Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" tallinna toomkirik" - 241 õppematerjali

tallinna toomkirik ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on pühakoda Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.
thumbnail
2
doc

Tallinna toomkirik

Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti...

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Tallinna toomkirik

Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keska...

Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toomkirik

sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna...

Kodulugu
10 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Tallinna kirikud

Keskaegsed kirikud Rain Hein 10a Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2010 Mõisted: Epitaaf- Hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. Kodakirik-Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole, aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad. Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ­ valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht ­ pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele juma...

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tallinna Gootika

Kõik nimekirja kantud riigid informeerivad Maailmapärandi Komiteed korrapäraselt sellest, millises seisukorras on objekt. Nimekirja kantud mälestis seisab ideaalis rahvusvahelise seaduse kaitse all, sõltumatuna kohalikust poliitikast ning aegade jooksul muutuvast maitsest. Pildid Tallinna Raekoda Tallinna Niguliste kirik Tallinna Toomkirik United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. Kokkuvõtte Tallinna Raekoda on loodud Taanlaste poolt valitsuse hoonena , kus töötas valitsus isegi 70´nendatel. Ajalooline funksioon on tal tänapäevani säilinud . Ehk ta on linna esinduslik hoone. Tallinna Nigulistekirik on kirik mis on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Rajati see 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tallinna minevik

Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riiki...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tallinna vanalinn

1561. aastal läks see koos Tallinnaga rootslaste kätte, kuigi 20 päeva hiljem kui muu linn, sest Poola-meelsed orduväed nõustusid sealt lahkuma alles pärast piiramise alustamist. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Tallinna toomkirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa. Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Tallinna kirikud

Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Tallinna Toomkirik Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku....

Arhdektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn UNESCO- maailmapärandi nimekiri Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest PõhjaEuroopa pealinnadest kadunud. Kirikutest on säilinud: Toomkirik Niguliste kirik Oleviste kirik Kaupmeeste majad: Meistrite hoov Raekoda: Raeapteek Raekoja plats Raekoda ...

Kunstiõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

TALLINNA VANALINN

Tallinna Vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna Vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Enim ehitatud gooti stiilis ehitised ongi säilinud Vanalinnas. Vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud arhitektuurilisest eriilmelisest osast; Toompeast, Tallinna all-linnast, Tallinna linnamüürist ja Tallinna muldkindlustusvööndist. 2. UNESCO on Ühinenud rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, mis on üks ÜRO 16. Eriorganisatsioonist. UNESCO panustab rahu tagamisse. Selle tähtsaim tegevus on kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Tallinna Vanalinn pandi just sellepärast kaitse alla, et kaitsta meie kultuuri ja kõiki neid suuri linnamüüre, mis o...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus

Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallin...

Kunstiajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti keskaeg

saj. II veerand ­ 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru ­ 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping ­ 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...

Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõisted

pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tallinn kui gootika linn

­ 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõu...

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...

Ajalugu
445 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad ­ talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gooti kunst Eestis

Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia ba...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu. 12-16 saj.

põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...

Ajalugu
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun