TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKU OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHEND Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis pole ka välja toodud, kellele sotsiaaltöötaja allub. Tarvastu Vallavalitsuse puhul on selleks vallavanem, kuid Põltsamaa Vallavalitsuse puhul on selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...
Kildu Basic School Viljandi by Eisi Kõiv Supervisor: Margit Kirss Kildu 2008 Our 700 years old Viljandi Viljandi is a town (24,000 inhabitants) in Estonia, 160 km south of the capital Tallinn. The town is the administrative capital of the county with the same name as the town. In Viljandi there is theater Ugala, cinema Rubiin, museum, art gallery. Give a concert in Culture centre, Jaani- and Pauluse church, but in Cultureacatemy, too. Folk Summer in Viljandi culminates with the annual folk music festival. The Viljandi Folk Music Festival is a music festival in Estonia with a central focus on European folk music.In the year 2006, over 24,000 people attended the concerts, but many more just came to take part in the festivities. As such, it is the largest annual music festival in Estonia, and one of the largest folk music festivals in Europe. Lake Viljandi Viljand...
saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
· 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. ·...
Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, KeskEestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide koh...
Tallinna Laagna Gümnaasium Helen Kuusmaa 12 b I Üldlaulupidu Uurimustöö muusikaajaloos Tallinn 2008 1 Sisukord Eeskujud Eesti üldlaulupeole...................................................................................................2 Eesti üldlaulupeo mõtte areng..................................................................................................4 Ettevalmistused ja probleemid.........................................................................................................5 Loasaamise keerdkäigud..........................................................................................................5 Majanduslikud raskused.......................................................................................................... 6 Muusikalised ettevalmistused...
Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
aasta sügisel ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald. 3 3 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=67 4 ASUKOHT Karksi vald on ligikaudu 4200 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonnas Helme vallaga. Karksi valla pindala on 322,29 km2 (ca 9,4% Viljandimaast, arvestamata Võrtsjärve). Karksi vald koosneb 20 külast (kogupindala 319,33 km 2) ja valla keskosas asuvast Karksi-Nuia väikelinnast, mille pindala on 2,96 km24. 5 RAHVASTIK 4 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=72 5 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=33&Itemid=73...
Rahvastiku olukord pärast põhjasõda: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida- Euroopas ja sadamad. 2. Balti erikord asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakes...
.....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km,...
TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...
Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlves Hermann sündis Põltsamaa Tarvastu kihelkond elas Tormas. kihelkonnas Võhma külas Kõksi küla sepa pojana Vanemad Isa- Adam Jakobson Haridus *Alghariduse sai isalt *Õppis Võhma algkoolis, *Grenzstein õppis *Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED...
Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemän...
Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...