*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal 2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oska...
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maal...
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...
Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS kõhulihased, alaselg ja tuharad moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks · KESKENDUMINE vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks · SUJUVUS aitab säästa energiat · TÄPSUS tagab täiusliku kvaliteedi, mis on Pilatese tehnikas olulisem kui kvantiteet Pilatese meetodi olemus -arendab keha ühtlaselt. meie kontrollime vaimu ja vaim kontrollib keha; -annab vaimule ja kehale uut energiat, parandades meie keskendumisvõimet, -seob omavahel painduvuse ja jõuharjutused, et ...
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlej...
Kas tõe teadmine on alati vajalik? Kas just ilmtingimata on alati hea ja vajalik teada tõde või piisab meile rõõmsana tunduva reaalsuse olemasolust. Olgu nad siis oletused või tõde, on kindel, et peab olema üksainus vastus. Miks varjab valitsus meie eest ufosid ja ei avalda asju mis juhtuvad Area 51-es? Kui iga neljas inimene sureb vähki siis miks ei ole vähile veel ravi? Kas ravimifirmad tekitavad ja levitavad oma loodud viiruseid, et vaktsiinide müügiga raha teenida? Need on muidugi küsimused ja vandenõuteooriad mis mul on tekkinud, on need tõesed või mitte, ehk teavad seda ainult vähesed isikud Maal. Ja ma usun, et tõe teadmine pole alati vajalik, sest kui valitsus isegi ütleks, et ufod on olemas ja kinnitaks, et nad soovivad ainult head siis tekiks uus hüpotees, et miks nad meie vastu lahked on ja mis kasu nad sellest saavad ja see teema areneks järjest edasi selleni, et inimesed elaksid pa...
Ma tean, et ma midagi ei tea. Iga inimene alustab oma elu õppimise ja uute teadmiste ning kogemuste omandamisega. Juba esimesest päevast alates õpime iseseisvalt hingama, sööma jne. Inimese kasvades kasvavad ka uued küsimused ja teadmiste himu - mis on õige ja kus peitub tegelikult tõde. Inimene õpib kogu oma elu. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ning tahavad kasvades palju teada ja ootavad igale asjale põhjendust. Nende põhiküsimus teatud eluperioodil on ,,miks?", millele nende vanemad ei oskagi alati vastust anda. Koolis omandatakse palju erinevaid tarkusi ja oskusi. Siiski ei saa ka peale kooli lõpetamist väita, et ollakse piisavalt targad, sest see mis koolis on omandatud, ununeb suures osas, kui neid teadmisi ja oskusi pidevalt meelde ei tuleta ning praktiliselt oma elus ei kasuta. Mida aeg edasi, seda rohkem küll kasvab tarkus ja inimesed arenevad edasi, saades uusi teadmisi ja kogemusi, kuid maalim ...
Tõde 1. Tõeteooria: Teooria tõest endast, sõna „tõene“ tähendusest, tõekandjatest (faktid, maakaardid) 2. Tõekandjate küsimus: Materiaalne maailm ei saa sisaldada arvamusi ja väiteid ehk sisaldada tõde/väärust. Tõed ja väärused on ainult arvamuste ja väidete omadused 3. Tõevastavusteooria: Tõesus seisneb väite tegelikkusele vastavuses nt kass katusel. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Ei suuda ära seletada moraalitõded olemasolu (tapmine on moraalselt väär) ja kogemustest sõltumatute tõdede probleem ehk miks on 1+1=2 4. Koherentsusteooria: tõde seisneb kooskõlalisuses/sidususes (üks inimene ei saa sündida kahel erineval ajal). Pole vastavusteooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel; mineviku väiteid hindame praeguste tõekspidamiste kooskõlalisusega; uut inf...
1.Teadmine tuttavolek:om kellegi või millegagi kokku puutudes(ma teanmis on hambavalu,st ma olen seda tundnud; ma tean seda meestjuba sellest ajast, kuita alles lihttöölineoli,st ma tundsinteda juba tollal; matean mida täh olla ebaõiglaselt süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadm...
Õppija mõtlemine. Õpilane saab ülesandeks koostada referaat. Teadmine/ mäletamine. Õpilane peab jõudma selgusele, milles referaadi koostamine seisneb. Antud on konkreetne teema. Õpilane analüüsib ja tahab jõuda selgusele, mida ta täpselt peab tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järeldus...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Eleri Paatsi Tarkus on tähtis vara, mille omandamine nõuab aega. Õppida saab nii elult endalt kui raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, mis hilises eas on iseenesest mõistetav. Imik õpib tundma maailma läbi nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub maailma tundmaõp...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arutlem...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koo...
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat. Koolis me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea ...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Keegi ei tea kunagi, kui vähe ta millestki teab, sest seda teades teab ta sellest juba palju. Kuid mis kasu neist teadmistest üleüldse on ning mida enda teadmistega ette võtta? See on iga inimese enda südametunnistusel, kui ta võtab vaevaks selle üle pead murda. Aga ehk on nad õnnelikumad, kui nad seda ei tee. Tõde on, et inimesed teavad enda ümber ja enda sees olevast maailmast vähe. Kes seda mõistab, teab, kuhu enda järgmised sammud rajada. Kas uurida edasi, omandada teadmisi ning saada Targaks suure tähega? Või leppida sellega ning teha keskpärast tööd enese ja lähedaste ära elatamiseks, tundes rõõmu elu lihtsusest? Need on küsimused, mille üle peaks minu arvates iga inimene vähemalt korra elus pikemalt mõtlema, pannes paika enda versiooni tulevikust. See kindlasti muutub tänu juhustele ning liigub oma rada pidi, kuid vähemalt ei pea siis enam nullist pihta hakkama. Mis oleks maailm üksikisiku...
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi ja nende komponente nimetatakse sümbolüldistusteks, millele võib anda loogilise kuju, mida nimetat...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame David T. Freeman on öelnud „the more you know, the more you realize how much you don’t know. The less you know, the more you think you know.“ Ehk, mida rohkem sa tead, seda enam sa mõistad kui vähe sa tegelikult tead ning mida vähem sa tead, seda rohkem sa arvad, et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näit...
1.Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? Filosoofia on teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Tuleneb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastust. 2.Mida kujutab tunnetusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne k...
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
MA TEAN, ET MA MIDAGI EI TEA "Ma tean, et ma midagi ei tea," on iidvana mõte, mille on kunagi ammu välja öelnud tuntud filosoof Sokrates, kes oli omal ajal ilmselt kõige targem mees planeedil maa. Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(...
Töölaud / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Inseneriteaduskond / Mehaanika ja tööstustehnika instituut / MTM0150 / Praktikumid/E-praktikumid / E-praktikum 1. Mitterauasulamite struktuurid Alustatud pühapäev, 25. märts 2018, 21.55 Olek Lõpetatud Lõpetatud pühapäev, 25. märts 2018, 21.58 Aega kulus 2 min 32 sekundit Hindepunktid 10.00/10.00 Hinne 100.00, maksimaalne 100.00 Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mitme faasiline on pildil nähtav puhas vask (Cu sisaldus 99,95%)? Valige üks või mitu: a. Ühefaasiline. Pildil tundub olevat rohkem faase, kuna erineva kristallograafilise nurga all olevad terad on söövitunud erinevalt. b. Kahefaasiline polükristalliline c. Ühefaasiline monokristalliline d. Ühefaasiline polükristalliline Your answer is correct. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine......................................
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahu...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused toime kirjeldus ing/aeg Soojendus Kogu keha 1. Rivistus ringselt 1 min 2. Sörkjooks soojenduseks 1 min (põlvetõste, sääretõste) ...
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogem...
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rää...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merenduskeskus Meretranspordijuhtimise lektoraat Projekt Juhendaja: E. Pärn Üliõpilane: T. Koltsova Tallinn 2016 I. PROJEKTIST Turism on inimeste liikumine ehk reisimine oma kodukohast teistesse paikadesse. Turism on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid maailmas. Laste turism on eripärane ja kollektiivne reis, kus lapsed puhkavad, tunnetavad rohkem maailma ja veetavad vaba aja huvitavalt. Hädas on peamiselt lapsed, kelle vanematel on väikesed majanduslikud sissetulekud. Lapsed, keda kasvatab üks vanem ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid oma lapsele pakkuda paremat elu. Siis hulka võivad kuuluda ka veel suure lapselised pered, kellel puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Tänapäeval mõnedel lapsel ei ole nii palju võimal...
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
Sünopsis: "Hotel Rwanda" Filmi ajalooline taust Rwanda genotsiid leidis aset aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani (s.o umbes 100 päeva jooksul) 1994. aastal Ida-Aafrikas asuvas väikses Rwanda Vabariigis. Rwanda genotsiidi uurides on teadlased tunnistanud erinevate põhjuste koosmõju – sisemised pinged, välised mõjud ning psühholoogilised faktorid viisid tapatalguteni, milles kaotas 100 päeva jooksul elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku, s.o 5–10% kogu elanikkonnast. Põhiliselt tapeti etnilisi vähemusi – tutsid. (https://et.wikipedia.org/wiki/Rwanda_genotsiid) Sünopsis Filmi “Hotel Rwanda” tegevus toimub aastal 1994, mil hutu ja tutsi rahvaste vahelised konfliktid arenevad sõjani. Filmi peatgelane, Paul Rusesabagina (Don Cheadle), on Rwanda hotelli manager. Paul ise on hutu, ent ta naine, Tatiana (Sophie Okonedo) on tutsi rahvusest. Alguses tundub elu Rwandas rahulik, ent olukord muutub üha ärevamaks, kui president mõrvata...
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldu...
Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.............................. 5 KOKKUVÕTE................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 LISAD..................................................................................................8 ...
Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused 1. Filosoofia Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja arvamusi tõest. 2. Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire. Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine). 3. Väärtusõpetus uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4. Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Millest, mille toimel ja miks on kõik tekkinud? Mis on elu? Mis on surm? Kas inimesed saavad olla vabad või on ...
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti.............................
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käi...
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad. · Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteer...
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
