Pärnumaa kuteshariduskeskus Madis Trossmann Villu Tamme Tihemetsa 2012 Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskkoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986- ) http://www.youtube.com/ Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal tuvi oli tihane SÕJAVÄGI KOHUSTAB On karastunud lahinguis me kuulsusrikkad Ka internatsionaalne kohus tahab tegemist väed On parim kaitse rünnak nii ütles keegi vist Me kuulsusrikas sõdur hoiab automaati käes Pane valmis mõõk ja rist Ja ootavad sind ordenid või oot...
Slide 1 Slide 2 Villu Tamme sündis 2. novembril 1963. aastal. Õppis ta 42. keskkoolis ja aasta ka teises tehnikakoolis. Slide 3 Esimene bänd on kooliajast ja selle nimi oli ,,TÜRAnn". Esimest korda esinesid nad aastal 1980. Ühel sõpruskohtumisel Leedu ja Läti koolidega. Nad esitasid kolm lugu, siis tiriti nad lavalt alla. Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4 Villu Tammet tuntakse rohkem punkari, kitarristi ja meediategelasena vähem aga luuletajana. Rohkem on ta küll kirjutanud laulusõnu, kui luuletusi, kuid siiski on tal ilmunud luulekogud: "Tuvi oli tihane" mis ilmus 1992, see sisaldas laulutekste Velikije Luki ja J.M.K.E. Repertuaarist. "Sorlimeki plät" ilmus aastal 1998. Tema luuletused on kirjutatud vabas vormis, ta ei näe tingimata vaeva viiside ots...
Villu Tamme Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986-2012) Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal Tänan tähelepanu eest!
Villu Tamme Tutvustus 1. Kirjeldus Villu Tamme on sündinud 2. novembril 1963. aastal ja on hetkel 51-aastane. Ta on välimuselt silmapaistev oma punkarliku stiili pärast. Värvilised juuksed, räsitud habe ja üldiselt korrapäratu välimus. Iseloomu kohta ütleb ta, et vanasti oli ta konkreetsem ja ütles välja, kõik mis arvas. Praegu väldib ta otsest kritiseerimist ja ütleb, et on lausa häbelik. Tema huvideks võib nimetada nii maalikunsti, muusikatööstust kui ka kirjutamist, luuletamist. Maalikunsti viljeleb ta siiski vaid hobikorras. Tamme on ansambli J.M.K.E. asutajaliige ja kunstiline juht. Perekonnast käib ta läbi vaid venna ja kaugemate sugulastega, ise on punkar poissmees. 2. Analüüs Villu Tammel on nagu punkluuletajatel ikka, alati pessimistlik ja negatiivne vaade kõigele, millest luuletab. Luuletuste teemasid on seinast-seina, ku...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Reisipäevik Peeter Sikk 10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 188...
Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme Tõnu Trubetsky on sündinud sünd. 24. aprillil 1963 Tallinnas. Ta on Trubetskoide suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49. keskkoolis. Algselt ei teadnud keegi Vennaskonnast, et nad seal mängivad, vaid Tõnu luges seda ERKI-s seina pealt, et tuleb punk-kontsert, kus on kirja pandud, et ka nemad esinevad. Enne esimest kontserti ühtegi sellist proovi, kus oleks kõik bändi liikmed kohal olnud, ei õnnestunud neil teha. Igaüks õppis lood eraldi selgeks.
Tööõpetus PUIT IGAPÄEVA ELUS Referaat Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme- Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõ...
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist...
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...
Nõo Põhikool Ekskursioon Võrumaal Referaat Annika Adder 9B 14.11.2007 Sõitu alusatasime kooli juurest umbes kell 8.15. Sõitsema mööda Valga maanteed Rannu poole.Esimene peatus oli Tamme-Lauri tamme juures , mis oli igati huvitav .Juba bussis palus õpetaja kõigil otsida kümne kroonine , et väljas saaks vaadata kust poolt on pildistatud seda tamme. Siis proovite mitu meie kooli õpilast ja õpetjad peab ümber puu seisma , et nad saaksid käest kinni võtta. Selleks oli vaja seitset inmest ja tam oli tõesti hiiglaslik. Paaril õpilasel õnnestus isegi tamme otsa ronida. Õpetaja T.Heiter arvas , et kui ta seda puud puudutab saab ta sellelt mingisugust energiat. Järgmiseks peatus paigaks ja vaatamis väärsuseks oli meie Eesti oma kanjon Hinni kanjon. See oli tõesti väga kaunis ja kuidagi kummaline. Kolmas ja kindlasti paljudele meeldejäävaim peatus oli Rõuge S...
Harilik tamm Referaat Sisukord 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13 6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13 6.2. Pärimused ja legendid...................................
h) töökohad: Alustas kitarristina juba keskkoolipõlves ansamblites Golem ja Metallist, hiljem Singer Vinger.Laulma hakkas Mihkel Raud veidi mahedama muusika bändis "Merry Christmas Mr. Lawrence", nüüd lihtsalt "Mr.b) tegelased: Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt.) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme, Jaanus Nõgisto, Roald jt.) perekond (Eno Raud
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel.Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi. Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võ...
Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema...
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad pe...
Tere kallid kursusekaaslased ning õpetaja. Järgnevate minutite jooksul esitan ma teile lühikese loengu teemal Kõrgeimad ja jämedaimad puud Eestis kui ka Maailmas. Kõigepealt seletaksin lahti mõiste puu, et mis see siis tegelikult on. See ei ole midagi muud kui püstise puitunud varrega taim, mida võib liigitada okaste ning lehtede järgi. Kõigi aegade kõige kõrgema puu rekord kuulub 1872. aastal Austraalias kasvanud eukalüptile. Puu kasvas 132,6 meetri kõrguseks ja oli kõrgem kui enamik kirikutorne. Tänapäeva kõrgeim puu on Californias kasvav hiidsekvoia ehk mammutipuu, mis on umbes tuhat aastat vana ja 112 meetri kõrgune. Kõige vanem puu maakeral on umbes 4800aastane ohteline mänd mis kasvab samuti Californias. Euroopa vanim puu kasvab Saksamaal ning selleks on suur jugapuu (Allgäus) ja see on üle 2000 aasta vana. Maailma kõige jämedam puu on Adansonia, mis asub Aafrikas, Limpopos. Tema tüve diameeter on 15 meetrit. Eesti kõrgeim puu ...
INGLISMAA Geograafiline asend ■ Pindala: 133396 km² Rahvatik ■ Rahvaarv: 53012456 in. ■ Rahvastikul tihedus: 396in./km² ■ Pealinn: London ■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suu...
KALEVIPOEG Referaat Fr.R.Kreutzwald VI lugu Koostanud : Sirli Sikka Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Xa Klass Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 VI lugu...........................................................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Kalevipoeg on Eesti rahvuseepos , mis esialgsel ...
Kalevipoeg Kuues lugu Kalevipoeg leinas neiut kaks päeva ja otsustas kolmanda päeva varahommikul kodu poole minema hakata. Ta oli kuulnud kuulsast soome sepast ning otsustas enne kojuminekut omale korraliku mõõga muretseda. Ta pööras sammud teisele teele ning läks üle lagendiku, üle kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra ...
J.M.K.E Algus J.M.K.E sünnipäevaks loetakse 18.jaanuar 1986.a. Bändi koosseis tollal ajal oli : Mati Pors (laul), Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Kuni 1989 a. mängisid nad edasi triona , koosseisus : Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Hiljem hakkas Villu ise laulma . Aeg- ajalt oli talle abiks Tõnu Trubetsky ja Munk (Velikije Luki) külalissolistidena. 1987. aastal, sai J.M.K.E. ametliku esinemisloa ehk tarifikatsiooni. Seoses perestroika-maaniaga esines bänd laialt üle Eesti ja ka NSVL-s, tõustes sellega Nõukogude Eesti ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Aastad 1989 1990 Need aastad olid J.M.K.E jaoks kuulsus aastad. Villu Tamme jäi silma Joose Berglundi nimelisele soomlasele, kes asutas isikliku plaadifirma ja stantsis J.M.K.E. "Tere perestroika" vinüüli. See singel viis J.M.K.E. esimese Eesti ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
Eesti Punk Eesti punk on punk Eestis, osa rahvusvahelisest punkist. See sai alguse1970.aastate lõpus. Ent mõni mees oli punkar juba enne seda, nagu näiteks Aleksander Müller (1947), Irwin Art, Mikk Pilv või Richard Nool . Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid maavalla punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga. Enamuses olid nad sünniaastatega 1960-1965 aga ka vanemad ja nooremad. Peamised mässuvaimu kandjad Eesti NSV-s olidki punkarid. Kuna nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, kaasnes sellega hulganisti probleeme. Aga noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi satt...
Sisseastumiseksamid Linda Blande Koidula Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Matemaatika Eesti keel Inglise keel Matemaatika (60 min) 1) Arvuhulgad, nende omadused; 2) Arvutamine kümnend- ja harilike murdudega; 3) Protsendi mõiste tundmine ja selle kasutamine ülesannete lahendamisel; 4) Lineaar-, ruut-, murdvõrrandite lahendamine; 5) Lineaar- ja ruutvõrrandisüsteemide lahendamine; 6) Tekstülesannete lahendamine (lineaarvõrrandi, ruutvõrrandi, lineaar-võrrandisüsteemi või ruutvõrrandisüsteemi abi; 7) Algebraliste avaldiste lihtsustamine; 8) Ringjoone pikkus ja ringi pindala; 9) Ruudu, ristküliku, rööpküliku, kolmnurga, trapetsi ja rombi ümbermõõt ja pindala; 10) Trigonomeetria kasutamine geomeetriliste ülesannete lahendamisel; 11) Kuubi, risttahuka ja püstprisma ruumala ja pindala leidmine Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti kee...
Firma Woodworks raamatukappide tootmiskulude projektsioon $700,00 Sisendid Vajadus ühe raamatukapi kohta Kirss Tamm $600,00 Materjal ruutjalgades 30 30 Tööjõud tundides 16 16 $500,00 $400,00 Puidu maksumus Kirss Tamm Ruutjala maksumus hetkel $7,30 $4,30 $300,00 Eeldatav aastane kasv 2,4% 1,7% $200,00 Tööjõu kulu $100,00 Tööjõu kulu hetkel $18,50 $0,00 Eeldatav aastane kasv ...
Lugu libahundist kellest sai imekaunis neiu . Elas kord rikas taluperemees , oli tema elanud oma pika õnneliku elu koos eidega kogunud rikust ja vara , aga õnnelik ta ei olnud . Neil eidega ei olnud ühtegi last . Istusid nad tuulisel õhtul maja ees pingi peal ja ohkasid kurvalt: ,,Mis kasu on kogu rikkusest , kui meil pole ühtegi last kellele seda kõike jätta . " Järsku kuulsid nad vaikset piiksumist : ,,Ärge muretsega mina saan teid aidata . ,,Huvitav kes seda ütles ?" küsis taat eide käest . ,,Mina ei näe siin sammuti kedagi vastas eit ." ,,See olin mina " kuulsid nad uuesti imeliku häält , mis tuli madalalt pika rohu seest , kui nad kummardasid vaatama nad nägid seal kuldse kojaga tigu . ,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor........................................................................................
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..................................................
Salumets Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid leidub ...
Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksi...
1973 Melliste kauplushoone rekonstrueerimine 1999 Melliste II külapäev, Melliste külavanemaks Minu kodukant Melliste 1973 valmivad 6 ühepereelamut väikesele valitakse Aivar Matt Faktid: Lingutusmäele 19751989 Oraviku elamurajooni valmimine (9 elamut) 2002 esimene vanatehnika laadapäev "Sullemulle" 2003 valmib Melliste küla arengukava VIX saj. asula / linnus Melliste Lingutusmäel 1976 paisjärv rajami...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla....................................................................................................................... 1 Olustvere 2011.........................................................................................................
Sega- ja lehtmets Referaat Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel külm. Kõik kraadid jäävad suviti +35 +45 kraadi vahele. Kuigi mõned ka +15 - +25. Taimestik. Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud o...
Punk Eestis Eestis tähendas punkliikumine 80ndate lõpus vaimset vastupanu toonasele nõukogude ideoloogiale. Ajad on muutunud, aga mälestused ja laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda ähvardav kommunistlik reziim. Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud sõ...
Eno Raud kalevipoeg 1 Kalevite talu peremehel oli kolm poega.Üks neist rändas Venemaale ja hakkas kaupmeheks.Teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa 2 Leidis kana karjateelta, tedremuna tallemaalta, vareksepoja vainulta. Oli kanast kasvanud kaunis neitsi Salme,tedremunast aga teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära ...
Võsa 7 Vasalemma 76101 Estonia John Black & Co 49 Crown Road Ambridge 10 March 2010 Dear Sir/Madam I am writing to apply for the position of Office Junior, which was advertised in Eesti Ekspress on 1 March 2010. I am currently employed as Junior Administration Officer in X-Global Services, where I am responsible for processing of orders and preparing bills. My duties also include answering to phone calls and e-mails. I graduated from the secondary school in 2007 and passed a course in office administration in 2008. I am fluent in Estonian and English. I believe I would be suitable...
Eesti territooriumist on 40 % kaetud metsaga. Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi ...
Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-...
SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulka...
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid...
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas K...
ANNERIIN TRUU IK 12 SEISUKOHT RAHVARAAMATUKOGUDE POSITSIOONIST Eestis tegutseb 558 rahvaraamatukogu. Mõned neist on paremas majanduslikus olukorras kui teised. Osad rahvaraamatukogud on arenenumad tehnika vallas, mõned aga teeninduse ning organiseerimise ja initsiatiivi poolest teistest üle. Probleeme aga esineb kindlasti igal pool, lihtsalt kohati paistavad need rohkem silma: lagunenud raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks- säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus, raskendatud juurdepääs puuetega inimestele. Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei t...
Kuressaare Gümnaasium Johann Köler Kuressaare 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lapsepõlv ja esimesed aastad maalikunstnikuna 3.Johann Köler rahvamehena 4..Johann Köler maalikunstnikuna 5.Kokkuvõte 6.Maalid 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Johann Köler (1826-1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst.Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke. Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama k...
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks ...
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
