Väliseestlaste kajastamine ERRi kanalites Eestlased paiknevad üle terve maailma ning väliseestlaste arv suureneb pidevalt. Eesti rahvusringhääling (edaspidi ERR) on eesti keele ja kultuuri vahendaja ja edasikandja, mis oma programmiga toetab meie põhiseadust ning väärtustab eestlasi. Seega võib öelda, et ERR kajastab eestlasi. Kuid lisaks Eesti riigile elab palju eestlasi ka välisriikides. Väljaspool Eestit elavate eestlaste arvu on raske öelda. Seda peamiselt selle tõttu, et paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu, välismaal elavate eestlaste järglastest on paljud segunenud teiste rahvustega ning isikute vaba liikumise põhimõtte kohaselt ei registreerita rännet igas riigis (Rudi, 2014). Sellegi poolest on meid, eestlaseid, mujal maailmas väga palju ning me ei tohiks neid oma tegemistest välja jätta – nemad peaksid ka meie meedias kajastust saama. Eestlaste koguarv on ligikaudu 1,3 miljonit, millest välismaal on me...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Natalja Strelkova NT4 HARIDUS JA KOLM SEKTORID 2.kodutöö Juhendaja Aet Kiisla NARVA 2015 1 SISUKORD 1. 1.KOLM SEKTORIT........................................................................................... 3 3.KOV JA HARIDUS.......................................................................................... 5 4.ERASEKTOR JA HARIDUS..............................................................................7 6.KODANIK JA HARIDUS.................................................................................. 8 1.KOLM SEKTORIT Inimeste elu koosneb vajadusest. Meie vajaduste täitmisel osalevad 3 sektorit: avalik sektor, kolmas sektor ja erisektor. Kolmas sektor pakkub meile erinevaid üüritusi või 2 vabatahtlikku tegevuse, millised on suuna...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTE...
1 Slaid Mis on haridus? Haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9. Õppimisvõimaluste tagamine or...
Linda Püssa Eesti Maaülikooli keelekeskus 2015 Terminoloogia Aadress ja pealkiri Pöördumine Vorm Kantseliit Asutusenimetuste õigekiri E-kirja lõpetamine Enne kirja ärasaatmist Kust saada keeleabi? Näidiskorrektuur 13.03.2015 Kirjakeeles kasutatakse sõnu meil ja e-kiri. Meil = e-kiri, elektronkiri (ingl e-mail) Kas said mu meili kätte? Ta ei ole mu meilile veel vastanud. Meil = e-post, elektronpost (ingl e-mail) Suhtlesime meili teel. Saatsin elulookirjelduse meiliga = meili teel = meilitsi = e-postiga = elektronpostiga = elektronposti teel. 13.03.2015 Meiliaadress = e-posti aadress = e-aadress Meilima = elektronposti teel kirja saatma (e-mailima, mailima) Kui sul on uudiseid, meili mulle! Tal paluti meiliga saata oma CV. = Tal paluti oma CV meilida. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut HARIDUSE TÖÖTURU VAJADUSTELE VASTAVUSE TAGAMINE Analüüs Juhendaja: Erkki Karo, PhD sisukor Tallinn 2015 sissejuhatus................................................................................................................................4 1.analüütiline raamistik............................................................................................................5 1.1 Organisatsioonilised piirid................................................................................................5 1.2 Kaasamine.....................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Essee Tartu 2013 2 KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Väärtuskasvatus saab alguse väga varakult. Ei saaks küll öelda, et kohe peale sündi, aga kohe, kui laps hakkab ümberringi toimuvast aru saama, et miks keegi mida teeb. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes päran...
Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti välise...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
1.1 Ühiskonna sektorid ja valdkonnad MINU LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused ...
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutami...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" ÕPPEKOHTADE HALDUSSÜSTEEM Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (kaitsja allkiri/allkirjad) Sissejuhatus Autorideklaratsioon.....................................................................................................................2 Sissejuhatus........
Eelarve, tulud ja kulud 1. Eelarve on riigi majandusplaan üheks aastaks, kuhu on kirja pandud riigi tulud ja kulud. Eelarve koostab rahandusministeerium ja võtab vastu riigikogu sellest saab seadus. Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud:...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad...
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaos...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus? Viimase aja meedias on ilmunud palju artikleid, mis avaldavad pahameelt Eesti haridussüsteemi vastu. Probleemid on ilmselged, kuid ometigi tundub, nagu valitsus ei püüaks asju piisavalt parandada, vähemalt seda väidab ajakirjandus. Millised probleemid siis esinevad meie haridussüsteemis ning kuidas saaks asju paremaks muuta? Silmatorkavaim probleem, mida on esile tõstetud, on see, et kool röövib õpilastelt liiga palju aega ning lapsed on pidevalt stressis. Mitte ainult õpilased pole stressis, oma tööga pole rahul ka õpetajad. OECD riikides läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS näitab, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on väiksem kui teistes riikides. Uuringus osalenud õpetajate hulgast ainult 14% usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Nende ameti madal positsioon ühiskonnas, ülekoormatud õppekava ja madal palk on põhi...
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainsituut ESA Copernicus programm referaat Koostajad:Julia Vassina Õppejõud: Margit Aun Tartu 2018 Sisukord: 1. Euroopa Kosmoseagentuur ............................................................................................ 3 2. Euroopa Kosmoseagentuur tegevus........................................................................................................ 3 3. ESA Copernicus programm .......................................................................................................................... 3 4. ESA Copernicus programmi tegevus ....................................................................................................... 3 5. Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga ............................................................................
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas. - Tuvid keerutavad sellepärast, et neid stimuleerib vastassoo esindaja lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi l...
Tartu Tervishoiukõrgkool SIGNE VOIS ALAEALISTE KOMISJONID referaat Juhendaja: Merli Mendelman Tartu 2014 1 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on väike ülevaade sellest, mis on alaealiste komisjon, millised lapsed sinna satuvad, miks nad sinna satuvad. Mis seda kõike mõjutab, kas selles on süüdi vanemad, kool või hoopis sõbrad, kui vanalt alaealiste komisjoni noored satuvad ning millised kõige enam, kas poisid või tüdrukud. 1. ALAELAISTE KOMISJONI PÕHIMÄÄRUS 1. Alaealiste komisjon on maavalitsuse, valla-, linna- või linnaosa valitsuse juures tegutsev komisjon (edaspidi komisjon). 2. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, samuti alaealistele õiguserikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ...
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse. Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk. Lõputunnistuse nimel ollakse valmis pal...
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ...
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpakti...
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE · Ühistransport ( natuke peab inimene ise ka maksma, piletihind) · Põhi-ja keskharidus tasuta · Põhikoolis on toit tasuta · Avalikud teenused- seda pakuvad kesk-või kohalik omavalitsus. 2. Riigi/valitsuse majanduslikud ülesanded 1) Turupuudulikkuse vähendamine 2) Eraomandikaitse 3) Seadusandlus 4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus 5) Suhelda teiste riikidega majandu...
EESTI VABARIIGI HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KEEVITUSTEHNOLOOGIA AINETÖÖ Koostas: Juhendaja: Väimela 2012 SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keev...
Ülevaade õpetajahariduse strateegiast 2009-2013 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsi...
Mis on rahvakunst, kultuur, rahvakultuur, rahvuskultuur, mida nad hõlmavad ja kas tänapäeval tehakse rahvakunsti? Essee Lugenud erinevaid selgitusi ja termineid arvan, et õige oleks esmalt lahti kirjutada mõiste kultuur. Samas on kultuur üsna laia tähendusega, mida on püütud väga einevalt defineerida. 1919.aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, 1920-1950 oli 157 erinevat määratlust, 1960-ndaks aastaks oli neid 400 ja tänapäeval arvatakse olevat ligi 1000 (Käär. 08.06.2011). Kultuur hõlmab väga paljusid valdkondi nagu keel, traditsioonid, uskumused, moraal, väärtushoiakud, teadmised, kombed jne. Inimene omandab kultuurilised väärtused ühiskonnas kasvades ja arenedes ja vastupidiselt ühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada. Ühiskonna kaudu edasi antavat kultuurilist informatsioo...
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses e...
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. ...
Praktiline töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus Nõukogude ajal oli terminil "erikool" halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppe...
Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis • Vabariigi Valitsusse ...
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab par...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
Haridus-ja teadusministeerium VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja:Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 Deklaratsioon Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor K. Kapp ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................ ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
Haridus ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia Pto-07 Metallide tehnoloogia Iseseisev töö nr.1 Metallide kasutamine puidutööstuses Koostaja: Tõnu Tomson Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 1 Sissejuhatus Metalli kasutatakse puidutööstuses väga paljudel eesmärkidel. Põhilisteks kasutuskohtadeks on puidulõikeriistad, puidutöötlemisseadmete tootmises, mööbli furnituurides. Antud referaadis pööran põhitähelepanu puidulõikeriistades kasutatavatele metallidele. Puidulõikeriistade materjalile esitatakse järgmisi põhilisi nõudeid: · lõikevõime · kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel · tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval) · töödeldavus kuumutatult ja külmalt Kaasa...
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE .....................................................
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut SÄÄSTEV ARENG Referaat Autor: x Juhendaja: Lauri Esko Autor:.............................................................................. ,,.........." 2011 Juhendaja:....................................................................... ,,.........." 2011 Instituudi direktor:.......................................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käes...
Iseseisev töö nr. 1 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) 1. Keda võib valida Riigikogusse? Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? EVP, IV Peatükk Riigikogu, § 65 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need t...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED Referaat Tartu 2015 1 Sisukord 2Sissejuhatus...............................................................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
