Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" tahteavaldus" - 269 õppematerjali

tahteavaldus on tahte väljendamine teatud õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tahteavalduse eraldi analüüs omab tähtsust selle selgitamisel, kas tehing on kehtiv. On oluline, et oleks järgitud kahte reeglit: 1) tahe peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades.
4
doc

Tsiviilõiguse eksam

Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS ­i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda lepingusse ja teine pool avaldab sam...

Asjaõigus - Tallinna Majanduskool
98 allalaadimist
12
docx

Tsiviilõiguse konspekt

Tulundusühistu asutajateks peavad olema vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu on äriühingud ja võivad jagad kasumit oma liikmete vahel. Mittetulundusühing on selline juriidiline isik, kes seda teha ei või. Aktsiaselts on samuti piiratud vastutusega äriühing, nö. suur osaühing oma olemuselt. Täisühing- osanikel täisvastutus; usaldusühing-ühel osanikul täisvastutus. Juriidilise isiku lõpetamine: Pädeva organi otsusega, põhikirjas toodud eesmärgi saavutamisel, kohtumäärus (sundlõpetamine, lõpetamine vara puudumise tõttu pankrotimenetluses. Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tahteavaldus võib olla nii otsene(sõnaselge tahte avaldamine, nt tahan saia osta) kui kaudne (millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg) ka vaikimine või tegevusetust loetakse tahteavalduseks. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani...

Tsiviilõigus - Kutsekool
18 allalaadimist
40
doc

Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi) 5. Valdkonnapõhine- perekonnasuhted, asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted. 2. Subjektiivne õigus Mõiste: Tsiviilõiguse subjektile kuuluv õigus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist Liigid: 1. Absoluutsed- õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlaks määratud (intellektuaalne omand, asjaõigused: a)omand, b)piiratud asjaõigused- õigused võõrale asjale) 2. Realtiivsed- õigustatud isiku õigus kindla teise isiku suhtes 1. nõudeõigused (võlasuhted) 2. kujundusõigused- õigus muuta või lõpeatada õigussuhe ühepoolse tahteavaldusega (tehingu tühistamine) 3. vastuõigused- teise poole mingi õiguse neutraliseerimine (nt kohustuste täitmisest keeldumine kui teine pool oma kohustust pole täitnud) 3. Korporatiivsed- jur.isiku liikmeks, osanikuks, aktsinäriks olemisest tulenevad õigused 4. Hõivamisõigus 5. Valdkonnapõhine Subjektiivsete õiguste tekkimine, õigusjärglus 1. Algsed viis- tekib selline õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, tekib sõltumata sellest kas õigus omandamise hetkel kellelegi teisele on kuulunud, algne omandiõigus (nt autoriõigus, hõivamine, omandiõigus leitud asjale) 2. Tuletatud viis- toimub õiguste üleminek ühelt isikult teisele, ühtlasi tähendab see ka õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes). Õigusjärglus jaguneb: 1. universaalõigusjärglus- õ...

Tsiviilõigus - Eesti Maaülikool
20 allalaadimist
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. 2. PEATÜKK 1. Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhe – isikute vaheline subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuse seos TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED:  sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest  õiguspärased teod – tehing, leping (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele)  muud õiguspärased teod – õigustoimingud kaasnevad nimetatud teoga seadusest tulenevalt, ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega  õigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine 2. Subjektiivne õigus SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE:  Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt isikutelt teatud kätimust ja eelkõige nende koustuste täitmist (nõudeõigus).  Subjektiivne on õiguslikult tagatud,st et on õigus riigi kaitsele ja kohaldada õiguskaitsevahendeid.  Subjektiivse õiguse teostamine ehk maksmapanemine ehk volitused, mida subjektiivne õigus sisaldab (kooskõlas hea usu põhimõtetega ja kommetega) SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE LIIGID Oluliseim liigitus kohustatud isiku määratluse alusel: 1) Absoluutsed – õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlalt määratud (näiteks isikuõigused, asjaõigused, intellektuaalne omand) 2) Relatiivsed – õigustatud isiku õigus konkreetselt määratletud teise...

Tsiviilõigus - Eesti Maaülikool
53 allalaadimist
82
docx

TsÜS küsimused eksamiks

Positiivne õigus? konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid. 95. Mille poolest erinevad positiivne ja objektiivne õigus? Objektiises õiguses igaüks saab olla omanik, positiivses ainult konkreetse isik. 96. Millal subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus tekivad? Juriidiline fakt on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise hetk. 97. Miks mitte lihtsalt fakt? Fakte võib olla igasuguseid, meil on vaja õigustatud fakti. 98. Kuidas juriidiline fakt jaguneb? Sündmusteks ja tegudeks. Teod sõltuvad inimtahtest ja võivad olla õigusvastased, sünmused ei sõltu inimtahtest. 99. Mis on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks? Tehingud, sätestatud sündmused, muud tominud ja õigusvastased teod. 100. Mis on tehing? Tehing on toiming , milles on vähemalt 1 tahteavaldus . 101. Mis on ühepoolne tehing ja mitmepoolne tehing? Ühepoolses tehingus on vaja ühe isiku tahteavaldust(testament), mitmepoolses kahe või enama isiku tahteavaldust.(ost-müük) 102. Mis on ühekülgne ja mitmekülgne tehing? Ühekülgses tehingus on üks kohustatud pool(laenuleping), mitmepoolses mitu.(ost- müük) 103. Mis on toiming? Õigusliku sisuga õiguspärane tegu. 104. mis on tegu? Tegu on inimtahtest sõltuv ja võib olla õigusvastane. 105. Mille poolest erinevad tehing ja toiming? Toimingu ei pruugi olla tahteavaldust. 106. Mille poolest erinevad toiming ja tegu? Tegu võib olla õigusvastane 107. Mille poolest erineb juriidiline fakt ja toiming? Juriidiline afkt võib jaguneda ka sündmusteks. 108. Milline on kaasuste lahendamise metoodika? 109. Mis on õigusvõime? Võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsivii...

Tsiviilõiguse üldosa - Tallinna Majanduskool
44 allalaadimist
26
doc

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille tulemus...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
261 allalaadimist
14
pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas ­ elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud....

Õigusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
404 allalaadimist
6
doc

Õigusõpetus teooria 2

Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi . Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirj...

Õigusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
658 allalaadimist
62
ppt

Tööõigused

02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise s...

Õigusteadus - Kutsekool
129 allalaadimist
9
pdf

Asjaiguse konspekt

NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhise...

Asjaõigus -
245 allalaadimist
3
odt

Ülevaatlikult õigusteadusest

Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri ­ Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus ­ reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) Kaubandus-, äriõ...

Õigusteadus - Kutsekool
117 allalaadimist
29
doc

Konspekt

Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Ig...

Õiguse alused - Tallinna Tehnikaülikool
116 allalaadimist
14
doc

Õiguse põhimõisetd

-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õi...

Õiguse entsüklopeedia - Tartu Ülikool
459 allalaadimist
16
docx

Majanduse abc

· absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus ­ situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus ­ situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus ­ seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria ­ väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)...

Majandus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
507 allalaadimist
13
pdf

Konspekt

Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur ­ asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine...

Dokumendihaldus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
408 allalaadimist
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine...

Õigus - Tartu Ülikool
578 allalaadimist
19
doc

Eksamiküsimused

Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi ­Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap ­ väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk ­ parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel...

Õigusteadus - Tartu Ülikool
448 allalaadimist
18
doc

Võlaõiguse konspekt

Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii...

Õigus - I Studium
460 allalaadimist
57
doc

äriõigus konspekt

ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise...

Äriõigus - Tallinna Tehnikaülikool
615 allalaadimist
43
doc

TsÜS-i konspekt

Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Objektiivse õiguse võ...

Õigus - Tartu Ülikool
382 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun