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse ter...
Tallinna Laagna Gümnaasium Edmund Husserl Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Elulugu...................................................................................................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sünd...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Serena Huul TOOTE POSITSIONEERIMISE VÕTTED TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: Priit Tannik Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. TOOTE POSITSIOONI JA POSITSIONEERIMISE MÕISTE.......................................... 4 2. TURUNDUSE OLEMUS................................................................................................. 6 3. POSITSIONEERIMISE VÕTTED TURUNDUSES.......................................................... 7 3.1. Toote positsioneerimine selle omaduste abil........................................................... 7 3.2. Toote positsioneerimise võtted 4P abil....................................
Eri kultuuride suhtumisest aega Kogu inimlik tegevus käib ajas ja aja ümber. Aja mõtestamisest lähtuvad filosoofilised süsteemid, väärtushinnangud, kogu igapäevane mõtlemine. Aeg on justkui salajane keskpunkt, millest ühelt poolt kogu pärandikultuurialane tegevus lähtub ning teisalt, mille olemuse tegeliku mõistmiseni üritatakse erinevate meetoditega ühes suletud ruumis jõuda. Arusaam aja kulgemisest võib olla põhimõtteliselt erisugune, rääkimata erinevustest näiteks kalendrisüsteemides või aja arvamise alguse määratlemisest. Aja mõiste teadvustus koos inimliku teadvuse tõusuga, kui kujunes välja ajalikkuse mõiste. Arhailised tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus) ja traditsioonilised kultuurid, kelle jaoks ei eksisteerinud veel ajalugu, teadsid vaid üht, nn absoluutset aega. Rituaalide ja müütide abil integreeriti inimlik eksistents ühte suuremasse tervikusse, mis oli osake loomulikust, universaalsest j...
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse pa...
Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk...
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändi...