Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väid...
Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel...
Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 ...
2.kontrolltöö MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem, kui inimeste isiklik kasu, a) tuleks kõrghariduse omandamist rangelt reguleerida, b) tuleks kõrghariduse omandamist maksustada c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase t...
Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = ...
k2.kontrolltöö 6.variant I osa- valikvasused 1. Tarbimise piirkalduvus (MPC) a) väheneb, kui säästmise piirkalduvus (MPS) väheneb b) näitab, mitu protsenti ühest kroonist kasvavad tarbimiskulutused, kui kasutatav tulu kasvab ühe krooni võrra. c) väheneb, kui kasutatav tulu väheneb d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b)...
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korpora...
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga...
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune t...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühik...
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab ni...
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud ...
Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suun...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
